Soolõime etapid

Huvigruppide kaasamine

Sekkumiste kavandamisel tuleb  planeerida, kuidas kaasata huvigruppe.

Kavandades huvigruppide kaasamist, tuleks jälgida, et esindatus oleks võimalikult mitmekesine ja hõlmaks eri soost, vanuses, rahvusest, puudega jne inimesi. Kaasata tuleks ka konkreetses valdkonnas tegutsevate nais- ja meesorganisatsioonide esindajaid ning soolise võrdõiguslikkuse eksperte. Juhtudel, kus ühe soogrupi esindatus konkreetses valdkonnas on oluliselt väiksem kui teise soogrupi esindatus, tuleks  tähelepanu pöörata vähem esindatud soogrupi esindajate kaasamisele ja tagada otsustamisel nende arvamusega arvestamine.

Näitena võib tuua ettevõtlusvaldkonna, kus naissoost ettevõtjate osakaal on oluliselt väiksem ja kus poliitikavaldkondade kujundamisel on eriti oluline jälgida, et naissoost ettevõtjad oleksid ettevõtluspoliitika kujundamise protsessi kaasatud ja nende arvamusega arvestatakse. Samuti on oluline näiteks meeste, sh isade õiguste eest seisvate organisatsioonide kaasamine sotsiaal- ja perepoliitika kujundamisse jms.

Soolise aspekti asjakohasuse hindamine

Analüüsides meetme/programmi/projekti tegevuste kavandamisel võimalikke mõjusid, tuleb läbi mõelda, kas kavandatav sekkumine võib avaldada mõju soolise võrdõiguslikkuse olukorrale ja kas sekkumise raames on võimalik suurendada naiste ja meeste võrdsust ühiskonnas. Oluline on silmas pidada, et valdava enamiku meetmete sihtrühma kuuluvad kaks suurimat ühiskondlikku gruppi – naised ja mehed –, mistõttu tuleb alati analüüsida, kuidas rakendatavad meetmed naiste ja meeste olukorda ühiskonnas mõjutavad, sh milline on mõju erinevas vanuses, rahvusest, erivajadusega naistele ja meestele. Et hinnata, kas sooline aspekt on asjakohane, tuleb appi võtta soo järgi eristatud statistika ja soopõhised uuringud valdkonna kohta, millesse soovitakse sekkuda.

Näiteks on naised ja mehed koondunud erinevatele tegevusaladele. Tertsiaarsektoris töötab üle 79% kõigist tööturul hõivatud naistest. Informaatika ja infotehnoloogia erialal õppijatest on naisi alla 25% ja sotsiaalteenuste erialal jääb meeste osakaal alla 10%. Meeste oodatav eluiga on keskmiselt 10 aastat lühem kui naistel. Naistel on suurem koormus ning ajakulu pereliikmete eest hoolitsemisel jne.

Et tuvastada seos soolise võrdõiguslikkuse teemaga, tuleks vastata järgmistele küsimustele:

• Kas kavandatav sekkumine on seotud inimestega?
• Kas kavandatav sekkumine mõjutab naiste ja meeste igapäevaelu?
• Kas meeste ja naiste vahel esineb selles valdkonnas erinevusi (õigustes, kohustustes, võimalustes, vastutuses, ressurssides, osaluses, soorollidega seotud väärtustes ja normides)?

Kui vastus ühele küsimustest on jaatav, on seos olemas ning kavandatava programmi/meetme mõju naiste ja meeste olukorrale tuleks hinnata, tagamaks, et meetmete rakendamisel ei põlistataks ega süvendataks soolist ebavõrdsust, vaid aidataks kaasa soolise võrdsuse saavutamisele.

Kui seoses soolise võrdõiguslikkuse teemaga ei olda kindlad, tuleks eelistada meeste ja naiste olukorra analüüsimist ning soolise mõju hindamise läbiviimist või konsulteerida soolise võrdõiguslikkuse ekspertidega.

