Sooline võrdõiguslikkus tervises

Mida tähendab sooline võrdõiguslikkus tervisevaldkonnas?

Sooline võrdõiguslikkus tervises tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi parima tervisliku seisundi saavutamiseks, võrdseid võimalusi juurdepääsus terviseteenustele ja terviseteenuste kvaliteedis.

Naiste ja meeste võrdsed võimalused tervises tähendavad, et:

naiste ja meeste füüsilises ja vaimses tervises (oodatav eluiga, tervena elatud aastad jm) ei esine olulisi erinevusi;
naiste ja meeste tervisekäitumises ei esine olulisi erinevusi;
kliinilistes uuringutes ja terviseedenduses arvestatakse soolise mõõtmega.

Levinumad soolise ebavõrdsuse ilmingud tervisevaldkonnas on:

meeste lühem oodatav eluiga võrreldes naistega;
naiste pikema elueaga kaasneb, et meestega võrreldes veedavad nad rohkem aastaid oma elust kehva tervisega;
meestel esineb rohkem riskikäitumist (nt alkoholi, tubaka tarvitamine) ja sellest tingitud surmasid;
tervisevaldkonnas töötab rohkem naisi kui mehi.

Soolõime rakendamine tervisevaldkonnas

Analüüsi

Soolõime rakendamise esimeseks sammuks on olukorra sooline analüüs. Soolise võrdõiguslikkuse olukorra hindamiseks ja mõõtmiseks tervisevaldkonnas analüüsitakse erinevusi naiste ja meeste füüsilises ja vaimses tervises, tervisekäitumises, terviseteenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis jm.

Andmeid tuleks koguda ja analüüsida ka vanusegruppide, rahvuse jt tunnuste kaupa, näiteks võib erinevus meeste ja naiste olukorras esineda ainult teatud vanusrühmas.

Tuvasta ebavõrdsuse põhjused

Soolise analüüsi teine samm on tuvastada soolise ebavõrdsuse põhjustajad (näiteks, millised tegurid põhjustavad meeste lühemat eluiga, või miks meeste hulgas on vähem ravikindlustusega kaetud isikuid jm) ja mõelda, mida saab teha soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja soolise tasakaalu suurendamiseks. Soolise tasakaalu poole püüdlemisel seatakse eesmärgiks paremas olukorras oleva soogrupi tase.

Põhjalik sooline analüüs aitab mõista soolist ebavõrdsust antud sekkumisvaldkonnas, kuna see mitte ainult ei kirjelda meeste ja naiste praegust olukorda, vaid uurib ka soolise ebavõrdsuse põhjuseid ja mõju sihtrühmale. Soolise ebavõrdsuse algpõhjuste uurimine aitab seada asjakohased ja sihipärased eesmärgid ja tegevused soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks. Abiks on ka konsulteerimine soolise võrdõiguslikkuse esindusorganisatsioonide ja soolise võrdõiguslikkuse ekspertidega.

Sea eesmärgid ja mõõda nende saavutamist

Tuginedes soolise analüüsi tulemustele on kolmandaks sammuks eesmärkide seadmine soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja selleks sobivate lahenduste ja tegevuste planeerimine. Eesmärkide seadmisel ja tegevuste valikul on abiks teadmised soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest tervisevaldkonnas ELi ja Eesti tasandil.

Eesmärkide poole liikumise jälgimiseks tuleb välja valida näitajad, millega mõõta soolise võrdõiguslikkuse edusamme ja hinnata valitud meetmete asjakohasust. Esimeseks võimaluseks soolise võrdõiguslikkuse saavutamist mõõtvate näitajate leidmisel on sekkumise põhieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajate läbivaatamine, et leida, kas neid saab eristada soo (ja vajadusel ka muude tunnuste, nt vanus, rass, etniline päritolu, puue, elukoht, sotsiaal- majanduslik taust jm) järgi.

Näide. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 üheks eesmärgiks on: „Soolise ebavõrdsuse vähendamine tervises selliselt, et aastaks 2030 ei oleks meeste ja naiste oodatava eluea vaheline erinevus suurem kui kuus aastat“. Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse näitajaga „oodatav eluiga sugude kaupa“. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste ja naiste oodatavas elueas sooline lõhe 8,4 aastat (meeste oodatav eluiga 74,4 aastat ja naistel 82,8 aastat). Selleks, et kavandada meetmeid soolise lõhe vähendamiseks naiste ja meeste oodatavas elueas, tuleb analüüsida, mis põhjusel on meeste oodatav eluiga madalam.

Analüüsi tulemusena leiti, et meeste madalama oodatava eluea üheks oluliseks põhjuseks on suur vigastussurmade arv. Rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 seati eesmärgiks vähendada aastaks 2030 soolist lõhet naiste ja meeste oodatavas elueas 2,4 aasta võrra. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja vähendada vigastussurmade (liiklusõnnetused, uppumised, tulesurmad jm) arvu meeste hulgas. Vigastuste ennetamiseks kavandatakse meetmeid riskikäitumise vähendamiseks (eeskätt meeste hulgas)- inimeste hoiakuid ja uskumusi kujundatakse selliselt, et ühiskonnas on kõige soositum vigastusi ennetav käitumine, ning elukeskkonna loomisel peetakse oluliseks otsida lahendusi, mis vähendavad vigastuste ohtu.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus

Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks ühiskonnas väljakujunenud soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise. Seega on üks ühiskonna arengu eesmärke liikuda sellise olukorra poole, kus naistel ja meestel on tegelikkuses võrdsed õigused, kohustused, vastutused ja võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse seadus on õiguslik alus sihipäraseks soolist ebavõrdsust vähendavaks ja võrdõiguslikkust edendavaks tegevuseks tervisevaldkonnas.

