Mis on soolõime?

Soolõime rakendamine ei ole eesmärk omaette, vaid see on vahend soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Soolõime rakendamise eesmärk on muuta poliitika kujundamise tavasid, otsustamist, tegevusi ja toimimisviise naiste ja meeste ebavõrdset olukorda arvestavaks ning lõimida soolise võrdõiguslikkuse saavutamise eesmärk kõikidesse otsustusprotsessidesse. Soolõime eesmärk on tagada naiste ja meeste huvide ja kogemustega arvestamine poliitikate/programmide/projektide kavandamise, rakendamise, seire ja hindamise kõikides etappides nii, et nii meeste kui ka naiste huvid, võimalused ja vajadused oleksid võrdselt väärtustatud ja arvesse võetud ning et nii nad saaksid rakendatavast poliitikast/ programmist/ projektist samaväärselt kasu.

Euroopa Nõukogu soolõime definitsioonis rõhutatakse otsustusprotsesside ümberkujundamist: „Soolõime on poliitika (ümber)kujundamise, täiustamise, edasiarendamise ning hindamise protsess, mille käigus kõik poliitika kujundamises osalejad lõimivad soolise võrdõiguslikkuse aspekti kõikidesse poliitikavaldkondadesse kõikidel tasanditel ja kõikides etappides osana oma igapäevatööst.”

Soolõimet rakendatakse nendes valdkondades ja nende meetmete/ tegevuste puhul, mille peamine eesmärk ei ole soolise võrdõiguslikkuse edendamine, , nagu näiteks tervislike eluviiside edendamine, säästev areng, ettevõtlikkuse edendamine, põllumajanduse arendamine, madala kvalifikatsiooniga inimeste hõive suurendamine, digitaalse kirjaoskuse suurendamine jne.

Soolõime rakendamise olulisemad aspektid Sida soolõime mudeli järgi:

• Soolõime rakendamisega peavad tegelema kõik töötajad osana oma igapäevatööst;
• Arvestatakse nii meeste kui naiste olukorra ja vajadustega;
• Soolõime rakendamisel tuleb arvestada konteksti (nt konkreetse sekkumise eesmärki, tegevusi ja ulatust). Erinev kontekst nõuab erinevat lähenemist ja erinevaid tegevusi soolõime rakendamiseks. Ei ole võimalik välja töötada ühte standardset lahendust soolõime rakendamiseks, mis sobiks kõikide sekkumiste puhul;
• Soolõime on analüütiline tööriist ja selle rakendamine eeldab vastava metoodika ja tehnikate tundmist;
• Sooline võrdõiguslikkus on valdkond (nii nagu nt majandus või keskkond), mis nõuab asjatundlikkust. Soolõime rakendamine ei tähenda, et igaüks peaks ilmtingimata ise saama eksperdiks soolise võrdõiguslikkuse alal vaid, vastav ekspertiis peab olema kogu protsessi ulatuses kaasatud.

Et otsuseid vastu võtta ja nende võimalikku mõju meestele ja naistele hinnata, peab andmeid ja informatsiooni koguma ja analüüsima kahe suurima sotsiaalse grupi – naiste ja meeste kaupa. Seejuures tuleb silmas pidada, meeste ja naiste rühmad ei ole homogeensed ja eri vanuses, rahvuses, puudega jne naiste ja meeste olukorrad, huvid ja võimalused võivad erineda.

Soolõimel on kaks mõõdet:

• naiste ja meeste esindatus poliitikavaldkonnas (kasusaajate hulgas, otsustajate hulgas, tööjõus jms);
• soolise mõõtme lisamine poliitika kujundamise sisusse, st naiste ja meeste olukorra, võimaluste ja vajadustega arvestamist poliitika kujundamisel.

Mõlemaid mõõtmeid tuleb arvesse võtta poliitikakujundamise kõikides etappides.

Kui otsustajate hulgas on võrdsel määral nii mehi kui naisi, siis tehtavate otsuste kvaliteet paraneb. Erinevate kogemuste ja vaatenurkade kaasamine otsustusprotsessi tagab, et otsused  vastavad paremini nii meeste kui naiste vajadustele.

Poliitikad, mis on kujundatud nn keskmisele inimesele, avaldavad sageli meestele ja naistele erinevat mõju. Kui poliitikakujundamisel ei ole arvestatud naiste ja meeste erinevat olukorda, võimalusi ja vajadusi, siis sellist poliitikat nimetatakse soopimedaks.

Soolise mõju hindamine on esimene samm, mis aitab suurendada soolist perspektiivi arvestavate poliitikate loomist. Selline hindamine analüüsib seaduse,  poliitika, meetme või tegevuse mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja ennustab mõju, mis kavandataval poliitikal/meetmel/tegevusel on meeste ja naiste eludele.