Soolise mõju hindamise vajadust aitavad hinnata ka järgmised küsimused:

 Kas kavandatav sekkumine mõjutab naiste ja meeste:

•  ligipääsu ressurssidele (raha, aeg, omand, materiaalsed hüved, informatsioon, haridus jne) ja ressursside jagunemist meeste ja naiste vahel;
•  töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimalusi, sh hoolduskohustusi (lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, jne) ja ajakasutust;
• ameti- ja kutseoskuste arendamise võimalusi;
• töölesaamise võimalusi, tööelu kvaliteeti ja tööhõivet;
• võimalusi osaleda ühiskonna otsustusprotsessides;
• tervist ja haigestumist, tervisekäitumist ning vajadust tervishoiuteenuste järele;
• turvalisust, vägivalla ohvriks langemise ohtu;
•  tõrjutust, sotsiaalset kaasatust?

Samuti tuleb uurida, kas kavandatav sekkumine mõjutab ühiskonna arusaama soorollidest. Näiteks tööde jagunemist meeste ja naiste vahel, inimeste vastavaid hoiakuid ning käitumist.

Avalikkusele suunatud poliitikate ja meetmete puhul on seose puudumine soolise võrdsuse teemaga pigem erand. Esialgselt sooneutraalsena tunduv poliitika või meede võib lähemal uurimisel osutuda hoopis soopimedaks ehk selliseks, mis eirab ühiskonnas eksisteerivat meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust ning sihtgruppide vajadusi. Meetmed, mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine, omavad samuti alati seost meeste ja naiste võrdsuse teemaga.

Olulisemad valdkonnad ja teemad, mille puhul tuleks soolist aspekti kindlasti arvesse võtta ning kavandatavate meetmete soolist mõju hinnata on:

• Hoolekande- ja tervishoiuteenuste korraldus ja inimeste tervis (sh hoolekande- ja terviseteenuste kvaliteet ja kättesaadavus, tervisekäitumine, haiguste või tervisekahjustuste riskitegurid, tervishoiuteenuste hinnad jmt).
• Tööturg, töösuhted, tööohutus ja töötervishoid (sh ligipääs tööhõivele, töötajate liikumine erinevatele tegevusaladele ja sektoritesse, töökohtade loomine ja kaotamine, täiendus- ja ümberõppe korraldus, töötingimused ja töökeskkond, töö-ja pereelu ühitamine, sotsiaalsed garantiid, tööst põhjustatud haiguste ja haigustega seotud terviseprobleemide esinemine, töökeskkonna ohutegurid jmt).
• Haridussüsteem ja kultuur (sh teadus- ja arendustegevus, haridus- ja kultuuriteenuste kättesaadavus, investeeringud spordirajatistesse, teadlaste, kulutuuritöötajate, sportlaste rahastamine jms).
• Turvalisus ja võitlus kuritegevusega (sh kuritegevuse ennetamine, hädaolukordadeks valmistumine ja kriisireguleerimine jmt).
• Transpordikorraldus (sh ühistranspordi korraldus, liikluskorraldus, liiklusohutus jmt).
• Regionaalareng (sh avaliku ruumi planeerimine jmt). Ø Ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus (sh juurdepääs ettevõtlustoetustele, ettevõtlusega alustamine ja ettevõtete laienemine, investeeringud konkreetsesse majandus- või ettevõtlussektorisse jms).
• Sotsiaalhoolekanne (sh kohalike omavalitsuste osutatavate avalike teenuste väljaarendamine ja osutamine jms). Kirjeldatud loetelu ei ole ammendav ning soolise võrdsuse teemaga seose tuvastamisel tuleks eeskätt lähtuda eelpool kirjeldatud küsimustest.

Olukorra sooline analüüs

Et hinnata sekkumise eeldatavat mõju meeste ja naiste eludele, on vaja olukorda analüüsida sugude kaupa ja teha kindlaks võimalikud erinevused meeste ja naiste olukorras (nn soolised lõhed) Sealjuures tuleks analüüsida erinevusi meeste ja naiste olukorras ka detailsemalt vanusegruppide, rahvuse jt tunnuste kaupa, sest näiteks võib erinevus meeste ja naiste olukorras esineda ainult teatud vanuserühmas jms.

Näiteks võib nooremas vanusegrupis olla autojuhtimisoskusega isikuid naiste ja meeste hulgas enam-vähem võrdselt, seevastu eakate hulgas on autojuhtimisoskusega naiste osakaal oluliselt väiksem. NEET noortel naistel võivad tööturule siirdumisel esineda teistsugused takistused kui NEET noortel meestel jms.

Soolise ebavõrdsuse märkamine ja ebavõrdsuse põhjuste analüüs on esimesed olulised sammud, millest tuleb soolõime strateegia rakendamist alustada.

Näiteks kavandades vaesuse vähendamise poliitikat, tuleks arvestada, et naiste sissetulek on sageli väiksem kui meestel; naised moodustavad enamiku üksikvanematest; naiste suhtelise vaesuse määr on suurem kui meestel ja eriti vanemas eas ning naised elavad üldiselt kauem kui mehed jmt. Neid teadmisi tuleks uurida ja analüüsida konkreetse sekkumisvaldkonna kontekstis.

Meeste ja naiste olukorra analüüsimisel tuleks vaadata nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid. Kvantitatiivselt toimub see loetledes, kui palju naisi ja mehi osaleb ühes või teises valdkonnas või kuidas ressursid meeste ja naiste vahel jagunevad (näiteks kodutöödele kuluv aeg). Kvalitatiivselt mõõtes püütakse mõista, milles peituvad ebavõrdsuse põhjused, millised on stereotüübid, hoiakud, traditsiooniliselt naistele ja meestele omaseks peetavad rollid jms ehk mis on sooliste lõhede tekkepõhjused.

Näiteks on kodutöödele kuluva aja erinevus meeste ja naiste puhul põhjustatud ühiskonnas kehtivatest iganenud soorollidest, mille kohaselt peetakse laste ja pere eest hoolitsemist naiste tööks.

Kui sekkumise kavandamiseks on vaja eelnevalt läbi viia uuringuid, siis tuleks uuringu lähteülesandesse kindlasti sisse kirjutada tingimus, et uuringu tegemisel tuleb koguda ja esitada andmed ja uuringu tulemused meeste ja naiste kohta eraldi, sh tuua välja soolised lõhed ja analüüsida nende võimalikke põhjuseid, sh tuues välja ka erinevused eri vanuses, rahvusest, puudega naiste ja meeste kohta. Ka uuringutes esitatud poliitikasoovitused peaksid olema sootundlikud ning suunatud ebavõrdsuste vähendamisele.

Hetkeolukorra analüüsi tulemus on selge ja terviklik ülevaade meeste ja naiste sotsiaalmajanduslikust olukorrast konkreetses tegevusvaldkonnas:

• meeste ja naiste erinevused juurdepääsus ja ressursside jaotuses ning vajadustes on määratletud;
• soolise ebavõrdsuse esinemine või puudumine konkreetses tegevusvaldkonnas on tuvastatud
• sihid meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks on vajaduse korral seatud.

Kui sooline ebavõrdsus ja selle põhjustajad on tuvastatud, tuleks leida lahendusvariandid meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks, seada selged ja mõõdetavad eesmärgid ning valida asjakohased tegevused nende eesmärkide saavutamiseks.

Tuleks mõelda, kas ebavõrdsust on võimalik vähendada täiendades ja parandades kavandatud meetmeid ja tegevusi selliselt, et need võtaksid paremini arvesse sugupoolte erinevaid huve ja vajadusi ehk lõimides soo aspekti meetmete/programmide kavandamise protsessi või on tarvis rakendada täiendavaid tegevusi, et tagada alaesindatud või halvemas olukorras oleva soogrupi olukorra kiirem parandamine.

Selleks tuleb programmi/meetme põhieesmärke analüüsida soo aspektist lähtudes ja otsida vastust küsimusele, milline saaks olla programmi või meetme panus meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisse konkreetses sekkumisvaldkonnas. Vastuseid tuleks otsida küsimustele:

• Kas pakutud tegevuste eesmärk esindab nii meeste kui ka naiste huve?
• Kas eesmärgi püstitamisel lähtutakse meeste ja naiste tegelikest vajadustest ja püütakse kehtivat ebavõrdsust kaotada?

