Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid

Igaüks peaks tundma end turvaliselt oma kodus, lähisuhetes, töökohal, avalikus ruumis ja internetis. Naised ja mehed ning tüdrukud ja poisid kogu oma mitmekesisuses peaksid saama vabalt väljendada oma ideid ja emotsioone ning valida vabalt soovitud haridustee ja elukutse, ilma et neid piiraksid stereotüüpsed soonormid.

EL kavatseb teha kõik endast oleneva soolise vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, selle ohvrite toetamiseks ja kaitsmiseks ning vägivallatsejate vastutusele võtmiseks. Kesksel kohal on vägivalla edukas ennetamine. Selleks tuleb poisse ja tüdrukuid juba varases eas soolise võrdõiguslikkuse teemal harida ja vägivallavabade suhete arengut toetada. Vägivalla ennetamisel tuleb eelkõige keskenduda meestele, poistele ja mehelikkusele.

Komisjon kavatseb luua ELi soolise vägivalla ja koduvägivalla ennetamise võrgustiku, milles osalevad liikmesriigid ja sidusrühmad, kes vahetavad omavahel häid tavasid, samuti kavatsetakse rahastada koolitust, suutlikkuse suurendamist ja tugiteenuseid.

Naiste turvalisuse kaitseks internetis kavatseb komisjon aidata töötada välja uut raamistikku interneti platvormide vaheliseks koostööks.

Andmete saamiseks naistevastase vägivalla ja muude vägivalla vormide leviku ja dünaamika kohta viiakse läbi kogu Euroopa Liitu hõlmav uuring, mille tulemused esitatakse 2023. aastal.

Komisjonil on kavas algatada kogu ELi hõlmav teavituskampaania, mille eesmärk on võidelda soostereotüüpide vastu. Selle raames võetakse valdkonnaüleselt ja koostöös liikmesriikidega luubi alla kõik eluvaldkonnad ning keskendutakse noortele.

Uues komisjoni valges raamatus tehisintellekti kohta on sätestatud Euroopa käsitus, mis põhineb ELi väärtustel ja põhiõigustel, sealhulgas mittediskrimineerimisel ja soolisel võrdõiguslikkusel.

Järgmises teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ on kavas pakkuda vaatenurki ja lahendusi võimaliku soolise kallutatuse kõrvaldamiseks tehisintellektist ning soostereotüüpide kaotamiseks sotsiaal-, majandus- ja kultuurivaldkondades.

Naistel ja meestel kogu nende mitmekesisuses peaksid olema võrdsed võimalused end teostada ja majanduslikult sõltumatu olla, samaväärse töö eest võrdset tasu saada, samasuguseid rahastamisvõimalusi kasutada ja õiglast pensioni saada. Samuti peaksid nad võrdselt jagama hooldus- ja finantskohustusi.

Sooliste erinevuste kaotamine tööturult

Liikmesriikide soolise võrdõiguslikkusega seotud probleeme, eriti nende mõju tööturule, sotsiaalsele kaasatusele ja haridusvaldkonnale jälgitakse endiselt majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kaudu. Alates 2019.–2020. aasta poolaasta tsüklist aitavad riigiaruanded jälgida kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas eesmärgi nr 5 „sooline võrdõiguslikkus“ saavutamist ja seda, kuidas majandus- ja tööhõivepoliitika saab nende saavutamisele kaasa aidata.

Struktuurireformi tugiprogramm võib aidata liikmesriikidel lõimida soolise võrdõiguslikkuse küsimused oma avalikku haldusesse, riigieelarve koostamisse ja finantsjuhtimisse. Lisaks võib see anda panuse liikmesriikide enda struktuurireformidesse eesmärgiga kõrvaldada soolised erinevused tööhõives ja tegeleda probleemiga, mis puudutab vaesuses elavate, eriti vanemaealiste vaesuses elavate naiste suuremat osakaalu võrreldes meestega.

Euroopa Innovatsiooninõukogu eriprogrammi raames töötatakse välja meetmed, millega soodustatakse naiste osalust innovatsioonis, sealhulgas kutsutakse ellu katseprojekt naiste juhitavate idufirmade ning innovatiivsete väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate edendamiseks 2020. aastal.

Võrdse osaluse saavutamine eri majandussektorites

Horisontaalse segregatsiooni, stereotüüpide ja sooliste erinevuste vastu hariduse ja koolituse valdkonnas on kavas astuda oskusi käsitleva Euroopa ajakohastatud tegevuskavaga. Komisjoni ettepanekuga võtta vastu nõukogu soovitus kutsehariduse ja - õppe kohta on kavas toetada soolise tasakaalu parandamist kutsealadel, millel valitseb traditsiooniliselt kas meeste või naiste ülekaal, ja aidata kaasa soostereotüüpide kaotamisele. Tugevdatud noortegarantii on aga konkreetselt suunatud nendele naistele, kes ei õpi, ei tööta ega omanda elukutset. Selle abil püütakse tagada kõigile võrdsed võimalused.

Uuendatud strateegilise raamistikuga, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust spordis, on kavas soodustada naiste ja tütarlaste sportimist ja kehalist aktiivsust ning kanda hoolt soolise tasakaalu saavutamise eest spordiorganisatsioonide juhtivatel kohtadel.

Soolise palga- ja pensionilõhe kaotamine

Soolise palgalõhe kaotamiseks on vaja tegeleda kõigi algpõhjustega, sealhulgas naiste väiksema tööturul osalemise, nähtamatu ja tasustamata töö, sagedasema osaajatöö ja karjäärikatkestustega, samuti soostereotüüpidel ja diskrimineerimisel põhineva vertikaalse ja horisontaalse segregatsiooniga. Komisjon esitab palkade läbipaistvust käsitlevad siduvad meetmed 2020. aasta lõpuks.

2021. aasta aruandes pensionide piisavuse kohta hindab komisjon koos nõukogu sotsiaalkaitsekomiteega seda, kuidas pensionisüsteemides on riskid ja ressursid naiste ja meeste vahel jaotunud.

Soolise ebavõrdsuse vähendamine hoolduse valdkonnas

Karjääri tegemine ja samal ajal koduste hoolduskohustuste täitmine on suur väljakutse, millega puutuvad kokku eelkõige naised. Kvaliteetsete ja taskukohaste ametlike hooldusteenuste ebapiisav kättesaadavus on üks peamisi tööturu soolise ebavõrdsuse põhjusi. Seetõttu on hooldusteenustesse investeerimine oluline, et toetada naiste osalemist tasustatavas töös ja nende kutsealast arengut. Samuti on sellel potentsiaal luua töökohti nii naistele kui ka meestele.

Komisjon kutsub liikmesriike:

• võtma üle töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiv ning rakendama nõuetekohaselt ELi õigust soolise võrdõiguslikkuse ja töö vallas;
• võtma järelmeetmeid nõukogu 2019. aasta juuni järeldustele „Soolise palgalõhe kaotamine: peamised põhimõtted ja meetmed“;
• tagama piisavad investeeringud alusharidus- ja lapsehoiuteenustesse ning pikaajalise hoolduse teenustesse, sh olemasolevatest ELi rahalistest vahenditest, ning
• rakendama ministrite deklaratsiooni naiste osalemise kohta digitaalvaldkonnas.

Ettevõtete, kogukondade ja riikide eesotsa on vaja nii naisi kui ka mehi kogu nende mitmekesisuses. Inimese sugu ei peaks mõjutama karjäärivalikut.

Soolise tasakaalu saavutamine otsuste tegemisel ja poliitikas

Eduka juhtimise jaoks on otsustava tähtsusega, et otsustajate ringis oleksid esindatud nii naised kui ka mehed. Vaja on kaasavat ja mitmekülgset juhtimist, et lahendada keerulised probleemid, millega otsustajad tänapäeval silmitsi seisavad.

Klaaslae purustamisele kaasaaitamiseks nõuab komisjon, et võetaks vastu 2012. aastal esitatud äriühingute juhtorganites soolise tasakaalu parandamise direktiivi ettepanek, milles oli seatud eesmärk, et tegevjuhtkonda mittekuuluvatest liikmetest oleks äriühingute juhtorganites vähemalt 40 % alaesindatud soost. Samal ajal hõlbustab komisjon heade tavade vahetamist seoses soolise tasakaaluga juhatustes ja juhtivatel ametikohtadel, tuues näiteid valitsuste, kodanikuühiskonna või erasektori juhitavatest riiklikest või piirkondlikest projektidest.

Komisjoni eesmärk on saavutada 2024. aasta lõpuks kõigil EL juhtimistasanditel sooline tasakaal, mis oleks 50 %.

Lisaks eespool loetletud komisjoni meetmetele kutsub komisjon liikmesriike:

• võtma pärast selle vastuvõtmist üle direktiiv soolise tasakaalu parandamiseks äriühingute juhtorganites ja seda direktiivi rakendama ning
• töötama välja ja rakendama strateegiaid naiste arvu suurendamiseks otsustustasandi ametikohtadel nii poliitikas kui ka poliitikakujundamises.

Praegu ELi ees seisvatel ülesannetel, sealhulgas rohelisele majandusele üleminekul ja digiüleminekul ning demograafilistel muutustel, on kõigil ka sooline mõõde. Soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamiseks on oluline arvestada soolist perspektiivi kõigis ELi poliitikameetmetes ja protsessides.

Soolõimega tagatakse, et poliitikameetmete ja programmidega antakse nii naistele kui ka meestele ning tüdrukutele ja poistele kogu nende mitmekesisuses kõik võimalused oma potentsiaali saavutamiseks. Eesmärk on jaotada võimu, mõju ja ressursse ümber õiglaselt ja lähtudes soolisest võrdsusest, et võidelda ebavõrdsusega, edendada õiglust ja luua võimalusi.

Kliimamuutuste vastu võitlemise rohelised poliitikameetmed ei mõjuta naisi ja mehi samavõrra (naistel on kliimapõgenikena vähem võimalusi). Sama kehtib puhtale energiale ülemineku (energiaostuvõimetuses elab rohkem naisi) ning kalanduse ja heitgaasivaba transpordi kohta (ühistransporti kasutab rohkem naisi). Soolise mõõtmega arvestamine võib seega olla väga oluline nende poliitikavaldkondade täieliku potentsiaali ärakasutamisel.

Digiteerimise tulemusel muutub põhjalikult meie ja meie laste elu. Siin on väga oluline, et naised oleksid sellesse protsessi kaasatud ja et praegusest palju rohkem tüdrukuid omandaksid IT-oskusi, et osaleda meie digituleviku kujundamises.

ELi poliitikas võetakse läbivalt arvesse sooperspektiivi ja diskrimineerimise muude põhjuste intersektsionaalsust.

Komisjoni ettepanekutega mitmeaastase finantsraamistiku kohta tagatakse soolise mõõtme integreerimine kogu finantsraamistikku ja täpsemalt mitmesugustesse ELi rahastamis- ja eelarvelise tagatise vahenditesse, eelkõige järgmistesse: Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond, programm „Loov Euroopa“, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Ühtekuuluvusfond ja programm „InvestEU“. Rahastamisega toetatakse meetmeid, millega edendatakse naiste osalemist tööturul ning töö- ja eraelu tasakaalu, investeeritakse hooldusasutustesse, toetatakse naisettevõtlust, võideldakse mitmetel kutsealadel esineva soolise segregatsiooni vastu ning tegeletakse tüdrukute ja poiste ebavõrdse esindatusega haridus- ja koolitussektorites.

Ühissätete määrus sisaldab konkreetseid rakendamistingimusi, millega nähakse tööturul soolise tasakaalu parandamisse, töö- ja eraelu tasakaalustamisse või lapsehoiutaristusse investeerimisel fondi abi kasutamise eeltingimusena ette, et liikmesriik on kehtestanud riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegilise raamistiku. Veel üks horisontaalne rakendamistingimus selleks, et põhiõiguste hartat tõhusalt rakendada, on ka sooline võrdõiguslikkus kui oluline põhimõte, mida kohaldada kõigi kõnealuse määruse raames tehtavate investeeringute suhtes.

Varjupaiga- ja Rändefondi kaudu julgustab komisjon liikmesriike ellu viima meetmeid, millega toetatakse naiste erivajadusi varjupaigamenetluses, ning meetmeid, millega toetatakse naiste integreerimist uude ühiskonda.

Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas kehtestab komisjon meetmed, millega tugevdada soolist võrdõiguslikkust programmis „Euroopa horisont“, näiteks võimaluse nõuda taotlejatelt soolise võrdõiguslikkuse kava ning algatuse naiste juhitavate tehnoloogiavaldkonna idufirmade arvu suurendamiseks. Lisaks tehakse kättesaadavaks rahalised vahendid soolise võrdõiguslikkuse valdkonna ja intersektsionaalseteks teadusuuringuteks.

Kaasamis- ja mitmekesisuse strateegiaga, mida on kavas tulevikus programmi „Erasmus+“ raames rakendada, antakse suuniseid selle kohta, kuidas saaks programmi abil vähendada soolist ebavõrdsust kõigis haridus- ja koolitus-, noorte- ja spordisektorites.

Komisjoni juhised sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete kohta aitavad võidelda diskrimineerimise vastu ja soodustada soolist võrdõiguslikkust riigihangete tegemisel.

Sooline ebavõrdsus on ülemaailmne probleem. Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamine on üks ELi välispoliitika põhieesmärke.

ELi välispoliitikas kasutatakse eelarveprotsessis soolõimet. Selleks kohustutakse tagama, et 85 % kõigist uutest programmidest aitavad kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisele.