Sooline aspekt hindamiste läbiviimisel

Sootundlik hindamine on käimasoleva või lõpetatud tegevuse, projekti, meetme, programmi või poliitika disainimise ja planeerimise (eesmärgid, soovitavad tulemused, kavandatud tegevused), rakendamise ja tulemuste süsteemne ja objektiivne hindamine soolise võrdõiguslikkuse aspektist.

Selleks, et hindamise läbiviimisel hinnata rakendatud tegevuste mõju soolisele võrdõiguslikkusele, tuleb hindamiskriteeriumitesse lisada juurde ka sooline vaatenurk ja hinnata tegevuste  asjakohasust, tõhusust, efektiivsust, mõju ja jätkusuutlikkust soolise võrdõiguslikkuse edendamise aspektist.

Asjakohasus: kas tegevused on kaasa aidanud tingimuste loomisele soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks? Kas tegevused võtsid arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi? Kas tegevused aitasid kaasa riiklike ja ELi soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisele? Kas soolise võrdõiguslikkuse probleemide käsitlemine kogu rakendusetapis oli loogiline ja sidus?

Tõhusus: kas sekkumine on olnud soolise võrdõiguslikkuse osas tõhus? Kas vahendeid ja ressursse kasutatakse nii, et naised kui ka mehed saaksid sellest kasu? Kas tulemused naiste ja meeste olukorra paranemises on saavutatud mõistliku hinnaga ning kas vahendid, mis selleks on kasutatud, on eraldatud ja jagatud naiste ja meeste vahel õiglaselt?

Efektiivsus: kas tegevused olid soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel tõhusad? Kas saavutatud tulemused on aidanud kaasa kavandatud eesmärkide ja väljundite saavutamisele ja kas saadavas kasus on erinevusi meeste ja / või naiste sihtrühmade vahel? Kas sidusrühmade (organisatsioonid, asutused, kaudsed sihtrühmad) institutsiooniline suutlikkus ja pädevus  soolõime rakendamiseks suurenes?

Mõju: milline on olnud tegevuste mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele laiemalt? Kas see mõjutas näiteks naistevastase vägivalla vähendamist? Kas see aitas kaasa tasustamata hooldustöö ja perekohustuste võrdsemale jagamisele naiste ja meeste vahel? Soolise mõju järelhindamist saab kasutada ka projektide / meetmete puhul, millel puudub otsene soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärk. Sellisel juhul hinnatakse, kas tegevustel on olnud  (positiivne või negatiivne) ettekavatsemata mõju soolistele suhetele.

Jätkusuutlikkus: kas soolise võrdõiguslikkuse edusammud jäävad tõenäoliselt püsima ka pärast rahastamise lõppu? Mil määral tunnevad kasusaajad  vastutust poliitikaeesmärkide eest? Mil määral on tegevuste kaudu lahendatud naiste ja meeste strateegilisi vajadusi ja kas see on toonud kaasa naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse jätkusuutliku parandamise? Mil määral on projekti kaudu soolise võrdõiguslikkuse edendamise võimet suurendatud ja institutsionaliseeritud?

Refereeritud EIGE artiklist „Gender evaluation“