Püstitatud eesmärgid tuleks ümber sõnastada selliselt, et need sisaldaksid nii meeste kui ka naiste vajadustega arvestamist ja/või soolise lõhe vähendamise eesmärki.

Näiteks meetme eesmärk on panustada nii meeste kui ka naiste pädevuste ja oskuste arendamisse viisil, mis vastab tööturu nõudmistele.

Samuti tuleks veenduda, et kavandatud eesmärk ei põlistaks soolisi stereotüüpe või traditsioonilisi soorolle. Kõikide meetmete puhul tuleks jälgida, et need ei suurendaks soolist segregatsiooni ja soolist palgalõhet.

Näiteks kui seatakse eesmärgiks töö- ja pereelu ühitamise võimaluste parandamine ja ei võeta meetme kujundamisel arvesse meeste vajadusi töö- ja pereelu ühitamisel ning keskendutakse ainult naiste vajadustele, siis see säilitab traditsioonilist arusaama mehest kui pere peamisest leivateenijast ja naisest kui majapidamise ja laste eest hoolitsejast.

Soolise võrdõiguslikkuse eesmärk tuleb lõimida kavandatavasse sekkumise eesmärki ja tuleb sõnastada kui eesmärk, mis on seotud meeste ja naiste õiguste, kohustuste, võimaluste ja vastutuse võrdsema jagunemisega.

Kui olukorra analüüsi ja soolise mõju hindamise tulemusena leitakse, et kavandatava programmi või meetmega ei ole võimalik lahendada valdkonnas esinevat soolise ebavõrdsuse olukorda ja probleemi ei ole võimalik lahendada ka olemasolevat programmi/ või meedet ümber kujundades, siis tuleb ebavõrdsuse leevendamiseks kavandada lisaprogramme või meetmeid/ tegevusi, mis on otseselt suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.

Näiteks aitavad otseselt soolist võrdõiguslikkust edendada meetmed, mis on suunatud naiste tööhõive suurendamisele või naiste ettevõtluse edendamisele, meeste riskikäitumise vähendamisele, sh alkoholi tarbimise vähendamine, soolise segregatsiooni vähendamisele hariduses, töö- ja pereelu ühitamisele jmt.

Seega meeste ja naiste võrdsuse saavutamine võib olla kas programmi või meetme otsene eesmärk või toetab programm või meede muuhulgas meeste ja naiste võrdsuse saavutamise eesmärki. Teisisõnu – meeste ja naiste võrdsuse saavutamine on poliitikat, programmi, meedet või projekti läbiv eesmärk ehk horisontaalne eesmärk.

Selleks, et mõõta kavandatavate sekkumistegevuste raames soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide poole liikumist ja hinnata kavandatud soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevuste asjakohasust, tuleb valida sekkumistegevustega kokku sobivad soolise võrdõiguslikkuse indikaatorid. Indikaatorid peavad võimaldama mõõta erinevusi meeste ja naiste olukorras ja soolise ebavõrdsuse vähenemist või naiste ja meeste võrdsuse suurenemist (sooliste lõhede vähenemist) tulemuste, osalusmäärade ja mõjude tasandil. Lihtsalt projekti tegevustes osalevate meeste ja naiste loetlemisest selliseks hindamiseks ei piisa.

Näiteks võib naiste osalusprotsent teatud koolitus või tööhõive meetmetes olla suurem kui meestel, aga kui kursused, mida naistele pakutakse, on lühemad ja annavad madalama kvalifikatsiooni, ei pruugi projekti tegevused toetada meeste ja naiste võrdsust.

Sooline aspekt tuleb integreerida kõikidesse rakendamise etappidesse ja kõikidesse tegevustesse. Kõik meetmete rakendajatele suunatud dokumendid ja juhendmaterjalid peavad sisaldama selgeid juhiseid ja nõudeid soolise aspektiga arvestamiseks. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõtted peavad olema kirjeldatud toetuse andmise tingimustes kõigi asjakohaste peatükkide ja teemade juures. Soolise aspekti lõimimine struktuurivahenditest rahastatavate meetmete ja meetme tegevuste elluviimise kõikidesse etappidesse on kohustuslik ja see tuleb juhistes ning aruandluses selgelt välja tuua.

