EST   RUS   ENG
Kompetentsikeskus

Sooline võrdõiguslikkus üldhariduses

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Sooline võrdõiguslikkus üldhariduses

Sooline võrdõiguslikkus  üldhariduses tähendab võrdset juurdepääsu kõikidele üldharidusastmetele ja -valdkondadele, mis peaks looma kõigile tüdrukutele ja poistele võrdsed võimalused saada formaalset ja mitteformaalset haridust.

Küsimus ei piirdu üksnes lasteaedade ja koolivõrgu piisavuse ja füüsilise ligipääsetavusega, oluline on, et tüdrukud ja poisid neid võimalusi, sh ka väljaspool formaalharidussüsteemi pakutavaid õppimisvõimalusi, tegelikult saavad kasutada või kasutavad.

Võimaluste hindamiseks ja mõõtmiseks arvestatakse kvantitatiivsete andmete alusel nais- ja meessoost õpilaste tegelikku osalemist haridussüsteemis, aga ka ainekursustes, huvialategevustes jms. Erinevuste ilmnemisel tuleb jõuda selgusele, miks näiteks poisid osalevad huvialaringides vähem kui tüdrukud  ja milliste huvialade puhul on üks soorühm ülekaalus, ning mõelda, mida tuleks teha, et võimalused oleksid tasakaalus.

Võrdsed võimalused haridusprotsessis tähendavad, et

  • alus, alg- ja põhihariduses õpivad tüdrukud ja poisid sama õppekava alusel ja samu aineid saavad samu kogemusi ja oskusi ning neile esitatakse ühesuguseid nõudmisi ja soostereotüüpidest vabu ootusi;
  • tütarlaste ja poiste vahel ei ole suuri erinevusi gümnaasiumi õppesuundade ja valikkursuste valikutes;
  • kasutatakse selliseid õppemeetodeid ja -materjale, mis on vabad soolistest stereotüüpidest, sh eelkõige aegunud soorollidest;
  • arvestatakse individuaalsete erinevustega õpilaste õpistiilides (individualiseeritus) ja püütakse toetada mitmesuguse mehelikkuse ja naiselikkuse väljaarenemist.

Soolisest võrdsusest haridustulemustes ühiskonna tasandil saab rääkida siis, kui

  • haridustee pikkus, akadeemiline kvalifikatsioon, kutsetunnistused, diplomid jms ei erine oluliselt sugude kaupa;
  • hariduse kõrval on naistel ja meestel omandatud võrdne staatus ja karjäärivõimalused tööturul, ettevõtluses, otsustusprotsessides osalemises, majanduslikus sõltumatuses, töö- ja pereelus vastutuste ja kohustuste jagamisel jms;
  • haridusvaldkonna töötajate hulgas on võrdsel hulgal naisi ja mehi kõigil haridusastmetel.

Haridusvaldkonna asutuste – lasteaedade ja koolide, neid administreerivate üksuste  – tasandil tähendab sooline võrdõiguslikkus

  • soolist tasakaalu kõigis haridustöötajate rühmades ja kõigil astmetel;
  • nais- ja meestöötajate võrdset väärtustamist, sh nende töö tasustamisel;
  • demokraatlikku ja õiglast organisatsioonikultuuri;
  • naiste ja meeste, poiste ja tüdrukute vastandamise ja erineva väärtustamise vältimist.

Üksikisiku tasandil tähendab sugude võrdsus seda, et tüdrukud ja poisid, naised ja mehed tajuvad

  • endi õiglast kohtlemist;
  • võrdseid nõudeid, norme ja ootusi, võrdset tähelepanu, juhendamist ja toetamist;
  • võrdseid kriteeriume hindamisel;
  • vaimset ja füüsilist turvalisust, vabadust soolisest ja seksuaalsest ahistamisest;
  • häid suhteid soorühmade sees ja vahel, õigust oma arvamusi avaldada;
  • end vabana piiravatest stereotüüpsetest rolliootustest oma minapildi ja soolise identiteedi kujundamisel.

