Sooline võrdõiguslikkus hariduses

Mida tähendab sooline võrdõiguslikkus hariduses?

Sooline võrdõiguslikkus hariduses tähendab võrdset juurdepääsu kõikidele haridusastmetele ja -valdkondadele, mis loob tüdrukutele ja poistele/ meestele ja naistele võrdsed võimalused saada formaalset ja mitteformaalset haridust.

Hariduse soolisel võrdõiguslikkusel on neli mõõdet:

võrdne juurdepääs (st tegelik osalus erinevates õppesuundades ja haridusastmetel);
võrdsus õppeprotsessis (stereotüübivabad meetodid ja õppematerjalid);
võrdsus õpitulemustes (haridustee pikkus, kvalifikatsioon) ja haridusjärgsetes tulemustes (karjäärivõimalused, ressursid jm);
haridusvaldkonna töötajate sooline tasakaal kõigil haridusastmetel.

Võrdsed võimalused hariduses tähendavad, et:

tüdrukud ja poisid/mehed ja naised õpivad sama õppekava alusel samu aineid ja oskusi ning neile esitatakse ühesuguseid nõudmisi ja soostereotüüpidest vabu ootusi;
sugude lõikes ei ole suuri erinevusi õppesuundade ja valikkursuste valikutes;
kasutatakse õppemeetodeid ja -materjale, mis on vabad soolistest stereotüüpidest;
arvestatakse õpilaste eripäradega õpistiilides (individualiseeritus) ja toetatakse mitmekesist mehelikkuse ja naiselikkuse käsitlust.

Levinumad soolise ebavõrdsuse ilmingud haridusvaldkonnas on:

Sooline segregatsioon kutse-ja kõrghariduses
- Poisid valivad sagedamini põhihariduse järgselt edasiõppimise kutseõppes, keskharidusjärgses kutseõppes õpib rohkem tüdrukuid
- Rohkem mehi õpib tehnilistel erialadel (nt IT, ehitus, transport, energeetika, mehhaanika), naisi on aga enam humanitaar-, pedagoogika, tervise ja sotsiaalvaldkonnas
Naiste arvuline ülekaal bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes ei too kaasa nende osakaalu suurenemist akadeemilistel juhtpositsioonidel
Meeste madalam haridustase
- Madala haridustasemega mitteõppivaid mehi on enam kui naisi
- Rohkem mehi kui naisi katkestab õpingud
- Kõrgharidust omandab rohkem naisi kui mehi
Soolised lõhed õpitulemustes
- Poiste lugemistulemused on kehvemad kui tüdrukutel
- Laia matemaatikaeksami sooritajate hulgas on rohkem poisse kui tüdrukuid
Soolised lõhed õpetajate koosseisus- meeste alaesindatus õpetajate hulgas hariduse madalamatel astmetel
Soostereotüübid õppetöös ja õppematerjalides
Sooline ahistamine

Soolõime rakendamine hariduses

Analüüsi

Soolõime rakendamise esimeseks sammuks on olukorra sooline analüüs. Soolise võrdõiguslikkuse olukorra hindamiseks ja mõõtmiseks analüüsitakse nais- ja meessoost õpilaste tegelikku osalemist haridussüsteemis, aga ka ainekursustes, huvialategevustes jm.

Andmeid tuleks koguda ja analüüsida ka vanusegruppide, rahvuse jt tunnuste kaupa, näiteks võib erinevus meeste ja naiste olukorras esineda ainult teatud vanuserühmas.

Tuvasta ebavõrdsuse põhjused

Soolise analüüsi teine samm on tuvastada soolise ebavõrdsuse põhjused (näiteks, miks poisid ja mehed osalevad teatud ainekursustel või huvialaringides vähem kui tüdrukud ja naised) ja mõelda, mida saab teha soolise tasakaalu suurendamiseks.

Põhjalik sooline analüüs aitab mõista soolist ebavõrdsust antud sekkumisvaldkonnas, kuna see mitte ainult ei kirjelda meeste ja naiste hetkeolukorda, vaid uurib ka soolise ebavõrdsuse põhjuseid ja mõju sihtrühmale. Soolise ebavõrdsuse algpõhjuste uurimine aitab seada asjakohased ja sihipärased eesmärgid ja tegevused soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks. Abiks on ka konsulteerimine soolise võrdõiguslikkuse esindusorganisatsioonide ja soolise võrdõiguslikkuse ekspertidega.

Sea eesmärgid ja mõõda nende saavutamist

Tuginedes soolise analüüsi tulemustele on kolmandaks sammuks eesmärkide seadmine soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja selleks sobivate lahenduste ja tegevuste planeerimine. Eesmärkide seadmisel ja tegevuste valikul on abiks teadmised soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest hariduses ELi ja Eesti tasandil.

Eesmärkide poole liikumise jälgimiseks tuleb välja valida näitajad, millega mõõta soolise võrdõiguslikkuse edusamme ja hinnata valitud meetmete asjakohasust. Esimeseks võimaluseks soolise võrdõiguslikkuse saavutamist mõõtvate näitajate leidmisel on sekkumise põhieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajate läbivaatamine, et leida, kas neid saab eristada soo (ja vajadusel ka muude tunnuste) nt vanus, rass, etniline päritolu, puue, elukoht, sotsiaal- majanduslik taust jm järgi.

Näide. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 (eelnõu) üldeesmärk on: „Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut“. Selle eesmärgi saavutamise üheks näitajaks on madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal. Statistikaameti andmetel on madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste noorte seas sooline lõhe (mehi 9,2% ja naisi 5,8%). Selleks, et kavandada meetmeid soolise lõhe vähendamiseks, tuleb analüüsida, mis põhjusel on noormeeste hulgas rohkem neid, kes ei õpi ega tööta. Eesmärgiks tuleks seada soolise lõhe vähendamine ja kavandada meetmeid halvemas olukorras oleva grupi (antud juhul noormehed) haridussüsteemi tagasi toomiseks. Selleks, et hinnata kavandatud meetmete asjakohasust ja mõõta soolise lõhe vähenemist, tuleb koguda ja analüüsida andmeid madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste noorte kohta ka sugude lõikes.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus

Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks ühiskonnas väljakujunenud soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise, mille eesmärk on liikuda sellise olukorra poole, kus naistel ja meestel on tegelikkuses võrdsed õigused, kohustused, vastutused ja võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

2004. aastal Eestis kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seadus ütleb, et haridusasutused peavad:

tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele;
tööandjana edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust (sh võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama neile edutamisel võrdse kohtlemise; kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi; hoolitsema, et töötaja on töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest).

Haridusasutustel on soolise võrdõiguslikkuse seaduses eriline roll. Lisaks soolise diskrimineerimise keelule ja sugude võrdse kohtlemisenormile peavad haridusasutused soolist ebavõrdsust vähendama ja soolist võrdõiguslikkust (tütarlaste ja poiste, naiste ja meeste õiguste, kohustuste, võimaluste ja vastutuste võrdsust) edendama.

Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid hariduses

Euroopa haridusruumi loomine 2025. aastaks

Euroopa haridusruumi loomisega soovitakse edendada koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, et suurendada haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja kaasavust.

Selleks nähakse ette:

kaasava hariduse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist hariduse ja koolituse kõikidel tasanditel ja sektorites;
sootundlikkuse parandamist, näiteks võideldes seksistliku käitumise ja seksuaalse ahistamise vastu hariduse- ja koolitusvaldkonnas;
soolise tasakaalu poole püüdlemist juhtivatel ametikohtadel, sealhulgas haridusasutustes, ning suhtumise muutmist kutsealadesse, kus mehed või naised on ebavõrdselt esindatud;
soostereotüüpide vältimist erialavalikul ning haridustavade kujundamisel ja õppematerjale koostamisel.

Komisjon kavatseb suurendada sootundlike teadusuuringute rolli, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ toel, uurides soolisi aspekte haridus- ja koolituspoliitikas, aga ka seoseid soo, hariduse ning sotsiaalse ja majandusliku edu vahel; ning otsida lahendusi sootundliku õpetamise tõhusaks edendamiseks koolides jne. Loe lähemalt.

Eesti soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid hariduses

Strateegia „Eesti 2035“

Strateegia üks aluspõhimõte on: „Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.“

Selle aluspõhimõttega arvestamist mõõdetakse EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi abil.

Strateegias seatakse eesmärgiks:

soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja soolise tasakaalu poole püüdlemine kõrghariduses;
võrdsete võimaluste edendamiseks kaasava hariduse arendamine, haridus-, sotsiaal-, tervishoiu-, kultuuri- ja tööturuvaldkonna tugiteenuste lõimimine.

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035

Soolist võrdõiguslikkust käsitletakse arengukavas läbiva teemana. Arengukavas luuakse tingimused ja võimalused, et väärtustada iga inimest kui õppimis- ja arenguvõimelist ühiskonnaliiget ning tagada kõikidele inimestele võrdsed võimalused saada kvaliteetset haridust sotsiaalsest või kultuuritaustast, soost sõltumata. Riik ja kohalik omavalitsus peavad tagama valikurohked ja kvaliteetsed õpivõimalused, ligipääsu haridusele ja kvaliteetsed õppetingimused, sealhulgas optimaalse õppeasutuste võrgu, mis loovad kõigile õppijatele võrdsed võimalused olenemata nende soost, vanusest, elukohast, rahvusest, erivajadusest jne.

Haridusasutuste töötajatele seatakse eesmärgiks luua arengut ja tervist toetav, turvaline ja koostööle orienteeritud ning võrdseid võimalusi edendav õppekeskkond ja organisatsioonikultuur.

Andmeid ja lisateavet soolise võrdõiguslikkuse kohta hariduses leiab:

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus