Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Back to list

Sooline võrdõiguslikkus teadus- ja arendustegevuses

Mida tähendab sooline võrdõiguslikkus teadus- ja arendustegevuses?

Teadusvaldkonnas on soolise võrdõiguslikkuse aspektist oluline, et  naised ja mehed oleksid võrdselt esindatud kõigis uurimus- ja arendustegevuste valdkondades ning et sooaspektiga arvestataks ka teadus- ja arendustegevuste sisus.

Sooline võrdõiguslikkus teadus- ja arendustegevuses tähendab, et:

  • naiste ja meeste haridustee pikkuses, akadeemilises kvalifikatsioonis ja akadeemilise karjääri ametikohtades jm ei ole olulisi erinevusi;
  • hariduse omandamise järel valitud teadusvaldkonnas on naistel ja meestel võrdsed võimalused akadeemilise karjääri edendamisel, sh võrdne akadeemiline staatus, karjäärivõimalused teadusinstitutsioonides, akadeemilistel ametikohtadel ning tööturul, otsustusprotsessides osalemises, töös ja pereelus vastutuste ja kohustuste jagamisel jm;
  • teadlaskarjääri valinute hulgas on võrdsel hulgal naisi ja mehi kõigis valdkondades;
  • teadusuuringutes ja arendustegevustes on arvesse võetud sooaspekti.

Levinumad soolise ebavõrdsuse ilmingud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas on:

  • tegevusala põhine sooline segregatsioon akadeemilise personali hulgas;
  • naiste alaesindatus kõrgematel ametikohtadel ja teaduspoliitika otsustustasanditel;
  • sooline lõhe juurdepääsus teadusgrantidele;
  • teadus- ja arendustegevuse sisu ei võta alati arvesse soolist mõõdet;
  • stereotüüpsed hoiakud naissoost teadlaste suhtes.

Soolõime rakendamine teadus- ja arendustegevuses

Analüüsi

Soolõime rakendamise esimeseks sammuks on olukorra sooline analüüs. Soolise võrdõiguslikkuse olukorra hindamiseks ja mõõtmiseks teadus- ja arendustegevuses analüüsitakse naiste ja meeste osatähtsust teadlaste hulgas erinevates tegevusvaldkondades, akadeemilise karjääri erinevatel astmetel, teadusgrantide saajate hulgas, teaduspoliitika otsustavates kogudes jms.

Tuvasta ebavõrdsuse põhjused

Soolise analüüsi teine samm on tuvastada soolise ebavõrdsuse põhjused (näiteks, miks on akadeemilise karjääri kõrgematel astmetel (nt professorid) vähem naisi kui mehi või mis põhjusel on naiste osatähtsus madalam erasektoris töötavate teadlaste hulgas) ja mõelda, millised takistused esinevad ühel või teisel soogrupil ja mida saab teha soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja soolise tasakaalu suurendamiseks.

Põhjalik sooline analüüs aitab mõista soolist ebavõrdsust kuna see mitte ainult ei kirjelda meeste ja naiste olukorda, vaid uurib ka soolise ebavõrdsuse põhjuseid ja mõju sihtrühmale. Soolise ebavõrdsuse algpõhjuste uurimine aitab seada asjakohased eesmärgid ja tegevused soolise ebavõrdsuse kaotamiseks. Abiks on ka konsulteerimine soolise võrdõiguslikkuse esindusorganisatsioonide ja soolise võrdõiguslikkuse ekspertidega.

Sea eesmärgid ja mõõda nende saavutamist

Tuginedes soolise analüüsi tulemustele on kolmandaks sammuks eesmärkide seadmine soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja selleks sobivate lahenduste ja tegevuste planeerimine. Eesmärkide seadmisel ja tegevuste valikul on abiks teadmised soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest teaduse ja arendustegevuse valdkonnas ELi ja Eesti tasandil.

Eesmärkide poole liikumise jälgimiseks tuleb välja valida näitajad, millega mõõta soolise võrdõiguslikkuse edusamme ja hinnata valitud meetmete asjakohasust. Esimene võimalus soolise võrdõiguslikkuse saavutamist mõõtvate näitajate  leidmisel on sekkumise põhieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajate läbivaatamine, et leida, kas neid saab eristada soo (ja vajadusel ka muude tunnuste nagu vanus, rass, etniline päritolu, puue, elukoht, sotsiaal- majanduslik taust jm) järgi.

Näide. Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (TAIE) 2021-2035 üks alaeesmärk on: „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.“ Eesmärgi saavutamise ühe meetmena tuleb teadusasutustel ja kõrgkoolidel välja töötada paindlik, võrdseid võimalusi (sh soolist võrdõiguslikkust) ja akadeemilise töö mitmekesisust arvestav akadeemilise karjääri mudel. Selle eesmärgi saavutamise mõõdikuteks on: „10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“ ja „positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta“. Sellise mudeli väljatöötamiseks tuleks analüüsida erinevusi naiste ja meeste akadeemilises karjääris ja enamtsiteeritud artiklite arvus ning teadus-ja arendustegevuse mahtudes. Sooliste lõhede ilmnemisel tuleb püüda välja selgitada, mis on erinevuste põhjused, millised takistused on halvemas olukorras oleval soogrupil  ja kavandada tegevusi nende takistuste kõrvaldamiseks.  Selleks, et hinnata lahenduste asjakohasust ja mõjusust, tuleks koguda ja võrrelda andmeid enamtsiteeritud teadusartiklite ja teadus- ja arendustegevuse mahtude kohta ka soo kaupa.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus

Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks ühiskonnas väljakujunenud soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise. Seega on üks ühiskonna arengu eesmärke liikuda sellise olukorra poole, kus naistel ja meestel on tegelikkuses võrdsed õigused, kohustused, vastutused ja võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse seadus on õiguslik alus soolist ebavõrdsust vähendavaks ja võrdõiguslikkust edendavaks tegevuseks hariduses ja teaduses.

