Sooline analüüs
Sooline analüüs aitab välja selgitada, milline on naiste ja meeste olukord, osalus, juurdepääs ressurssidele, ressursside jaotus, vajadused ja võimalused, hoiakud ning käitumismustrid konkreetses valdkonnas. Analüüsi on tarvis selleks, et soolise aspekti lõimimine poliitikatesse, programmidesse ja projektidesse oleks läbi mõeldud ja edukas.
Lisaks olukorra kaardistamisele peab sooline analüüs aitama välja selgitada ka ebavõrdse olukorra põhjused ja võimaliku mõju sihtgrupi olukorrale. Ebavõrdsuse põhjuste tuvastamine aitab seada asjakohaseid eesmärke ja leida kõige mõjusamaid tegevusi naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks.
Vastuseid tuleb otsida küsimustele:
- Mida me teame?
- Mida me ei tea?
- Kuidas on juba sekkutud?
- Milline on olnud selle sekkumise mõju?
- Millist sekkumist plaanitakse? jms
Erinevusi naiste ja meeste vahel mõõdetakse kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Kvantitatiivselt toimub see loetledes, kui palju naisi ja mehi osaleb ühes või teises valdkonnas või kuidas ressursid meeste ja naiste vahel jagunevad (näiteks kodutöödele kuluv aeg). Kvalitatiivselt mõõtes püütakse mõista, milles peituvad ebavõrdsuse põhjused, millised on stereotüübid, hoiakud, traditsiooniliselt naistele ja meestele sobivaks peetavad rollid jms.
Näiteks on kodutöödele kuluva aja erinevus meeste ja naiste puhul põhjustatud ühiskonnas kehtivatest iganenud arusaamast, mille kohaselt peetakse laste ja pere eest hoolitsemist naiste tööks.
Naised ja mehed pole kaks homogeenset ühiskonnarühma, vaid erinevad nii vanuse, rahvuse või muude omaduste poolest. Seega ei tohiks võrdlusandmeid sekkumiste väljatöötamiseks üldistada, arvestamata seejuures rahvusest, vanusest, erivajadusest või muudest tunnustest tingitud erinevusi soorühmade sees.
Analüüsides valdkonna hetkeolukorda soolisest aspektist, otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele:
Kuidas erineb meeste ja naiste olukord ja milles need erinevused väljenduvad?
- Milline on meeste ja naiste esindatus selles valdkonnas või sihtgrupis, millele sekkumine on suunatud?
Näide. Analüüsides tööturu olukorda ja kavandades meetmeid tööhõive suurendamiseks, tuleks analüüsida meeste ja naiste osakaalu hõivatute ja töötute hulgas (sh palgatööl ja ettevõtluses, erinevates majandussektorites ja harudes, pikaajaliste töötute hulgas jmt), vaadeldes lisaks ka teisi tunnuseid, nagu haridus, vanus, rahvus jms.
Informatsiooni meeste ja naiste esindatuse kohta tööturul leiab Statistikaameti ja Eurostati aruannetest ning valdkonna uuringutest.
- Milliseid erinevusi esineb meeste ja naiste vahel ressursside jaotuses ja nendele juurdepääsu võimalustes (aeg, ruum, sotsiaalsed võrgustikud, informatsioon, raha, koolitused, sotsiaalteenused, mobiilsus jms)?
Näide. Analüüsides töötute olukorda, tuleks analüüsida meeste ja naiste osakaalu ümberõppeprogrammides:
- Kui palju ja milliseid ümberõppevõimalusi pakutakse meestele ja milliseid naistele?
- Milline on töötute meeste ja naiste osakaal ettevõtlusega alustamise toetuste ning sõidutoetuste taotlemisel ja saamisel?
- Kui palju töövahendus- ja/või nõustamisteenuseid osutatakse naistele ja kui palju meestele?
- Milline on meeste ja naiste osakaal, kes peale nõustamist töökoha leiavad?