2004. aastal Eestis kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab kohustuse:

tööandjana edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust (sh võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagada neile edutamisel võrdse kohtlemise; kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi; hoolitsema, et töötaja on töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest);
Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peab lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes peavad võimaluse korral olema esindatud mõlemad sugupooled.

Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid tervises

Euroopa Sotsiaalõiguste sammas

Euroopa Sotsiaalõiguste Samba III peatükk käsitleb sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust. Punktis 16 „Tervishoid“ seatakse eesmärgiks igaühele õigeaegse juurdepääsu võimaldamine kvaliteetsetele taskukohastele, ennetavatele ja raviteenustele.

Euroopa Komisjoni teatis „Solidaarsus ja tervishoid. Tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus“

Teatises rõhutatakse vajadust:

toetada vanuse, soo, sotsiaal-majandusliku staatuse ja geograafilise mõõtme järgi rühmitatud teabe ja tervisealase ebavõrdsuse näitajate edasi arendamist ja kogumist;
käivitada koostöös liikmesriikidega algatusi teadlikkuse tõstmiseks ja edendada meetmeid, et parandada rändajate, rahvusvähemuste ja muude ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu tervishoiu-, tervise edendamise ja ennetava ravi teenustele ning parandada kõnealuste teenuste asjakohasust; selleks tuleb tervise- ja muude programmide abil kindlaks teha head tavad ja neid levitada;
pidada liikmesriikide ja huvirühmadega poliitilist dialoogi võrdsete võimaluste ja muude tervisealaste põhiväärtuste küsimustes, nagu on sätestatud ELi tervisestrateegias.

Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020-2025

Strateegias seatakse eesmärgiks soolise mõõtme lõimimine 2020. aastal ellu kutsutavasse ELi vähktõvevastase võitluse kavva. Aidatakse kaasa sellele, et liikmesriigid ja sidusrühmad vahetaksid korrapäraselt häid tavasid tervise sooliste aspektide kohta, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kohta.

Eesti soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid tervises

Strateegia „Eesti 2035“

Strateegia üks aluspõhimõte on: „Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.“

Selle aluspõhimõttega arvestamist mõõdetakse EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi abil.

Strateegias rõhutatakse, et inimeste oodatava ja tervena elatud eluea pikendamiseks on võtmetähtsusega kujundada inimeste hoiakud ja käitumine terviseteadlikuks, oma elu säästvaks, riskikäitumist vähendavaks, õnnetusi ennetavaks ning keskkonda hoidvaks. Selleks kavandatakse valdkonnaüleselt ja kogukondi kaasavalt inimestele nii lõimitud ennetusmeetmeid kui ka nõustamisteenuseid. Kasutatakse püsivaid koostöövorme, mis põhinevad kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikutööl. Elanike terviseharituse parandamist ja riskikäitumise vähendamist toetatakse ka läbi digilahenduste arendamise.

Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030

Arengukava üheks üldeesmärgiks on vähendada ebavõrdsust tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel). Aastaks 2030 seatakse eesmärgiks vähendada lõhet meeste ja naiste oodatavas elueas kuue aastani (2019. aastal 8,4 aastat) ja lõhet meeste ja naiste tervena elatud aastates ühe aastani (2019. aastal 3,5 aastat).

Soovitud tulemusteni jõudmiseks:

kujundatakse elu-, töö- ja õpikeskkonda (sealhulgas pakutavate toodete ja teenuste) ning infovälja selliselt, et kõigi jaoks sõltumata soost, elukoha piirkonnast, sissetulekust ja haridustasemest on lihtsad ja esmased valikud just need, mis nende tervist toetavad;
kujundatakse inimeste hoiakuid ja uskumusi selliselt, et ühiskonnas on kõige soositum vigastusi ennetav käitumine, ning elukeskkonna loomisel peetakse oluliseks otsida lahendusi, mis vähendavad vigastuste ohtu;
tervishoiuteenuste planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse rahvastiku sotsiaal-demograafiliste, paikkondlike ja etniliste iseärasustega
kavandatakse riskirühmadele suunatud ennetustegevusi.

Heaolu arengukava 2023-2030

Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärk 5 seab eesmärgiks naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutuse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Ühiskondlike hoiakute muutmiseks soolist võrdõiguslikkust väärtustavaks ja toetavaks suurendatakse sihtrühmade ja sidusgruppide teadlikkust, et märgata ja ennetada soolist vägivalda.

Toetatakse tööandjaid teadmiste ja kasutajasõbralike tööriistadega, et selgitada oma organisatsioonis välja palgalõhe ja seda vähendada.

Rakendatakse meetmeid hariduse ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamiseks.

Kogutakse regulaarselt soopõhist ja intersektsionaalset statistikat ning tehakse temaatilisi analüüse ja regulaarseid uuringuid sootundliku ja teadmispõhise poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks kõigis valdkondades.

Andmeid ja lisateavet soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta tervises leiab:

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus