Sooline võrdõiguslikkus digivaldkonnas

Mida tähendab sooline võrdõiguslikkus digivaldkonnas?

Digivaldkonnas on soolise võrdõiguslikkuse aspektist oluline, et naised ja mehed oleksid võrdselt esindatud erinevatel digivaldkonna erialadel ja töökohtadel, et nii naistel kui meestel oleksid võrdselt head võimalused juurdepääsuks digitehnoloogiatele ning digipädevuste ja -oskuste omandamisele ning et küberruum oleks vaba  soolisest diskrimineerimisest ja vägivallast.

Naiste ja meeste võrdsed võimalused digivaldkonnas tähendavad, et:

• digivaldkonnas ei ole olulisi erinevusi naiste ja meeste haridusvalikutes ja kvalifikatsioonis;
• tööturul on digivaldkonnas naistel ja meestel võrdsed võimalused karjääri edendamisel;
• naistel ja meestel on võrdsed võimalused juurdepääsuks digitehnoloogiatele;
• naiste ja meeste digipädevused ja -oskused ei erine oluliselt;
• andmepõhine poliitikakujundus, andmeanalüüs ning algoritmidel põhinevad lahendused ei sisalda ega võimenda soostereotüüpe ja eelarvamusi;
• küberruumis ei esine soolist ja seksuaalset ahistamist ja vägivalda.

Levinumad soolise ebavõrdsuse ilmingud digivaldkonnas on:

• soolised lõhed digitehnoloogiatele juurdepääsus ja nende kasutamises;
• digivaldkonna erialadel õpib rohkem poisse kui tüdrukuid/naisi kui mehi;
• tüdrukute huvi digivaldkonna vastu on oluliselt madalam kui poistel;
• poisid hindavad oma digioskusi paremaks kui tüdrukud;
• naised on alaesindatud digisektori kõikide tasandite töökohtadel ja eelkõige otsustustasandil;
• sooline palgalõhe digisektoris;
• rohkem naisi kui mehi on kogenud küberahistamist ja -kiusamist.

Soolõime rakendamine digivaldkonnas

Analüüsi

Soolõime rakendamise esimeseks sammuks on olukorra sooline analüüs. Soolise võrdõiguslikkuse olukorra hindamiseks ja mõõtmiseks digivaldkonnas analüüsitakse: naiste ja meeste osatähtsust digivaldkonna erialadel õppijate, töötajate hulgas, ettevõtjate ja otsustajate hulgas; soolisi erinevusi juurdepääsus digitehnoloogiatele, digioskustes ja -tehnoloogiate kasutamises; sooliste stereotüüpide ja kallutatuse esinemist digitehnoloogiate disainis, andmeanalüüsis jm.

Tuvasta ebavõrdsuse põhjused

Soolise analüüsi teine samm on tuvastada soolise ebavõrdsuse põhjused (näiteks, miks on digivaldkonna erialadel õppijate hulgas vähem naisi või millest on põhjustatud naiste ja meeste erinev juurdepääs digitehnoloogiatele jm) ja mõelda, millised takistused esinevad ühel või teisel soogrupil ja mida saab ära teha soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja soolise tasakaalu suurendamiseks.

Põhjalik sooline analüüs aitab mõista soolist ebavõrdsust, kuna see mitte ainult ei kirjelda meeste ja naiste olukorda, vaid uurib ka soolise ebavõrdsuse põhjuseid ja mõju sihtrühmale. Soolise ebavõrdsuse algpõhjuste uurimine aitab seada asjakohased eesmärgid ja tegevused soolise ebavõrdsuse kaotamiseks. Abiks on ka konsulteerimine soolise võrdõiguslikkuse esindusorganisatsioonide ja soolise võrdõiguslikkuse ekspertidega.

Sea eesmärgid ja mõõda nende saavutamist

Tuginedes soolise analüüsi tulemustele on kolmandaks sammuks eesmärkide seadmine soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja selleks sobivate lahenduste ja tegevuste planeerimine. Eesmärkide seadmisel ja tegevuste valikul on abiks teadmised soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest digivaldkonnas ELi ja Eesti tasandil.

Eesmärkide poole liikumise jälgimiseks tuleb välja valida näitajad, millega mõõta soolise võrdõiguslikkuse edusamme ja hinnata valitud meetmete asjakohasust. Esimene võimalus soolise võrdõiguslikkuse saavutamist mõõtvate näitajate leidmisel on sekkumise põhieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajate läbivaatamine, et leida, kas neid saab eristada soo (ja vajadusel ka muude tunnuste nagu vanus, rass, etniline päritolu, puue, elukoht, sotsiaal- majanduslik taust jm) järgi.

Näide. Eesti digiühiskonna arengukavas 2030 on seatud eesmärgiks: „Avalike teenuste arendamisel ja pakkumisel on tagatud, et kõigil on võrdsed võimalused digiühiskonnast ja -teenustest osa saada.“

Eesmärgi saavutamise ühe meetmena töötatakse välja ühtne kasutajakesksete teenuste standard, mis hõlmab teenuste kujundust, arendamist, juhtimist ning mõõtmist. Sellise standardi väljatöötamisel tuleks analüüsida erinevusi, mis naistel ja meestel on seoses digiteenustele juurdepääsuga, teenuste kasutamisega ja rahuloluga teenuste kvaliteediga. Teenuste kujundamisel ja arendamisel tuleb arvesse võtta nii meeste kui naiste olukorda, vajadusi ja võimalusi erinevate digiteenuste kasutamisel. Sooliste lõhede ilmnemisel tuleb püüda välja selgitada, mis on erinevuste põhjused, millised takistused on halvemas olukorras oleval soogrupil (nt madalamad oskused vm) ja kavandada tegevusi nende takistuste ületamiseks. Selleks, et hinnata valitud lahenduste asjakohasust, sobivust ja mõjusust, tuleks koguda ja võrrelda andmeid (digiteenustele juurdepääs, teenusekasutus, rahulolu) ka sugude kaupa. Mõõdikute „Avalike digiteenustega rahulolu eraisikute seas“ ja „ Avalike digiteenustega rahulolu ettevõtjate seas“ andmed tuleks eristada soo järgi.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus

Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks ühiskonnas väljakujunenud soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise. Seega on üks ühiskonna arengu eesmärke liikuda sellise olukorra poole, kus naistel ja meestel on tegelikkuses võrdsed õigused, kohustused, vastutused ja võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse seadus on õiguslik alus soolist ebavõrdsust vähendavaks ja võrdõiguslikkust edendavaks tegevuseks digivaldkonnas.

2004. aastal Eestis kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab kohustuse:

• Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peab lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes peavad võimaluse korral olema esindatud mõlemad sugupooled.
• Tööandjana edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust (sh võtma erinevatele ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagada neile edutamisel võrdse kohtlemise; kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi; hoolitsema, et töötaja on töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamise eest).

Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid digivaldkonnas

Euroopa digitaalne tulevik 

Dokumendis rõhutatakse naiste osakaalu suurendamise olulisust tehnoloogiavaldkonna töötajate seas, et saada kasu ka nende oskustest ja pädevustest. Samuti rõhutatakse, et digitaalne üleminek peab olema õiglane ning julgustama naisi täiel määral osalema.

Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil

Euroopa digiühiskonna aluseks on ELi põhiõiguste tagamine ja tuginemine sellistele põhimõtetele nagu juurdepääsetavad ja inimesekesksed digitaalsed avalikud teenused, inimesekesksete algoritmide eetikapõhimõtted jm.

Digikompassis seatakse eesmärgiks suurendada aastaks 2030  IKT spetsialistide hulgas soolist tasakaalu.

Euroopa komisjoni strateegia „Tehisintellekt Euroopa huvides"

Strateegias rõhutatakse, et kõikidel eurooplastel peaks olema võimalus omandada uusi vajalikke oskusi. Toetada tuleks talente, soolist tasakaalu ja mitmekesisust. Tehisintellekti arendamisse tuleb kaasata rohkem naisi ja mitmekesise taustaga inimesi (sealhulgas puudega inimesi), alustades kaasavast tehisintellekti teemalisest haridusest ja koolitusest, mille eesmärk on tagada, et tehisintellekt oleks mittediskrimineeriv ja kaasav.

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava seab aastaks 2030 eesmärgiks, et vähemalt elementaarsete digioskustega täiskasvanute osakaal oleks 80 %. Selleks, et kõik inimesed saaksid täielikult osa kaasavast digiühiskonnast, peaks juurdepääs haridusele, mis annab elementaarsed digioskused, olema kõigi ELi kodanike õigus.

Euroopa oskuste tegevuskava

Euroopa oskuste tegevuskava on seotud Euroopa digistrateegiaga, kuna oskused on digiülemineku edu võti.

Tegevuskavas seatakse muuhulgas eesmärgiks muuta STEM-valdkonna õpinguid ja karjääri atraktiivsemaks, võttes sihipäraseid meetmeid tütarlaste ja naiste kaasamiseks ning julgustades kasutama koolides, kutseharidus- ja -õppeasutustes ning kõrgkoolides valdkonnaülest ja uuenduslikku õpetamis- ja õpikäsitust. Ettevõtjaks saada soovijaile pakutakse Euroopa ettevõtlustoetust ning rahastamist, pöörates eelkõige tähelepanu noortele naisettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimalustele digi- ja rohemajanduses.

Digiõppe tegevuskava 2021–2027 näeb ette, et:

• koolides pakutav arvutiõpe võimaldab noortel digimaailmast hästi aru saada, suurendada huvi loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatikaga seotud õpingute ja elukutsete vastu ning võidelda sooliste stereotüüpidega. Kvaliteetset ja kaasavat arvutiõpet edendavad meetmed aitavad suurendada naiste osakaalu kõrgkoolide IT-aladel ning seejärel digisektoris või digivaldkonna töökohtadel muudes majandussektorites.
• digisektoris soolise tasakaalu parandamiseks, on vaja võidelda sooliste stereotüüpide ja sooliste eelarvamuste vastu ning muuta digivaldkonna õppekavad ja töökohad tüdrukute ja naiste jaoks atraktiivsemaks. Sellised teadmised on kasulikud mitte ainult digitehnoloogia õpetamiseks ja arendamiseks, vaid ka VKEde strateegia eesmärgi – suurendada naisettevõtlust – saavutamiseks.
• igaüks peab omandama põhiteadmised uutest ja kujunemisjärgus tehnoloogiatest, sealhulgas tehisintellektist. See võimaldab tehnoloogiat tulemuslikult, kriitiliselt ja turvaliselt kasutada ning olla teadlik võimalikest ohtudest, mis on seotud eetika, keskkonnakestlikkuse, andmekaitse ja eraelu puutumatuse, laste õiguste, diskrimineerimise ja eelarvamustega, sealhulgas sooliste eelarvamustega ning puudest või etnilisest ja rassilisest päritolust tuleneva diskrimineerimisega.

Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon soolise digilõhe kaotamise ja naiste osaluse kohta digitaalmajanduses

Resolutsioonis kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles:

• ühtlustama digitaalse ülemineku edendamise meetmed liidu soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidega. Komisjoni ja liikmesriike kutsutakse üles rahastama programme, mille eesmärk on muuta STEM-valdkonnas õppimine ja töötamine tütarlaste ja naiste jaoks ligitõmbavamaks, luua ettevõtlusprogramme, mis toetaksid naiste ja tütarlaste loodavaid tehnoloogiaprojekte või uusi ettevõtteid, töötada välja strateegiad, mille eesmärk on suurendada tüdrukute ja naiste e-kaasatust ning kaasatust STEMi, tehisintellekti ning teadus- ja innovatsioonisektoriga seotud valdkondades, ning võtta vastu mitmetasandiline lähenemisviis soolise erinevusega tegelemiseks digitaalsektori kõigil haridus- ja tööhõivetasemetel.
• võtma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmide ning taastamiskava rahastuse üle läbirääkimisi pidades arvesse naiste ja meeste võrdseid võimalusi ja soolist digilõhet ning suurendama naiste teadlikkust nendest mehhanismidest;
• soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja soolise võrdõiguslikkusega seotud eelarvestamine mõõdetavate näitajatega peaksid olema osa IKT arengut toetavast poliitikast.

Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025 

Strateegias seatakse üheks eesmärgiks võitlus soostereotüüpide vastu. Rõhutatakse, et kuigi tehisintellekt võib pakkuda lahendusi paljudele ühiskondlikele probleemidele, võib see samal ajal suurendada soolist ebavõrdsust. Algoritmid ja nendega seotud masinõpe võivad juhul, kui need ei ole läbipaistvad ega piisavalt robustsed, korrata, võimendada või suurendada soolist kallutatust, millest programmeerijad ei pruugi olla teadlikud või mis tekib konkreetse andmevaliku tulemusena. Komisjoni valges raamatus tehisintellekti kohta on sätestatud Euroopa käsitus, mis põhineb ELi väärtustel ja põhiõigustel, sealhulgas mittediskrimineerimisel ja soolisel võrdõiguslikkusel.

Naiste turvalisuse kaitseks internetis kavatseb komisjon aidata töötada välja uut raamistikku internetiplatvormide vaheliseks koostööks.

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ pakutakse vaatenurki ja lahendusi võimaliku soolise kallutatuse kõrvaldamiseks tehisintellektist ning soostereotüüpide kaotamiseks kõigist sotsiaal-, majandus- ja kultuurivaldkondadest.

Eesti soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid digivaldkonnas

Strateegia „Eesti 2035“

Strateegia üks aluspõhimõte on: „Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.“

Selle aluspõhimõttega arvestamist mõõdetakse EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi abil.

Strateegias seatakse eesmärgiks soolise palgalõhe ja soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul. Püüeldakse soolise tasakaalu poole kõrghariduses. Kõik avalikud teenused peavad olema kõigile inimestele kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata tema elukohast, vanusest, erivajadusest või muust tunnusest. Strateegia tegevuskavas nähakse vajaliku muutusena digipädevuse arendamist kogu ühiskonnas (nii IKT-spetsialistide arvu suurendamine kui ka inimeste üldiste digioskuste parandamine). Eraldi eesmärke sooliste lõhede vähendamiseks digipädevuses ja digioskustes strateegias „Eesti 2035“ ei ole seatud.

Arengukava „Eesti digiühiskond 2030"

Arengukava üheks aluspõhimõtteks on inimeste põhiõiguste kaitse ja edendamine. Digiühiskonna arendamisel ning arengukava raames tegevuste kavandamisel ja elluviimisel tagatakse, et kõigil on võrdsed võimalused digiühiskonnast osa saada.

Arengukavas on seatud eesmärgiks aastaks 2030 saavutada, et kõik avalikud teenused on  inimesekesksed - kujundatud ja osutatud kasutajate ja nende vajaduste ja eelistuste järgi ning nende põhiõigusi tagades. Sealhulgas on arvestatud väiksemate digioskustega ja erivajadustega inimeste, välisriikidest Eestisse tulnute ning e-residentide vajadusi. Eraldi eesmärke sooliste lõhede vähendamiseks arengukavas ei ole seatud.

Heaolu arengukava 2023-2030

Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärk 5 seab eesmärgiks naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutuse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Arengukava näeb ette meetmete rakendamist hariduse ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamiseks. Eesmärgiks on seatud soolise tasakaalu 
suurendamine loodusteaduste, tehnoloogia (sh IKT), inseneeria ja matemaatika (nn STEM erialad) valdkonnas.

Regulaarselt tuleb koguda soopõhist ja intersektsionaalset statistikat ning teha temaatilisi analüüse ja regulaarseid uuringuid sootundliku ja teadmispõhise poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks.

Andmeid ja lisateavet soolise võrdõiguslikkuse kohta digivaldkonnas leiab:

• Statistikaameti andmebaas
• Eurostati andmebaas
• OECD soolise võrdõiguslikkuse andmebaas
• Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi soolõime portaal
• Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja –ühiskonna indeksi (DESI) veebileht
• Euroopa Komisjoni veebileht „Digiajastule vastav Euroopa“
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringud ja analüüsid
• Kompetentsikeskuse statistikaveeb