Eesti võrdse kohtlemise edendamise eesmärgid
Võrdse kohtlemise edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad on koondatud Heaolu arengukavas, mis seab sihid tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika valdkondades aastateks 2023-2030.
Võrdne kohtlemine Heaolu arengukavas
Võrdne kohtlemine lähtub inimeste vahelise võrdsuse ideest ja diskrimineerimise keelust kui sotsiaalriigi kesksest põhimõttest, millega tuleb arvestada nii õiguste andmisel kui nende rakendamisel ning võrdsete võimaluste loomisel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab inimeste vajadustega arvestamist, mitte kõigi inimeste ühetaolist kohtlemist.
Võrdne kohtlemine on üks arengukava läbivatest aluspõhimõtetest, millest juhindutakse ka arengukava elluviimisel.
Alaeesmärk 1: lapsed ja pered keskendub pere loomiseks ja laste kasvatamiseks hoolivas, kaasava, turvalise ja arendava keskkonna loomisele.
Muuhulgas seatakse eesmärgiks luua integreeritud tugimeetmed suure hooldus ja abivajadusega lastele, et anda vanemale võimalus pidevast hoolduskoormusest puhata.
Alaeesmärk 2: tööturg ja tööelu keskendub tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavuse ja tööhõive kõrge taseme tagamisele ning kvaliteetsete töötingimuste loomisele, toetamaks pikaajalist tööelus osalemist.
Muuhulgas seatakse eesmärgiks laiendada fookust lisaks senistele sihtrühmadele (töötud ja tööturul ebasoodsamas olukorras olijad) ka teistele tööturuga nõrgalt seotutele (nt hoolduskoormusega ja rändetaustaga inimesed, pensionieas töötamist jätkata soovijad, mitteaktiivsed, NEET-noored);
Alaeesmärk 3: vanemaealised keskendub vanemaealistele sotsiaalsele kaasatusele ühiskonda, neile võrdsete võimaluste tagamisele ja majandusliku toimetuleku kindlustamisele.
Muuhulgas seatakse eesmärgiks:
- murda stereotüüpne mõtlemine ning vähendada vanemaealise töötajaskonna ebavõrdset kohtlemist ja tõrjumist;
- vähendada tööandjate ja töötajate negatiivseid hoiakuid, parandada tööandjate mitmekesisuse juhtimise oskus, arendada vanemaealiste vajadusi arvestavaid teenuseid ja suurendada üldist ühiskondlikku sallivust;
- toetada vanemaealiste vaimset tervist ja ennetada väärkohtlemist nii kodudes kui hoolekandeasutustes;
- suurendada teadlikkust aktiivsena vananemisest.
Alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne keskendub inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu toetamisele.
Muuhulgas seatakse eesmärgiks senisest enam toetada kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud elamist võimaldavate teenuste ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna arendamist. Sealhulgas pakkuda iseseisvat hakkamasaamist toetavaid tehnoloogilisi kasutajamugava disainiga abivahendeid.
Alaeesmärk 5: sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine keskendub soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ning vähemusrühmadele võrdsete võimaluste tagamisele eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.
Muuhulgas seatakse eesmärgiks:
- muuta võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala eesmärgiga tagada diskrimineerimise kaitse rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel ühesuguselt;
- suurendada tööandjate teadlikkust, sealhulgas jätkata mitmekesisuse väärtustamiseks ettevõtetes ja organisatsioonides märgise „Austame erinevusi“ meetmete rakendamisega seotud tegevusi;
- parandada poliitikakujundajate teadmisi ja oskusi, et tagada oma valdkonnas arendustegevusi plaanides võimekus arvestada vähemusrühmade olukorra ja vajadustega;
- rakendada meetmeid ligipääsetavuse parandamiseks kõigi inimeste iseseisva elu ja täieliku osalemise tagamiseks, sh suurendada ühiskonna teadlikkust ja spetsialistide pädevust universaalse disaini põhimõtetest, võimalustest ja eelistest; reguleerida täpsemalt ligipääsetavusnõuded ja tõhustada järelevalvet nõuete täitmise üle.
Heaolu arengukava viiakse ellu programmide kaudu. Infot programmide kohta leiab siit