Kellel on Eestis hea, kellel parem? Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel

Võrdõigusvolinik töötas 2015. aastal välja metoodika, mida kasutada perioodiliseks võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsuste mõõtmiseks. Mõõtmismudel näitab erinevatesse elanikkonnagruppidesse kuuluvate inimeste olukorda, võimalikku mahajäämust, heaolu, juurdepääsu erinevatele hüvedele ja teenustele ning edu saavutamise võimalusi. Mudeli teoreetiliseks eeskujuks on Ühendkuningriigi võrdõigusorgani Equality and Human Rights Commissioni väljatöötatud võrdõiguslikkuse mõõtmise raamistik ning sellest väljakasvanud uuring “How fair is Britain?”.

Mudel on nimekiri statistilistest näitajatest, mis on liigitatud erinevate eluvaldkondade kaupa (haridus, töö, tervis jne). Analüüsitavad andmed ning analüüsi järeldused tuuakse välja järgmiste gruppide kaupa: naised ja mehed ning transsoolised inimesed, erinevad vanusegrupid, puuetega inimesed, seksuaalvähemused, vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed ja teised rahvusvähemused.

Võrdõiguslikkuse mudelis kasutatud indikaatorite põhjal hinnatult on rahvusvähemuste peamised probleemid seotud tervise, tööelu ja elustandardiga; väga oluline on ka nende enda tunnetatud ebavõrdsus ühiskonnas ehk arvamus, et kuulutakse diskrimineeritavasse gruppi.

Seega peaks see mudel lihtsustama eeskätt otsustajate tööd andes ülevaate elanikkonnarühmade võimalustest ja olukorrast olulistes elukvaliteeti mõjutavates valdkondades: eluiga ja suremus; tervis ja riskikäitumine; haridussüsteemis osalemine ja õpilaste võrdne kohtlemine; tööturul osalemine ja töötingimused; vaesus ja elutingimused; eluga rahulolu ja tajutud ebavõrdsus; hoolitsemine laste ja pere eest; kuritegevus ja turvatunne; õiguskindlus; võimupositsioonidel kaasarääkimine.

Mudel on täidetud kõige uuemate andmetega, mis uuringu koostamise hetkel kättesaadavad olid ja esitatud kogumikus „Kellel on Eestis hea, kellel parem?“

Loe lähemalt võrdõiguslikkuse mõõtmise mudelist “Kellel on Eestis hea, kellel parem?”