Et meetme rakendamine oleks edukas, peavad rakendajad soolise võrdõiguslikkuse teemat ja ebavõrdsusega seotud probleeme tundma  ning vajadusel kaasama soolise võrdõiguslikkuse eksperte meetme tegevuste rakendamisel. Soolise tasakaalu põhimõtet tuleks järgida ka projekti tiimi ja tegevuste läbiviijate ja projektide hindajate valikul.

Projektide hindamiskriteeriumid, sh horisontaalsete teemade osas peavad olema  selged ja arusaadavad. Kõiki projekte tuleb hinnata ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise aspektist lähtuvalt. Projektide hindajatel peab olema soolise võrdõiguslikkuse alane kompetents. On oluline, et korraldus-  ja rakendusasutused (-üksused) otsustavad juba varakult, kuidas projektide valikukriteeriumites hinnatakse soolise võrdõiguslikkuse saavutamisse panustamist.

Hangete korraldamisel võivad pakkumuste hindamise kriteeriumid hõlmata ka sotsiaalseid kriteeriume. Euroopa Komisjon (2011) nimetab riigihangete kaudu sotsiaalse väärtuse edendamise võimalustena nt võrdsete võimaluste edendamist.

Projektide  eelarvesse võiks planeerida vahendeid, et tegevuste elluviijaid soolõime rakendamise küsimustes koolitada või soolise võrdõiguslikkuse ekspertidelt teenust sisse osta.

Seire on eesmärgi poole liikumise jälgimise protsess. Seirega kogutakse kvantitatiivset ja kvalitatiivset infot, et näha, kuidas on tegevused aidanud liikuda seatud eesmärkide, sh horisontaalsete eesmärkide nagu meeste ja naiste võrdsus suunas. Seire osutab ka tegevuste sisu või teostamisviisi muutmise vajadustele.

Seire peab andma vastuse küsimusele, milline on konkreetse programmi, meetme või projekti panus soolise võrdõiguslikkuse edendamisse.  Kõik indikaatorite näitajad, mis on seotud inimestega,  tuleks eristada soo järgi.

Loodavate seirekomisjonide koosseisu peaksid kindlasti kuuluma ka soolise võrdõiguslikkuse esindusorganisatsioonid ja eksperdid ning soolist võrdõiguslikkust puudutavad küsimused peaksid olema seirekomisjoni päevakorras võrdväärselt teiste küsimustega.

Projekti aruandes esitatakse erinevaid andmeid projektis osalejate kohta, kusjuures naiste ja meeste osalusprotsent tuuakse eraldi välja. Samuti peab aruanne sisaldama andmeid projekti tulemuste kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

Programmide ja meetmete ning projektide rakendamise hindamisel, tuleb hinnata ka soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega arvestamist.

Soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega arvestamise hindamine hõlmab:

• soolõime rakendamise hindamist – hinnatakse, kas rakendustasandil organisatsiooni ülesehitamisel ja meetmete ning toetatavate tegevuste kavandamisel ning rakendamisel on kasutatud soolõimet;
• soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamise hindamist – meetmete ja toetatavate tegevuste tulemuste ja mõju hindamisel hinnatakse nende panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse.

Hindamine annab parimaid tulemusi, kui meetmete või meetme tegevuste panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse käsitletakse hindamisprotsessi lahutamatu osana.

Milliseid teadmisi ja oskusi on vaja, et hinnata, kas naiste ja meeste võrdsusesse kui horisontaalsesse teemasse on panustatud?

• Head arusaama ja teadmisi soolise ebavõrdsuse kujunemise põhjustest.
• Teadmisi soolõime strateegiast, selle rakendamise eeltingimustest, vahenditest ja meetoditest.
• Teadmisi soolise ebavõrdsuse probleemidest hinnatavates valdkondades.
• Teadmisi rahvusvahelisel tasemel kokkulepitud soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.
• Metoodilisi teadmisi ja oskusi – oskusi kasutada nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid, analüüsida sugude kaupa esitatud andmeid ja indikaatoreid.