Vanemaealiste olukord
Millised on vanemaealiste võimalused tööturul osalemisel? Millised piirangud ja takistused on vanemaealistel töökohtadele pääsemisel? Milline on tööandjate suhtumine vanemaealistesse? Kas töökohtadel esineb vanemaealiste ebavõrdset kohtlemist? Milline on nende tervis ja tervisekäitumine? Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiab vastuseid järgmistest uuringutest.
SHARE (Survey of Health, Aging and Retirement in Europe) on üle-euroopaline vanemaealist (50+) rahvastikku hõlmav küsitlusuuring, mis uurib individuaalse vananemisprotsessi kulgu ja seda mõjutavaid põhjuslikke seoseid.
Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks on koondatud 2016. aastal avaldatud kogumikku “Pilk hallile alale”.
2019.a. ilmus elektrooniline kogumik „Pilk hallile alale II. Vananemine elukaare vaates”, mis on SHARE Eesti uuringu teine ülevaade. Kogumikus antakse ülevaade vanemaealiste tööturukäitumisest, majanduslikust toimetulekust ja eluga rahulolust, kesk- ja vanemaealiste depressiivsusest, vanemas tööeas inimeste internetikasutusest ja sotsiaalsest aktiivsusest.
Uuringu tulemused näitavad, et varase pensionile jäämise risk on suurem naistel ning madala haridustasemega eakatel. Selleks, et inimesed ka tegelikkuses kauemaks tööturule jääksid ning säilitaksid seejuures oma tervise, tootlikkuse ja eluga rahuolu, tuleb arvestada vanemas eas töötajate võimete, eelistuste ja vajaduste muutumisega. Vanemas tööeas inimestest ehk 55-64aastastest Eestis, ei olnud iga kuues (16%) inimene 2015. aastal kunagi kasutanud arvutit ega internetti, ning 60 protsenti kasutajatest hindasid oma oskusi halvaks või väga halvaks.
Kogumikus esitatakse ka rida soovitusi vanemaealiste digioskuste ja sotsiaalse kaasatuse parandamiseks:
- Luua Eestis pensionieelikute ja vanemaealistega tegelevate professionaalide väljaõppe süsteem.
- Luua Eestis süsteemne, strateegiline lähenemine digioskuse kui ühe üldoskuse omandamiseks mistahes vanuses ja staatuses täiskasvanutele.
- Luua tööandjate, töötajate ja riigi koostöös meetmed, millega suurendada tööandjate rolli töötajate üldoskuste parandamises.
- Tõsta vanemas keskeas inimeste teadlikkust aktiivsena vananemise positiivsest mõjust vaimsele ja füüsilisele tervisele ning vähendada teisi takistusi olemaks vanemas eas aktiivne, sh kogukondlikult.
"Vanemaealiste olukord Eestis. Üle-eestilise 2022.aasta uuringu tulemused."
Uuring on läbi viidud Sotsiaalministeeriumi partnerlusprojekti „Noored-vanad võrgustuvad koos (NOVA)“ raames, kus partnerorganisatsiooniks Sotsiaalministeeriumile on MTÜ Kuldne Liiga koostöös Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi, Tallinna Ülikooli, Praxise ja EPÜL-ga.
Uuringuga selgitatakse, milline on riigi suutlikkus vanemaealiste olukorra parandamisel ja probleemide lahendamisel Eestis? Kas vanemaealised on piisavalt kaasatud neid endid puudutavate riiklike otsuste ettevalmistamisse? Kuidas saaksid kohalike omavalitsuste juurde loodud/loodavad vanemaealiste nõukogud senisest paremini lahendada vanemaealiste probleeme ja seista nende huvide eest.
Uuringust selgus muuhulgas, et:
- vanus on kõige tugevam tööturu mõjutaja;
- 65+ vanuses inimesi peetakse vähem tööturule vajalikuks;
- noorte valmisolek töötada koos vanemaealistega on nelja aastaga kahanenud;
- 60+ vanuses inimesed osalevad vähem koolitustel;
- stereotüüpsed hinnangud on nelja aastaga tugevnenud;
- valmisolek kogukonnas aktiivselt kaasa lüüa on suhteliselt madal
Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring 2015
Sotsiaalministeeriumi tellitud vanemaealiste ja eakate toimetuleku 2015. aasta uuringu eesmärk on mõõta 50-aastaste ja vanemate Eesti elanike aktiivsust ja toimetulekut ning õppida paremini tundma eakate sihtrühma (75-aastased ja vanemad), kelle eest hoolitsemine tööeas vanemaealistele sageli langeb.
Uuringust selgus, et:
- ligi kümnendik tasustatud või tasustamata töö tegijatest hindab töötingimusi vajadustele mittevastavaks;
- neist, kes abistavad/hooldavad on viimase 1-2 aasta jooksul: 2% vähendanud töökoormust ( 3% tööeas vanemaealistest ehk ~5300 inimest);
- enim tuntakse puudust koduteenusest (29%) ja sotsiaaltranspordist (23%);
- 23%-l 50 aastastest ja vanematest on ametlik puue;
- viiendikul üle 50 aastastest on terviseprobleemist tingitud piirangud igapäevategevustes;
- 22% üle 50 aastastest võib enda hinnangul järgneva 6 kuu jooksul kaotada töö;
- tööealistest mittetöötavatest inimestest on valmis tööle tagasi pöörduma 58%;
- hooldamise tõttu on millestki pidanud loobuma tõenäolisemalt naised, suurema hoolduskoormusega, puudeta, suuremates leibkondades elavad, väheste leibkonnast väljas elavate lähedaste isikute ja suurema koormusega töötavad vanemaealised.