 

Soolised lõhed üldhariduses

Riiklike hariduspoliitikate kujundamine eeldab rahvusvaheliste haridusnäitajate võrdlemist ja haridusstatistikat, mille alusel saab hinnata, milline hariduskorraldus tagab paremaid tulemusi. Selleks, et poiste ja tüdrukute/ naiste ja meeste olukorra erinevusi näha, objektiivselt hinnata ja muuta, kasutatakse naiste ja meeste kaupa esitatavat statistikat, mis peaks kummutama väärkujutlused ja andma tõese pildi tegelikust olukorrast. Soo kategooriat kasutataksegi selleks, et sotsiaalseid protsesse ja struktuure nähtavaks teha, sest sugu määrab paljuski selle, kuidas inimese elu on individuaalsel, perekondlikul ja sotsiaalsel tasandil määratletud.

Koolist väljalangevus

Kõigis kooliastmetes kokku on õpingute katkestajate hulgas poisse ja tüdrukuid enam vähem võrdselt (Statistikaamet 2019). Oluliselt rohkem poisse kui tüdrukuid on 7-9. klassis õpingute katkestajate hulgas (2019. aastal 270 poissi ja 158 tüdrukut).

Madala haridustasemega mitteõppivaid mehi on enam kui naisi.  Madala haridustasemega mitteõppivate 18-24 aastaste meeste osakaal 2019. aastal oli 12,7% ja naiste osakaal 6,9%.

Õpingute katkestamise põhjustest ja varase haridustee katkestamise vähendamiseks kavandatud meetmetest loe lähemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringust: Valk, A. (2016). Madala haridustasemega noored.

Soolised lõhed õpitulemustes

 PISA (Program for International Student Assessment) on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm, mis mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. PISA tulemused annavad objektiivse võrdluspildi Eesti ja teiste riikide põhihariduse taseme kohta.

 PISA 2018 tulemused

  • Poiste lugemistulemused on kehvemad kui tüdrukutel, kuid vahe tüdrukute tulemusega on vähenenud 44-lt punktilt 30,7-le, tõusnud on nii poiste kui tüdrukute tulemused. Poisid loevad rohkem siis, kui nõutakse või siis, kui neil on vaja teada saada vajalikku teavet. Tüdrukutel on lugemine rohkem hobiks ja neile meeldib teiste inimestega raamatutest rääkida. Oma lemmikhobiks peab lugemist 44,8% tüdrukutest, aga vaid 17,8% poistest.
  • Poiste ja tüdrukute keskmised tulemused matemaatikas (528 ja 519 punkti) erinevad statistiliselt oluliselt. Poiste edumaa tüdrukute ees tekib poiste suuremast osakaalust kõrgemal 5. ja 6. saavutustasemel.

Loodusteaduste tulemuses edestasid tüdrukud poisse 5 punktiga, mis on statistiliselt oluline erinevus. Varasemates PISA uuringutes ei ole Eesti poiste ja tüdrukute keskmise loodusteaduste tulemuse vahel statistiliselt olulist erinevust esinenud.

Loe lähemalt PISA uuringust

Soolised lõhed huvi- ja erialavalikutes

Rohkem poisse kui tüdrukuid valib põhihariduse järgselt edasiõppimise kutseõppes. 2019/20 õppeaasta lõpetanutest valis kutsehariduses jätkamise 36% poistest ja 16% tüdrukutest. Üldhariduse valis põhikoolijärgselt 61% poistest ja 82% tüdrukutest.

PISA 2018 uuringust selgus, et:

  • Peaaegu viiendik Eesti poistest soovib töötada IKT-spetsialistina, kuid tüdrukute seas on huvitatuid ainult 2%.
  • Tüdrukud näevad ennast sageli töötavat juuksuri või muu iluteenindajana (5%), siis poisid ehitaja (4%), sportlase (4%) ja automehhaanikuna (3%). Psühholoogi ametist on huvitatud peamiselt tüdrukud (6%), poisid nimetasid seda väga harva. Firma või ärijuhina soovib töötada 5% tüdrukutest ja 7% poistest.

Poiste seas on kõige populaarsem huvitegevuse valdkond sport (kõigist osalustest 62%). Tüdrukute seas on võrdselt kõige populaarsemad valdkonnad sport (kõigist osalustest 39%) ning muusika ja kunst (kõigist osalustest 38% vs poiste osalustest 17%).

