Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Back to list

Strateegia "Eesti 2035" ja sooline võrdõiguslikkus

„Eesti 2035” on pikaajaline arengustrateegia, mis suunab Eesti järgmise 15 aasta otsuseid kõigis peamistes poliitikavaldkondades ja on aluseks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele. Samuti lähtuvad strateegiast "Eesti 2035" valdkonna arengukavad.

Strateegias „Eesti 2035“ seatakse viis pikaajalist strateegilist sihti, mis lähtuvad aluspõhimõtetest. Sihtideni jõudmiseks on vaja arvestada Eesti arenguvajaduste, üleilmsete suundumuste, Euroopa Liidu poliitikaraamistiku ning üleilmsete säästva arengu eesmärkidega.

Üheks oluliseks aluspõhimõtteks, millega strateegia „Eesti 2035“ sihtide poole liikumisel on vaja arvestada, on naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja võrdsete võimaluste loomine vähemusrühmadele:

„Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.“

Selle aluspõhimõttega arvestamist jälgitakse soolise võrdõiguslikkuse indeksi abil ( EIGE (Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse Instituut) Gender Equality Index). Algtase on 60,7 väärtuspunkti 100st (2018). Aastaks 2035 loodetakse jõuda tasemele 70,7 väärtuspunkti 100st.

Olulisemate soolise ebavõrdsuse ilmingutena on strateegias nimetatud:

  • suurt soolist lõhet inimeste oodatavas ja tervena elatud elueas (mehed elavad 8,4 aastat vähem kui naised, sh tervena 3,5 aastat vähem);
  • suurt soolist erinevust hoolduskoormuses: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on 80% naised;
  • esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavate noorte (18–24aastased) meeste osakaal (12,7%) ületab naiste oma ligi kaks korda;
  • teisest rahvusest naiste kõige nõrgemat positsiooni tööturul;
  • suurt soolist palgalõhet, mis on küll viimastel aastatel vähenenud, kuid on endiselt suur (17,1%);
  • lähisuhtevägivalla ohvritest moodustavad  81% naised ja 85% lähisuhtevägivalla toimepanijatest on mehed.

Vajalike muutustena nähakse ette:

  • palgalõhe vähendamist toetavate meetmete väljatöötamist;
  • soolise segregatsiooni vähendamist hariduses ja tööturul;
  • inimeste tervena elatud eluea pikendamiseks ning töövõimekao vähendamiseks suurendatakse tööturu osaliste teadlikkust erinevatest ohuteguritest (sh vaimse tervise ohutegurid, töökiusamine, ahistamine).

„Eesti 2035“ tegevuskava koondab riigi pikaajalises arengustrateegias "Eesti 2035" kirjeldatud aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks vajalikud muudatused eri valdkondades.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks on seatud järgmised eesmärgid ja kavandatud järgmisi meetmeid:

Oskused ja tööturg

Eesmärk F: Suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul

Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse meetmeid soolise palgalõhe minimeerimiseks:

• sooliste stereotüüpide ja soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul;

• soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist tõhustavate meetmete väljatöötamine;

• läbipaistvate ja objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate tasustamissüsteemide kasutuselevõtu ja palgainfo parema kättesaadavuse toetamine;

• naiste ja meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimaluste parandamine;

• hoolduskoormuse vähendamine ja selle sooliselt võrdsema jagamise toetamine.

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist, strateegiliste sihtide saavutamist ja vajalike muutuste elluviimist jälgitakse omavahel seostatavate mõõdikutega. Strateegiat viiakse ellu valdkonna arengukavade ja programmide kaudu ja need mõõdikud kajastuvad ka neis.

Kus vähegi võimalik, esitatakse andmed ka vanuse, soo, rahvuse, haridustaseme ning piirkonna kaupa. Mõõdikute korral, mille puhul on näha olulisi ealisi, soolisi, rahvuslikke, hariduslikke või piirkondlikke erinevusi, seatakse valdkonna arengukavades ja programmides võimalusel eesmärgiks nende erisuste vähendamine.

Strateegia „Eesti 2035“ üldosa ja tegevuskava terviktekstid