- Kas keskmine aeg, mis meeste ja naiste konsulteerimiseks kulub, on erinev? Jne.
Meeste ja naiste olukorra erinevuse kohta andmete kogumisel on otstarbekas konsulteerida nii sihtgruppi kuuluvate meeste ja naistega ja/või nende esindusorganisatsioonidega kui ka soolise võrdõiguslikkuse ekspertidega.
- Milline on meeste ja naiste esindatus konkreetse sekkumisvaldkonnaga seotud otsustustasanditel?
Näide. Transpordivaldkonda analüüsides tuleks vaadata, milline on naiste ja milline on meeste esindatus transpordivaldkonda haldava ministeeriumi vastava osakonna tippametnike seas ja transpordiametite juhtkondades. Kui palju mehi ja naisi on kaasatud töögruppidesse, mille ülesanne on transpordivaldkonnas strateegiliste dokumentide koostamine. Kui palju on meeste esitatud arvamusi ja kui palju naiste esitatud arvamusi ja kelle arvamustega on arvestatud.
Millised ühiskonnas valitsevad soolised stereotüübid ja normid avaldavad mõju meeste ja naiste käitumisele ja sooliste lõhede tekkele valdkonnas? Mis põhjustel on meestel ja naistel erinev juurdepääs, erinevad ressursid, erinev esindatus või erinevad käitumismustrid?
Näide. Töötutele ümberõppevõimaluste pakkumisel võidakse olla mõjutatud traditsioonilistest soolistest stereotüüpidest selles, millised ametid sobivad meestele ja millised naistele ning mitte lähtutud esmajärjekorras inimeste individuaalsetest võimetest ja oskustest. Näiteks pakutakse meestele rohkem infotehnoloogia ja ettevõtluse alustamise koolitusi või väljaõpet konkreetsete erialaoskuste omandamiseks ja naistele rohkem sotsiaalseid oskusi arendavaid või nn traditsiooniliste naiste ametialade (nagu näiteks kokk, juuksur jmt) koolitusi.
Naiste juurdepääsu tööturule võib näiteks takistada ka lastehoiukohtade puudus, mis ei võimalda väikelaste emadel hoolduskohustuse tõttu tööturule naasta.
Meeste riskiv tervisekäitumine võib olla põhjustatud ühiskonnas valitsevatest soosuhetest ja normidest, mille kohaselt tervistkahjustavat käitumist (suitsetamine, alkoholi tarbimine, liigne riskide võtmine jmt) peetakse mehelikuks käitumiseks.
Millised on erinevused meeste ja naiste õigustes, võimalustes ja kohustustes, mis iseloomustavad konkreetset valdkonda?
Tuleb arvesse võtta, et formaalsed õigused ei taga alati veel tegelike õiguste olemasolu/õiguste tegelikku rakendumist. Õiguste rakendumist võivad piirata näiteks ka takistused juurdepääsul õigussüsteemile, madal õigusteadlikkus, tavad, harjumused jms.
Sootundlike analüüside korraldamisel on oluline arvesse võtta ka konkreetse poliitikavaldkonna arengusuundi meeste ja naiste olukorras ja käitumises.
Näide. Kavandades tervisekäitumise edendamise programme, sh suitsetamisvastaseid programme, tuleb meetmeid kavandades kasuks teadmine, et tütarlaste ja naiste hulgas on igapäevasuitsetajate arvu langustendents väiksem kui meeste hulgas. Siinkohal tuleks püüda analüüsida põhjusi, mis sellist suunda põhjustavad. Kas näiteks põhjustab seda stereotüüpne hoiak, et naiste välimusele pööratakse rohkelt tähelepanu (nt tüdrukutel ja naistel on suitsetamine seotud tihti sooviga langetada kaalu) või võivad sel olla mingid muud põhjused?
Meetmete kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu soolistele erinevustele suitsetamise põhjustes ning kavandada poistele ja tüdrukutele / meestele ja naistele erinevaid sihipäraseid meetmeid.