Soolised lõhed õpetajate koosseisus

Eesti õpetajatest moodustavad 83,8% naised. Koolijuhtide hulgas on naisi oluliselt vähem – 56,6% (TALIS 2018). Statistikaameti andmetel on kõrgkoolis hariduse õppevaldkonnas õppivate meeste osatähtsus 9%. Õppekavarühmade lõikes erineb meeste osatähtsus 1%-st (koolieelikute õpetajad) kuni 17%-ni (aineõpetajad).

Sugude lõikes eristatud andmeid ja ülevaateid soolise võrdõiguslikkuse olukorrast hariduses leiab:

Statistikaameti andmebaasist

Haridus-ja Teadusministeeriumi kodulehelt

HaridusSilm on visuaalne haridusstatistika andmeid koondav keskkond, kust leiab andmeid alus-, üld-, kutse- ja kõrghariduse, teaduse, keelepoliitika, õpetajate palgastatistika ja palju muu kohta.

Euroopa komisjoni hariduse ja koolituse valdkonna iga-aastastest ülevaadetest, mille kinnitavad kõikide ELi liikmesriikide valitsuse esindajad, esitatakse graafiliselt ELi ja riikide edusammud, võttes aluseks kuus näitajat: haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkujate määr, kolmanda taseme haridusega 30–34aastaste isikute osakaal, alusharidus- ja lapsehoiuteenuste kasutamise määr, mahajäämus lugemis-, matemaatika ja loodusteaduste alastes oskustes, hiljuti kooli lõpetanute tööhõive määr ja täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi soolõime portaalist, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) on ELi amet, mis tegutseb selle nimel, et edendada ELis ja mujal maailmas soolist võrdõiguslikkust.

Hariduse ja kultuuri peadirektoraadi (EAC) võrgustikust Eurydice, mis avaldab hariduspoliitikate statistilisi andmeid ja võrdlevaid ülevaateid.

Eesti hariduspoliitika põhisuundumused

Nagu ka muude alusväärtuste puhul tuleb hariduspoliitikat hinnata läbi iga väärtuse prisma – on vaja hinnata, kas üks või teine otsus, protsess või tulemus on soolise võrdõiguslikkuse kui väärtuse ja üldise hüve eesmärgiga kooskõlas.

Haridus- ja tööturul ilmneva soolise ebavõrdsuse vähendamisele on suunatud järgmised eesmärgid:

Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on  haridusseadustiku kaasajastamisel üks olulisemaid alusdokumente. Strateegias on probleemina  nimetatud sooliselt stereotüüpseid erialavalikuid ja tööturu soolise segregatsiooni suurenemist. Ligi kolmekümnest indikaatorist näeb kolm ette ka soo kaupa andmete esitamise..

Üheks viiest strateegilisest eesmärgist on “võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osalemise kasv”. Eesmärgiks on saavutada, et üliõpilaskond peegeldaks sisseastumisest lõpetamiseni ühiskonna struktuuri, muu hulgas naiste ja meeste osakaalu ühiskonnas.

Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukavas Tark ja tegus rahvas, 2015–2018 on kaks eesmärki, millest üks on suunatud väljakujunenud sooliste ja ealiste stereotüüpide vältimisele karjäärinõustamisel ja teine soolise tasakaalu tagamisele ametikohtade täitmisel, toetuste eraldamisel ja otsustuskogudes.

Hariduse alusväärtused, millest peaks lähtuma ka kõik üldharidust puudutavad otsused, on nimetatud riiklikes õppekavades jagatuna üldinimlikeks ja ühiskondlikeks väärtusteks. Viimaste hulgas on nimetatud ka sooline võrdõiguslikkus.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt peetakse üldhariduskoolis oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Euroopa Liidu alusdokumentides on ühe põhiväärtusena nimetatud soolist võrdõiguslikkust.

Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratud põhihariduse alusväärtused jaotatakse:

  • üldinimlikud väärtused: ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu
  • ühiskondlikud väärtused: vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduseretsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti kehtestatakse Haridus- ja teadusministri määrusega. Õppekirjanduse loomisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 3 ja riiklike õppekavade üldosas nimetatud hariduse alusväärtustest, õppimise käsitusest, õpetuse ja kasvatuse üldistest ja ainevaldkondlikest eesmärkidest, taotletavatest õpitulemustest ja õpisisust, kooli ülesannetest ja õppekeskkonnale esitatavatest nõuetest.

Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine haridusvaldkonnas- õiguslikud ja poliitilised alused

Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks ühiskonnas väljakujunenud soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise. Seega on üks ühiskonna arengu eesmärke liikuda sellise olukorra poole, kus naistel ja meestel on tegelikkuses võrdsed õigused, kohustused, vastutused ja võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades, ehk demokraatliku ja jätkusuutliku ühiskonna poole.

Selleni jõudmiseks on muu hulgas vaja:

  • mitmekesistada mõlema soogrupi haridus- ja kutsevalikuid,
  • vabaneda stereotüüpsetest eelarvamustest,
  • muuta paindlikumaks kitsaks jäävaid soorollimudeleid.

Need eesmärgid on püstitatud kõigile EL liikmesriikidele, sest ebavõrdsus haridus- ja koolitussüsteemides, mille tagajärjeks on näiteks kehvad õpitulemused, koolist väljalangemine või varane koolist lahkumine, viib suurte sotsiaalkuludeni tulevikus.

2004. aastal Eestis kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab haridusasutustele normid:

  • järgida naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet (töölevõtmisel, töötasude määramisel jms), et mitte rikkuda otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise keeldu, mis kehtib kõigis ühiskonnaelu valdkondades;
  • edendada soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult;
  • muuta vajaduse korral tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist;
  • tagada, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja tehtavad uuringud aitavad kaasa naiste ja meeste (poiste ja tüdrukute) ebavõrdsuse kaotamisele ja soolise võrdõiguslikkuse (naiste ja meeste, poiste ja tüdrukute õiguste, kohustuste, vastutuste ja võimaluste võrdsuse) edendamisele;
  • tagada, et nimetatavates kollektiivsetes otsustuskogudes oleksid esindatud mõlemad sugupooled.

Soolise võrdõiguslikkuse seadusega on loodud õiguslik alus sihipäraseks soolist ebavõrdsust vähendavaks ja võrdõiguslikkust edendavaks tegevuseks haridusvaldkonnas.

Haridusasutustele on kehtestatud lisaks soolise diskrimineerimise keelule ja sugude võrdse kohtlemise normile ka soolise ebavõrdsuse vähendamine ja soolise võrdõiguslikkuse (tütarlaste ja poiste, naiste ja meeste õiguste, kohustuste, võimaluste ja vastutuste võrdsuse) edendamine. Kohustus eeldab poiste ja tüdrukute, naiste ja meeste erinevate vajadustega arvestamist ja nende rahuldamist, lähtudes tulemuse võrdsuse kriteeriumist.

ÜRO Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni artiklites 5 ja 10 on sõnastatud kohustus ja eesmärk – muuta meeste ja naiste käitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi mudeleid, stereotüüpseid ettekujutusi meeste ja naiste rollijaotusest ning saavutada naiste ja meeste võrdsus nii kõigis õppeasutustes kui ka igat liiki kutseettevalmistuses. Konventsioon näeb ette eesmärgi saavutamiseks vajalike paranduste tegemist õppevahenditesse ja kooliprogrammidesse, samuti eesmärgile vastavate õpetamismeetodite kohaldamist.

Euroopa Liidu eesmärgid

Haridus ja koolitus 2020 (HK 2020) on hariduse ja koolituse valdkonna koostööraamistik. 2009. aastal seati HK 2020 raames neli ühist ELi eesmärki, mille abil püütakse aastaks 2020 lahendada haridus- ja koolitussüsteemidega seotud probleemid:

  • elukestva õppe ja liikuvuse reaalsuseks muutmine;
  • hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine;
  • võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine;
  • loovuse ja innovaatilisuse, sealhulgas ettevõtlikkuse, suurendamine kõikidel haridus- ja koolitustasanditel.

Euroopa haridusruumi loomine 2025. aastaks

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku jõupingutused konsolideerida ja arendada edasi Euroopa haridusruumi kuut mõõdet, milleks on: kvaliteet, kaasatus ja sooline võrdõiguslikkus, rohe- ja digipööre, õpetajad ja koolitajad, kõrgharidus ja geopoliitiline mõõde.

Hariduse ja koolituse muutmiseks kaasavamaks ja sootundlikumaks kutsub komisjon liikmesriikide eksperdid ja sidusrühmad spetsiaalsete vastastikuse õppimise ja koostöö platvormide kaudu kokku, et toetada sooliselt eristatud andmete kogumist ja innovatsiooni kaasava ja sooliselt võrdse hariduse edendamiseks.

Uuel programmitöö perioodil pööratakse erilist tähelepanu kaasamisele, võrdsusele ja mitmekesisusele nii Erasmuse programmis kui ka Euroopa solidaarsuskorpuse programmis.

Muuhulgas kavatseb komisjon aidata tugevdada teadusuuringuid, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ toel, uurides soo rolli haridus- ja koolituspoliitikas, aga ka seoseid soo, hariduse ning sotsiaalse ja majandusliku edu vahel; õpetajate akadeemiate raames pakkuda spetsiaalseid mooduleid, mis aitaksid leida lahendusi sootundliku õpetamise tõhusaks edendamiseks koolides jne. Loe lähemalt: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0625&from=EN

Digiõppe tegevuskava 2021–2027  näeb ette, et:

  • koolides pakutav arvutiõpe võimaldab noortel digimaailmast hästi aru saada, suurendada huvi loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatikaga seotud õpingute ja elukutsete vastu ning võidelda sooliste stereotüüpidega. Kvaliteetset ja kaasavat arvutiõpet edendavad meetmed aitavad suurendada naiste osakaalu kõrgkoolide IT-aladel ning seejärel digisektoris või digivaldkonna töökohtadel muudes majandussektorites.
  • digisektoris soolise tasakaalu parandamiseks, on vaja võidelda sooliste stereotüüpide ja sooliste eelarvamuste vastu ning muuta IKT valdkonna õppekavad ja töökohad tüdrukute ja naiste jaoks atraktiivsemaks. Nähakse, et sellised teadmised on kasulikud mitte ainult digitehnoloogia õpetamiseks ja arendamiseks, vaid ka VKEde strateegia eesmärgi – suurendada naisettevõtlust – saavutamiseks.

igaüks peab omandama põhiteadmised uutest ja kujunemisjärgus tehnoloogiatest, sealhulgas tehisintellektist. See võimaldab kõnealust tehnoloogiat tulemuslikult, kriitiliselt ja turvaliselt kasutada ning olla teadlik võimalikest ohtudest, mis on seotud eetika, keskkonnakestlikkuse, andmekaitse ja eraelu puutumatuse, laste õiguste, diskrimineerimise ja eelarvamustega, sealhulgas sooliste eelarvamustega ning puudest või etnilisest ja rassilisest päritolust tuleneva diskrimineerimisega.

17. märtsi 2015. aasta haridusministrite Pariisi deklaratsioonis nõuti kõigil tasanditel meetmeid, et tugevdada hariduse rolli kodanikuna käitumise ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamisel, sotsiaalse sidususe tugevdamisel ning noorte abistamisel, et kujundada nad meie eripalgelise ja kaasava ühiskonna vastutustundlikeks, avatud meelega ja aktiivseteks liikmeteks.

Ministrite Komitee poolt võeti vastu 10. oktoobril 2007 soovitus liikmesriikidele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta hariduses (CM/Rec(2007)13).

Ministrite komitee  soovitab liikmesriikidele, et nad

I. vaataksid õigusaktid ning tegevused läbi käesolevas soovituses ja tema lisas kirjeldatud strateegiate ja meetmete ellurakendamiseks;

II.  propageeriksid ning julgustaksid kasutama meetmeid, mis on suunatud konkreetselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisele haridussüsteemis ning õpetajate koolitamises, et saavutada tegelik sooline võrdõiguslikkus ning et tõsta hariduse kvaliteeti;

III. looksid haridussüsteemi kõikides sektorites mehanismid koolides soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise propageerimise, rakendamise, järelevalve ja hindamise toetamiseks;

IV. juhiksid asjassepuutuvate poliitiliste institutsioonide ning avaliku- ja erasektori asutuste, eriti ministeeriumide ja/või  üleriigilisel, regionaalsel ja kohalikul  tasandil hariduspoliitikaid kujundavate ja elluviivate organite, koolide juhtorganite, kohalike ja regionaalsete ametivõimude, ametiühingute ja valitsusväliste organisatsioonide tähelepanu käesolevale soovitusele;

V.   jälgiksid ja hindaksid edusamme, mis tulenevad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisest koolis ning informeeriksid pädevaid juhtkomiteesid rakendatud meetmetest ning selles vallas tehtud edusammudest. Loe edasi

 Euroopa Parlamendi 12. juuni 2018. aasta resolutsioon hariduse ajakohastamise kohta ELis (2017/2224(INI))

Resolutsioonis:

  • rõhutatakse vajadust arvestada kõigi tasandite haridussüsteemides soolist aspekti, millega võetakse arvesse mitmesuguse diskrimineerimise all kannatavate inimeste, sealhulgas puudega inimeste ning end lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimestena defineerivate ning tõrjutud kogukondadest pärit inimeste vajadusi;
  • kutsutakse liikmesriike üles võitlema hariduses sooliste stereotüüpide vastu, et tagada naistele nende valitud karjääri suhtes võrdsed võimalused ja valikuvabadus;
  • juhitakse  tähelepanu vajadusele lisada soolise võrdõiguslikkuse põhimõte õpetajakoolituse nii põhi- kui ka täiendusõppesse ning õpetamispraktikasse, et kõrvaldada kõik tegurid, mis takistavad õpilastel realiseerimast kogu oma potentsiaali soost sõltumata;
  • rõhutab, et haridussüsteemide kõigil tasemetel tuleb arvestada soolist perspektiivi ja diskrimineerimise all kannatavate inimeste vajadusi;

Loe edasi: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018IP0247&from=EN

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta resolutsioon sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis (2012/2116(INI))

Resolutsioonis rõhutatakse:

  • vajadust eri kutsenõustamis kursuste järele põhi-, kesk- ja kõrgkoolides, et teavitada noori sooliste stereotüüpide negatiivsetest tagajärgedest ning ergutada neid õppima ja tööle asuma neil kutsealadel, mida on varem peetud tüüpilisteks meeste ja naiste aladeks;
  • ergutatakse koole töötama välja ja kasutusele võtma teadlikkuse tõstmise meetodeid ja praktilisi ülesandeid, et edendada soolist võrdõiguslikkust hariduskeskkonnas;
  • vajadust kavandada ja rakendada õpetajatele, juhendajatele, direktoritele ja kõikidele teistele laste haridusega seotud inimestele suunatud koolitusi, et nende käsutuses oleksid kõik pedagoogilised vahendid võitlemaks sooliste stereotüüpide vastu ja edendamaks soolist võrdõiguslikkust;
  • kutsub liikmesriike üles hindama õppekavasid ja õpikute sisu, pidades silmas reformi, mis aitaks kõigisse õppematerjalidesse integreerida ühendava teemana soolised küsimused nii sooliste stereotüüpide kaotamiseks kui ka selleks, et muuta alates esimesest kooliastmest nähtavamaks naiste panus ja roll ajaloos, kirjanduses, kunstis ja muudes valdkondades. Loe edasi

Lisateavet soolise võrdõiguslikkuse edendamisest hariduses leiab:

Portaalist HARIDUS JA SUGU , mis on loodud teadmiste lünga täitmiseks ning tervikliku ja süsteemse ülevaate andmiseks soolisuse teemadest hariduses.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi soolõime portaalist, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) on ELi amet, mis tegutseb selle nimel, et edendada ELis ja mujal maailmas soolist võrdõiguslikkust.

Euroopa soouuringute, hariduse ja dokumentatsiooni assotsiatsioonist Atgender 

Portaalist Gender & Education Association

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua koostatud juhendmaterjalidest:

Papp, Ü. (2012) Ärka, märka, tegutse : käsiraamat soolise võrdõiguslikkuse seaduse normide täitmiseks ja sugupoolte aspekti arvestamiseks üldhariduskoolide õppe- ja kasvatustöös 

Kütt, R., Papp, Ü. (2013) Käsiraamat õpetajale: Soolise võrdõiguslikkuse teemade käsitlemine põhikooli ja gümnaasiumi ühiskonnaõpetuses

Artiklitest:

Jürimäe, M.,  Kukk, I.,  Lamesoo, K. Mida on õpetajal vaja teada soolisest võrdõiguslikkusest ja milleks? (2016)

Education is key for breaking gender stereotypes. EIGE News article (21 September 2017)