EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kaksikstrateegia

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kaksikstrateegia

Soolõime ja erimeetmed naiste või meeste olukorra parandamiseks on kaks teineteist täiendavat ja toetavat soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegiat, mis koos moodustavad soolise võrdõiguslikkuse edendamise kaksikstrateegia:

  • Esiteks, kasutada ajutisi erimeetmeid, et parandada alaesindatud või halvemas olukorras oleva sugupoole olukorda ja lahendada soolise ebavõrdsusega seotud sotsiaalseid probleeme.
  • Teiseks, kasutada soolõime strateegiat ehk lõimida soolise võrdõiguslikkuse eesmärk kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja meetmetesse, et kindlustada naiste ja meeste olukorra, huvide, võimaluste ja vajaduste võrdväärne arvestamine.

Soolise võrdõiguslikkuse kaksikstrateegia kasutamine lepiti kokku 1995. aastal Pekingis toimunud naiste IV maailmakonverentsil.

Ajutised erimeetmed

Erimeetmed on ajutise iseloomuga abinõud soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Nende eesmärk on aidata eemaldada barjääre (näiteks eelarvamusi ja stereotüüpe) ja diskrimineerivaid praktikaid, mis takistavad tegeliku soolise võrdsuse saavutamist ja tasandada ajalooliselt väljakujunenud soolist ebavõrdsust.

 Erimeetmetega antakse eelis ebasoodsamas olukorras oleva soo esindajatele. Erimeetmed ei ole diskrimineerivad, sest nende eesmärk on kaasa aidata soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele. Ühele või teisele soole suunatud erimeetmeid rakendatakse eelkõige spetsiifiliste soolise võrdõiguslikkuse edendamise  programmide raames.

Erimeetmeid naiste või meeste olukorra parandamiseks võib rakendada nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka organisatsiooni tasandil. Erimeetmed on ajutise iseloomuga meetmed ja seega tuleb enne nende rakendamist alati kindlaks määrata, mis põhjusel ja kui kauaks neid plaanitakse rakendada. Erimeetmeid võib rakendada ainult seni kuni soolise ebavõrdsuse olukord on likvideeritud. See tähendab, et tuleb seada eesmärk, mida soovitakse saavutada. Eesmärgi poole liikumist tuleb regulaarselt mõõta ja tulemustest avalikkusele teada anda.

Erimeetmete rakendamiseks on mitmeid viise:

  • teavitustegevused, mille eesmärgiks on motiveerida ja julgustada alaesindatud soo esindajaid tegevustes osalema (näiteks koolitustel, värbamisprotsessis jms). Erimeetmeteks võib olla samuti tööandjate teavitamine ja motiveerimine, et nad oleksid huvitatud alaesindatud soo esindajate töölevõtmisest ja edutamisest;
  • lisatakse kvalifitseerimisnõuetesse juurde omadusi, mida peetakse ühele (alaesindatud) soogrupile omasemaks;
  • kujundatakse näiliselt neutraalne kriteerium sobivamaks alaesindatud soogrupile.

Näiteks, juhul kui mees- ja naissoost kandidaatide kvalifikatsioonid on võrdsed ja naissoost töötajad on sellel tegevusalal alaesindatud, siis võib töötaja värbamisel eelistada naissoost kandidaati.

Soolõime

Soolõime strateegia on põhimõte, mis tähendab kõikide poliitikate, tegevuskavade ning meetmete naistele ning meestele avalduva mõju süstemaatilist arvestamist poliitikate, tegevuskavade ja meetmete kavandamise, elluviimise, seire ning hindamise etappides.

Soolõime strateegia (ingl k gender mainstreaming) eesmärk on kindlustada, et ka need poliitikad või tegevused, mille otsene eesmärk ei ole ühiskonnas esineva soolise ebavõrdsuse vähendamine, võtaksid arvesse mõlema sugupoole huve, vajadusi ja sotsiaalset staatust.

Euroopa Nõukogu esitatud soolõime definitsioonis rõhutatakse otsustusprotsesside ümberkujundamist: „Soolõime on poliitika (ümber)kujundamise, täiustamise, edasiarendamise ning hindamise protsess, mille käigus kõik poliitika kujundamisel osalejad lõimivad soolise võrdõiguslikkuse aspekti kõikidesse poliitikavaldkondadesse kõikidel tasanditel ja kõikides etappides osana oma igapäevatööst.”

Ajutiste erimeetmete ja soolõime strateegia võrdlus