2004. aastal Eestis kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab haridus- ja teadusasutustele kohustuse

  • tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele;
  • tööandjana edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust (sh võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagada neile edutamisel võrdse kohtlemise; kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi; hoolitsema, et töötaja on töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest);
  • Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peab lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes peavad võimaluse korral olema esindatud mõlemad sugupooled.

Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid teadus- ja arendustegevuses

Euroopa Teadusruumi (ERA) uuendamise kava

Euroopa Teadusruumi eesmärk on luua teadmiste, teadlaste ja teadustulemuste vaba ringlus Euroopa Liidus. ERA loodi 2000. aastal ja alates 2018. aastast on käimas uuendamisprotsess.

Uuendatud Euroopa teadusruumi üks peamistest eesmärkidest on  soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamine teaduses.

Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni strateegia 2020-2024

Kavandatud teadus- ja innovatsioonimeetmed on suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamisel, kaasava ja jätkusuutliku institutsionaalse muutuse toetamisele ning takistuste ületamisele naiste ettevõtluses, kooskõlas Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga, Pekingi soolise võrdõiguslikkuse tegevusplatvormiga ja ÜRO säästva arengu eesmärkidega.

Strateegias seatakse eesmärgiks, et Euroopa teadusuuringud ja innovatsioon toetavad kodanike kaasamist, sotsiaalset kaasatust ja võrdõiguslikkust Euroopas. Selleks toetatakse soouuringuid, et arendada laiemat arusaama soolisest võrdõiguslikkusest ja intersektsionaalsusest. Teadus-ja arendusasutusi innustatakse koostama ja ellu viima soolise võrdõiguslikkuse kavasid, mitmekesisuse ja kaasamise strateegiaid ja rakendama institutsionaalseid muutusi. Eesmärgi saavutamine toimub raamprogrammi „Euroopa horisont“ abil. Eesmärgi saavutamise mõõdikuks on „Euroopa horisont“ projektides osalenud naisteadlaste arv ja osatähtsus aasta lõikes.

Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025

Strateegias seatakse üheks eesmärgiks võitlus soostereotüüpide vastu.

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ toetatakse soolist võrdõiguslikkust:

  • uute meetmetega, millega tugevdada soolist võrdõiguslikkust programmis „Euroopa horisont“, näiteks võimaluse nõuda taotlejatelt soolise võrdõiguslikkuse kava ning algatuse naiste juhitavate tehnoloogiavaldkonna idufirmade arvu suurendamiseks. Lisaks tehakse kättesaadavaks rahalised vahendid soolise võrdõiguslikkuse valdkonna ja intersektsionaalseteks teadusuuringuteks;
  • pakutakse vaatenurki ja lahendusi võimaliku soolise kallutatuse kõrvaldamiseks tehisintellektist ning soostereotüüpide kaotamiseks kõigist sotsiaal-, majandus- ja kultuurivaldkondadest.

Eesti soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid teadus- ja arendustegevuses

Strateegia „Eesti 2035“

Strateegia üks aluspõhimõte on: „Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.“

Selle aluspõhimõttega arvestamist mõõdetakse EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi abil.

Strateegias seatakse eesmärgiks soolise palgalõhe ja soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul.

Eraldi eesmärke naisteadlaste võimestamiseks ja soolise lõhe vähendamiseks teadus-ja arendustegevuses strateegias „Eesti 2035“ ei ole seatud.

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE)

Arengukava tegevussuuna „Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine“ üks alaeesmärkidest on: „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“. Alaeesmärgi saavutamiseks aidatakse teadusasutustel ja kõrgkoolidel välja töötada ja juurutada paindlik, võrdseid võimalusi (sh soolist võrdõiguslikkust) ja akadeemilise töö mitmekesisust arvestav, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuv akadeemilise karjääri mudel. Eesmärgi saavutamise mõõdikud on: „10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“ ja „Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta“. Mõõdikute näitajaid soo järgi ei eristata.

Arengukava lisas 6 on kaudse mõjuna ÜRO säästva arengu eesmärgi 5 “ Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu“ saavutamisse, toodud välja panusena üldine majandus- ja heaolu kasv ning teadmuspõhise ühiskonna areng, mis aitab kaasa säästva arengu eesmärkide täitmisele.

Heaolu arengukava 2016-2023

Heaolu arengukava 2016-2023 alaeesmärk 4 seab eesmärgiks naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutuse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Haridusvalikute ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamiseks planeeritakse eelkõige kooliõpilaste ja karjäärinõustajate teadlikkuse suurendamisele ja hoiakute muutmisele suunatud tegevusi. Tegevused keskenduvad barjääride kaotamisele ja hoiakute muutmisele, et suurendada tütarlaste huvi reaal- ja loodusteaduste vastu ning poiste huvi haridusteaduste ja sotsiaalhoolekande valdkonna vastu.

Andmeid ja lisateavet soolise võrdõiguslikkuse kohta teadus- ja arendustegevuses leiab: