Sooline võrdõiguslikkus tööelus

Mida tähendab sooline võrdõiguslikkus töövaldkonnas?

Töövaldkonnas tähendab sooline võrdõiguslikkus naiste ja meeste võrdset juurdepääsu kõikidele töökohtadele, võrdväärse töö eest võrdset tasu, võrdseid karjääri- ja enesearendamise võimalusi, võrdseid võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks, võrdselt ohutuid töötingimusi ja soolisest või seksuaalsest ahistamisest vaba töökeskkonda.

Naiste ja meeste võrdsed võimalused tööelus tähendavad, et:

Tööturul ei ole horisontaalset ja vertikaalset soolist segregatsiooni ning tegevusvaldkondi ja ameteid ei sildistata nn naiste- või meestetöödeks;
Väikelaste vanemate tööhõivemäärades ei ole olulisi soolisi erinevusi;
Naiste ja meeste keskmistes palkades ei esine olulisi erinevusi;
Tööhõive ja töötuse näitajates ei ole olulisi soolisi erinevusi, sh osaajaga töötajate seas;
Nii meestel kui ka naistel on võrdsed võimalused töö- ja eraelu ühitamiseks;
Naiste ja meeste karjääriteedes ei esine olulisi erinevusi, naiste ja meeste osatähtsus juhtivtöötajate hulgas on tasakaalus;
Naiste ja meeste töötingimustes ei esine olulisi erinevusi;
Töökeskkonnas ei esine soolist ja seksuaalset ahistamist.

Levinumad soolise ebavõrdsuse ilmingud töövaldkonnas on:

Naiste madalam tööhõive määr, põhjuseks eelkõige hoolduskoormuse ebavõrdne jaotus naiste ja meeste vahel;
Naiste suurem osakaal osaajaga ja ajutiste lepingutega töötajate hulgas;
Tegevusvaldkondade ja ametite jagunemine nn naiste- või meestetöödeks ja valdavalt naiste tehtavate tööde madalam väärtustamine ühiskonnas;
Töökultuur, mis ei arvesta meeste vanemlike või eraeluliste kohustustega;
Rohkem naisi kui mehi töötab ametites, mis ei võimalda paindlikke töötingimusi;
Sooline palgalõhe;
Naiste väiksem osatähtsus juhtivatel töökohtadel.

Soolõime rakendamine töövaldkonnas

Analüüsi

Soolõime rakendamise esimeseks sammuks on olukorra sooline analüüs. Soolise võrdõiguslikkuse olukorra hindamiseks ja mõõtmiseks töövaldkonnas analüüsitakse naiste ja meeste tegelikku hõivet tööturul, jagunemist tegevusvaldkondade ja ametite kaupa, erinevusi naiste ja meeste keskmistes palkades ja töötingimustes jm. Andmeid tuleks koguda ja analüüsida ka vanusegruppide, rahvuse jt tunnuste kaupa, näiteks võib erinevus meeste ja naiste olukorras esineda ainult teatud vanuse- ja/või rahvusrühmas.

Tuvasta ebavõrdsuse põhjused

Soolise analüüsi teine samm on tuvastada soolise ebavõrdsuse põhjustajad (näiteks, miks on pikaajaliste töötute osatähtsus meeste hulgas suurem, või mis põhjustab naiste madalamat tööhõivet) ja mõelda, mida saab teha soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja soolise tasakaalu suurendamiseks. Soolise tasakaalu poole püüdlemisel seatakse eesmärgiks paremas olukorras oleva soogrupi tase.

Põhjalik sooline analüüs aitab mõista soolist ebavõrdsust antud sekkumisvaldkonnas, kuna see mitte ainult ei kirjelda meeste ja naiste praegust olukorda, vaid uurib ka soolise ebavõrdsuse põhjuseid ja mõju sihtrühmale. Soolise ebavõrdsuse algpõhjuste uurimine aitab seada asjakohased ja sihipärased eesmärgid ja tegevused soolise ebavõrdsuse kaotamiseks. Abiks on ka konsulteerimine soolise võrdõiguslikkuse esindusorganisatsioonide ja soolise võrdõiguslikkuse ekspertidega.

Sea eesmärgid ja mõõda nende saavutamist

Tuginedes soolise analüüsi tulemustele on kolmandaks sammuks eesmärkide seadmine soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja selleks sobivate lahenduste ja tegevuste planeerimine. Eesmärkide seadmisel ja tegevuste valikul on abiks teadmised soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest töövaldkonnas ELi ja Eesti tasandil.

Eesmärkide poole liikumise jälgimiseks tuleb välja valida näitajad, millega mõõta soolise võrdõiguslikkuse edusamme ja hinnata valitud meetmete asjakohasust. Esimeseks võimaluseks soolise võrdõiguslikkuse saavutamist mõõtvate näitajate leidmisel on sekkumise põhieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajate läbivaatamine, et leida, kas neid saab eristada soo (ja vajadusel ka muude tunnuste, nt vanus, rass, etniline päritolu, puue, elukoht, sotsiaal- majanduslik taust jm) järgi.

Näide. Heaolu arengukava 2016-2023 üks üldeesmärk on: „Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu“. Selle eesmärgi saavutamise üheks näitajaks on tööhõive määr 20–64-aastaste seas. Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal 20–64aastaste tööhõive määras sooline lõhe 7,1 protsendipunkti (meeste tööhõivemäär 77,6% ja naiste tööhõivemäär 70,5). Selleks, et kavandada meetmeid soolise lõhe vähendamiseks tööhõives, tuleb analüüsida, mis põhjusel on naiste tööhõivemäär madalam ja millised takistused on naistel erinevalt meestest tööturule sisenemisel ja seal püsimisel. Eesmärgiks tuleks seada soolise lõhe vähendamine ja kavandada meetmeid halvemas olukorras oleva grupi (antud juhul naised) tööhõive suurendamiseks.

Selleks, et hinnata kavandatud meetmete asjakohasust ja mõõta soolise lõhe vähenemist, tuleb koguda ja analüüsida andmeid tööhõive kohta ka sugude lõikes. Heaolu arengukavas 2016-2023 on aastaks 2023 seatud eraldi eesmärgid nii naiste kui meeste tööhõivemäära osas (naiste tööhõive 73,6% ja meeste tööhõive 78,8%). Seega on seatud eesmärgiks aastaks 2023 vähendada soolist lõhet 7,1- lt protsendipunktilt 5,2 protsendipunktini ehk 1,9 protsendipunkti võrra. Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ette meetmeid naiste hoolduskoormuse vähendamiseks läbi hoolduskoormust leevendavate tugiteenuste (nt hooldekodu-, kodu-, isikliku abistaja, tugiisikuteenus jms) kättesaadavuse parandamise jm.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus

Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise. Seega on üks ühiskonna arengu eesmärke liikuda sellise olukorra poole, kus naistel ja meestel on tegelikkuses võrdsed õigused, kohustused, vastutused ja võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus on õiguslik alus sihipäraseks soolist ebavõrdsust vähendavaks ja võrdõiguslikkust edendavaks tegevuseks töövaldkonnas. 2004. aastal Eestis kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab tööandjatele kohustuse:

järgida naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet (töölevõtmisel, töötasude määramisel jm), et mitte rikkuda otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise keeldu, mis kehtib kõigis ühiskonnaelu valdkondades;
edendada soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult (sh võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama neile edutamisel võrdse kohtlemise ja kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi).

Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid tööelus

Euroopa Sotsiaalõiguste sammas
Euroopa Sotsiaalõiguste Samba I peatükk käsitleb võrdseid võimalusi ja juurdepääsu tööturule.

Punktis 2 „Sooline võrdõiguslikkus“ seatakse eesmärgiks tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused ning edendada neid kõigis valdkondades, nii töötingimustes, tööturul osalemisel kui ka karjääri edendamisel. Naistel ja meestel on õigus saada võrdväärse töö eest võrdset tasu.

II peatüki „Õiglased töötingimused“ punktis 9 „Töö- ja eraelu tasakaal“ rõhutatakse, et naistel ja meestel on võrdne juurdepääs eripuhkusele, et täita oma hoolduskohustust, ning neil võimaldatakse seda kasutada tasakaalustatul viisil.

Euroopa Liidu tööhõivesuunised liikmesriikidele
Suunistes rõhutatakse, et tööjõupakkumise edendamiseks ning tööhõivele, oskustele ja pädevustele juurdepääsu parandamiseks peaksid liikmesriigid tagama soolise võrdõiguslikkuse ja naiste suurema osalemise tööturul, sealhulgas:

Tagama võrdsed võimalused ja karjäärivõimalused ning kaotama tööturul osalemise takistused;
Vähendama soolist palgalõhet ning tagama, et võrdse või võrdväärse töö eest makstakse võrdset tasu;
Toetama nii naiste kui ka meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamist, eelkõige pakkudes taskukohase hinnaga kvaliteetset alusharidust ja lapsehoiuteenuseid;
Tagama, et lapsevanemad ja teised lapsehoolduskohustustega inimesed saaksid kasutada perepuhkuseid ja paindlikku töökorraldust, et tasakaalustada töö-, pere- ja eraelu ning suurendada nende õiguste tasakaalustatud kasutamist naiste ja meeste vahel.

Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025
Strateegias seatakse eesmärgiks sooliste erinevuste kaotamise tööhõives ning
naiste ja meeste võrdse osaluse saavutamine eri majandussektorites.

Eesti soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid tööelus

Strateegia „Eesti 2035“ üks aluspõhimõte on: „Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.“

Selle aluspõhimõttega arvestamist mõõdetakse EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi abil.

Strateegia näeb ette ka palgalõhe minimeerimist toetavad meetmed ning tegevused, mis aitavad vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul.

Heaolu arengukava 2016-2023
Heaolu arengukava 2016-2023 alaeesmärk 4 seab eesmärgiks naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutuse kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Naiste ja meeste majandusliku iseseisvuse kindlustamiseks toetatakse naiste tööhõives osalemise võimalusi ja rakendatakse meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks.

Tööturu soolise segregatsiooni vähendamiseks planeeritakse kooliõpilaste ja karjäärinõustajate teadlikkuse suurendamisele ja hoiakute muutmisele suunatud tegevusi. Soolise tasakaalu suurendamiseks juhtide hulgas töötatakse välja lahendusi valikuprotsesside läbipaistvuse ja objektiivsuse suurendamiseks, pakutakse lahendusi naiste karjäärivõimaluste parendamiseks ning nende otsustus- ja juhtimistasanditel osalemist mõjutavate soostereotüüpide leviku ja mõju vähendamiseks.

Andmeid ja lisateavet soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta tööelus leiab:

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus