Sooline võrdõiguslikkus ettevõtluses

Mida tähendab sooline võrdõiguslikkus ettevõtluses?

Naiste osalemine ettevõtluses on soolise ebavõrdsuse vähendamisel keskse tähtsusega. Majanduslik iseseisvus on peamiseks eeltingimuseks, et võimaldada nii meestel kui naistel omada kontrolli enda elu üle ja teha reaalsetel valikutel põhinevaid otsuseid.

Sooline võrdõiguslikkus ettevõtluses tähendab, et naistel ja meestel on võrdsed võimalused:

• ettevõtete loomiseks, sh juurdepääsuks stardikapitalile;
• ettevõtete tegevuse laiendamiseks;
• töö- ja eraelu ühitamiseks;
• osalemiseks ettevõtjaid koondavates võrgustikes ning
• ettevõtluspoliitika kujundamisel.

Levinumad soolise ebavõrdsuse ilmingud ettevõtluse valdkonnas on:

• naiste väiksem ettevõtlusaktiivsus (naised asutavad vähem ettevõtteid);
• naiste loodud ettevõtete väiksemad võimalused kapitali kaasamiseks; 
• naiste väiksem osatähtsus ettevõtjate koostöövõrgustikes;
• naiste ja meeste loodud ettevõtete tegutsemine erinevates valdkondades (naised loovad ettevõtteid pigem majutuse, toitlustuse, turismi jm valdkonnas ja mehed tehnoloogia valdkonnas);
• stereotüübid, mille kohaselt peetakse mehi edukamateks ettevõtjateks kui naisi.

Soolõime rakendamine ettevõtluses

Analüüsi 

Soolõime rakendamise esimeseks sammuks on olukorra sooline analüüs. Soolise võrdõiguslikkuse olukorra hindamiseks ja mõõtmiseks ettevõtluse valdkonnas analüüsitakse nais- ja meessoost ettevõtjate osalust ettevõtjate hulgas erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtete parameetreid (näiteks käive, töötajate arv) jm. 
Soolise analüüsi teine samm on tuvastada soolise ebavõrdsuse põhjustajad (näiteks, miks on ettevõtjate osatähtsus meeste hulgas suurem, või miks on naiste loodud ettevõtete kasv aeglasem) ja mõelda, millised takistused esinevad ühel või teisel grupil ja mida saab teha soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja soolise tasakaalu suurendamiseks. 

Selgita välja ebavõrdsuse põhjused

Põhjalik sooline analüüs aitab mõista soolist ebavõrdsust antud sekkumisvaldkonnas, kuna see mitte ainult ei kirjelda meeste ja naiste hetkeolukorda, vaid uurib ka soolise ebavõrdsuse põhjuseid ja mõju sihtrühmale. Soolise ebavõrdsuse algpõhjuste uurimine aitab seada asjakohased ja sihipärased eesmärgid ja tegevused soolise ebavõrdsuse kaotamiseks. Abiks on ka konsulteerimine soolise võrdõiguslikkuse esindusorganisatsioonide ja soolise võrdõiguslikkuse ekspertidega. 

Tuginedes soolise analüüsi tulemustele on kolmandaks sammuks eesmärkide seadmine soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja selleks sobivate lahenduste ja tegevuste planeerimine. Eesmärkide seadmisel ja tegevuste valikul on abiks teadmised soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest ettevõtluse valdkonnas ELi ja Eesti tasandil. 

Sea eesmärgid ja mõõda nende täitmist

Eesmärkide poole liikumise jälgimiseks tuleb välja valida näitajad, millega mõõta soolise võrdõiguslikkuse edusamme ja hinnata valitud meetmete asjakohasust. Esimene võimalussoolise võrdõiguslikkuse saavutamist mõõtvate näitajate  leidmisel on sekkumise põhieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajate läbivaatamine, et leida, kas neid saab eristada soo (ja vajadusel ka muude tunnuste nagu vanus, rass, etniline päritolu, puue, elukoht, sotsiaal- majanduslik taust jm) järgi. 

Näide. Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (TAIE) aastateks 2021-2035 üks alaeesmärk on: „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“. Selle eesmärgi saavutamise üheks mõõdikuks  on „kaupade ja teenuste eksport“.  Rahvusvahelise ettevõtluse monitooringu (GEM) andmetel on naiste loodud ettevõtete hulgas neid, kes ekspordivad rohkem kui 25% oma toodetest/teenustest ainult 6,7% (meeste hulgas 28,8%)

Selleks, et kavandada meetmeid soolise lõhe vähendamiseks naiste ja meeste loodud ettevõtete ekspordivõimekuses, tuleb analüüsida, mis põhjusel on naiste loodud ettevõtete ekspordivõimekus madalam ja millised takistused esinevad naistel erinevalt meestest oma ettevõtete toodetega jõudmisel rahvusvahelisele turule (nt tegutsemine erinevates tegevusvaldkondades, väiksem võrgustik, kapitali puudumine jm).  Eesmärgiks tuleks seada soolise lõhe vähendamine naiste ja meeste omanduses olevate ettevõtete ekspordivõimekuses ja kavandada meetmeid halvemas olukorras oleva grupi (antud juhul naised) ettevõtete ekspordivõimekuse parandamiseks. Selleks, et hinnata kavandatud meetmete asjakohasust ja mõõta soolise lõhe vähenemist, tuleb koguda ja analüüsida andmeid ettevõtete ekspordivõimekuse kohta ka ettevõtte omanike soo kaupa. Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas (TAIE) tuleks seada eesmärgid ja kavandada meetmeid naiste omanduses olevate ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamiseks. 

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus

Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise. Seega on üks ühiskonna arengu eesmärke liikuda sellise olukorra poole, kus naistel ja meestel on tegelikkuses võrdsed õigused, kohustused, vastutused ja võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse seadusega on loodud õiguslik alus sihipäraseks soolist ebavõrdsust vähendavaks ja võrdõiguslikkust edendavaks tegevuseks tööandjana. 2004. aastal Eestis kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab tööandjatele kohustuse:

• järgida naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtet (töölevõtmisel, töötasude määramisel jms), et mitte rikkuda otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise keeldu, mis kehtib kõigis ühiskonnaelu valdkondades;
• edendada soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult (sh võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama neile edutamisel võrdse kohtlemise ja kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi).

Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid ettevõtluses

Euroopa komisjoni VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks
Strateegias on võetud arvesse väikeste ja keskmiste ettevõtete mitmekesisust, kes erinevad suuresti oma ärimudelite, suuruse, vanuse ja ettevõtja profiili poolest ning toetuvad ka erinevale nais- ja meessoost talentide pagasile. Strateegias rõhutatakse, et naisi ja tütarlapsi tuleb julgustada ettevõtet asutama ning ettevõtte asutajate ja juhtide seas tuleb suurendada soolist tasakaalu. Naiste ettevõtluse soodustamiseks kavandatakse meetmeid sooliselt mitmekesisema rahastuse algatuse käivitamiseks, et luua stiimulid investeerida naiste juhitavatesse ettevõtetesse ja fondidesse ning soodustada naisettevõtlust.

Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025
Strateegias seatakse eesmärgiks naiste rolli tugevdamine tööturul, sh võimalus teostada end ka investori ja ettevõtjana. 

ELi ühtekuuluvuspoliitika toetab naiste ettevõtlust:

• raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamiseks vastu võetud Euroopa Innovatsiooninõukogu eriprogrammi raames meetmetega, millega soodustatakse naiste osalust innovatsioonis;
• toetades fonde, mis investeerivad programmi „InvestEU“ kaudu sooliselt hajutatud portfellidega ja suurendades naiste osakaalu börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide ja riskikapitalifondide otsustustasandi ametikohtadel; 
• ühise põllumajanduspoliitika raames suurendataks naiste ettevõtlusalaseid teadmisi ja osalemist otsuste tegemises ning investeerida maapiirkondades põhiteenuste arendamisse.
• naiste mõjuvõimu suurendamiseks on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (2021–2027) raames kavas välja kuulutada uus projektikonkurss, mille keskmes on naised sinises majanduses.

Eesti soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid ettevõtluses

Strateegia „Eesti 2035“
Strateegia üks aluspõhimõte on: „Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.“ Selle aluspõhimõttega arvestamist mõõdetakse EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi abil. 

Eraldi eesmärke naiste ettevõtluse soodustamiseks ja soolise lõhe vähendamiseks ettevõtluses strateegias „Eesti 2035“ ei ole seatud.

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE)
Arengukavas ei ole seatud eesmärke sooliste lõhede vähendamiseks ettevõtluses (sh ettevõtjate sooline jaotus, sooline lõhe naiste ja meeste omanduses olevate ettevõtete ekspordivõimekuses jms).

Arengukava lisas 6 “ Arengukava panus ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisse“ on kaudse mõjuna ÜRO säästva arengu eesmärgi 5 “ Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu“ saavutamisse, toodud välja panusena üldine majandus- ja heaolu kasv ning teadmuspõhise ühiskonna areng, mis aitab kaasa säästva arengu eesmärkide täitmisele.

Majanduspoliitika plaan

Majanduspoliitika plaan sõnastab majanduspoliitika põhimõtted ja avab nende sisu. Majandusplaani üheksas põhimõte on: " Kerge on olla vastutustundlik ettevõtja". 

Vastutustundlikkust toetavate tegevuste hulgas on olulisel kohal ka mitmekesisuse väärtustamine ja edendamine. Eesmärgiks on seatud:

• Ühiskonna ja tööandjate teadlikkuse suurendamine mitmekesisuse ja ligipääsetavuse väärtustamise ning edendamise vajadusest. Võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse edendamine ettevõtluses.
• Segregatsiooni (sooline, vanuseline jms) vähendamine hariduses ja tööturul (STEM, EHW erialad ja ametid).
• Tööandjate võimekuse parandamine mitmekesisuse teadlikuks juhtimiseks organisatsioonides. Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku tegevuse ja mitmekesise tööandja märgise väljaandmise toetamine.
• Avaliku sektori olemine eeskujuks: 
  • Toodete ja teenuste hankimisel lähtub riik keskkonna ja sotsiaalse vastutustundlikkuse põhimõtetest ja väldib diskrimineerimist.
  • Soolise võrdsuse tagamine riigi äriühingute juhtorganites

Heaolu arengukava 2023-2030 
Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärk 5 seab eesmärgiks naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutuse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise suurendamiseks kõigil juhtimis- ja otsustustasanditel luuakse toetavaid lahendused naiste karjäärivõimaluste parandamiseks, ettevõtlikkuse suurendamiseks ning negatiivsete soostereotüüpide leviku ja mõju vähendamiseks avaliku ja ärisektori otsustus- ja juhtimistasanditel. 

Andmeid ja lisateavet soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta ettevõtluses leiab:

• Statistikaameti andmebaas
• OECD soolise võrdõiguslikkuse andmebaas
• Globaalse ettevõtlusmonitooringu (GEM) naisettevõtluse raportid
• Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi soolõime portaal
• Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat
• Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) 
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlusvaldkonna uuringud ja analüüsid
• Kompetentsikeskuse statistikaveeb