Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Back to list

Teisest rahvusest elanike olukord

Teisest rahvusest elanike olukorra kohta leiab andmeid lõimumise monitooringust. Uuringu eesmärgiks on mõõta eri keele- ja rahvusliku taustaga Eesti püsielanike osalemist lõimumisprotsessis. Teiste hulgas otsitakse vastuseid järgmistele uurimisküsimustele:

  • Kas ja kui suurel määral eksisteerib Eestis rahvuse ja keelepõhine sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus ning kuidas see mõjutab lõimumisprotsessi?
  • Mil määral mõjutab ja suunab tööturul osalemist ning ettevõtlikkust elanike keeleline ja rahvuslik eneseidentifitseerimine?
  • Millised barjäärid takistavad rahvuslikust ja keelelisest kuuluvusest tingituna hariduse omandamist ja ligipääsu haridusele?
  • Kuidas on kohanemas Eestisse viimase viie aasta jooksul saabunud uussisserändajad – kas ja mis neid eestlastest ja teisest rahvusest pikaajalistest elanikest eristab?

Eesti ühiskonna lõimumise monitooringuga (EIM) mõõdetakse ka võrdsete võimaluste tajumist. Hinnanguid avalike teenuste kättesaadavuse võrdsusele uuriti esimest korda 2020. aastal.

2020. aasta uuringu tulemustest selgub, et elanikud tunnetavad võrdses kohtlemises paigalseisu ja mitmes olulises näitajas isegi tagasiminekut. Märkimisväärselt halvemini tunnevad teisest rahvusest elanikud end seoses osalemisega ühiskonnaelus ja sellega, kas neid koheldakse täisväärtusliku ühiskonnaliikmena. Materiaalse heaolu ning hariduse ja kultuuri valdkonnas on tunnetus jäänud samaks.

Loe lähemalt monitooringu teabelehest "Võrdsed võimalused" 

Rohkem infot 2020. aasta lõimumise monitooringu kohta leiab Kultuuriministeeriumi veebilehelt