Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Back to list

Millest sõltub soolõime rakendamise edukus?

Erinevate riikide kogemustest soolõime rakendamisel on koorunud välja mitmed tegurid, millele tuleks tähelepanu pöörata, et soolõime strateegia rakendamise protsess oleks sujuv ja tulemus mõjus.

Poliitiline tahe

Soolise võrdõiguslikkuse edendamine on horisontaalne eesmärk, mis haarab kõiki poliitikavaldkondi. Selleks, et soolise võrdõiguslikkusega arvestataks kõigis poliitikavaldkondades ning liigutaks ühiste eesmärkide suunas, on oluline, et erinevate poliitikavaldkondade vahel tehtaks koostööd ning soolõime strateegia elluviimist koordineeritaks valdkonnaüleselt ja võimalikult kõrgelt juhtimistasandilt.

Näiteks koordineerib Austrias soolõime/sootundliku eelarvestamise strateegia rakendamist Austria Riigikantselei juures asuv naisküsimuste ja soolise võrdõiguslikkuse osakond. Paremaid tulemusi soolõime strateegia rakendamisel on saavutatud ka nendes riikides, kus on koostatud riiklik soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegia, näiteks Soomes, Rootsis ja Norras.

Põhimõtted ja meetodid

Soolõime strateegia õnnestumiseks on tarvis, et see oleks süsteemne, järjepidev ning kõigile osapooltele oleks arusaadav, milliste eesmärkide poole liigutakse ja milliseid tulemusi temalt oodatakse.  Saavutatud edusammude mõõtmiseks on oluline oma tegevuste mõju regulaarselt hinnata. Enne otsuste tegemist ning tegevuste ja meetmete kavandamisel tuleb analüüsida andmeid sugude kaupa ning hinnata kavandatavate tegevuste võimalikke tagajärgi naistele ja meestele.

Teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest

Soolõime strateegiat rakendatakse kõigis poliitikavaldkondades, ametnike igapäevatöö osana. See tähendab, et strateegiat rakendavad inimesed, kes ei ole soolise võrdõiguslikkuse edendamise spetsialistid. Seetõttu on soolõime strateegia rakendamisel oluline nii juhtkonna kui ka kogu personali järjepidev koolitamine soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ning neile soolõime strateegia rakendamise oskuste andmine ja vajadusel soolõime ekspertide kaasamine.

Soolõime strateegia ja ametnike koolitamine peavad käima käsikäes. Oluline on suurendada teadmisi soolisest võrdõiguslikkusest, sh selgitada soouuringutest selgunud seaduspärasusi ning korraldada poliitikavaldkonna eripärast lähtuvaid  soolõime koolitusi, koostada juhendmaterjale. Teadmised soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest on olulised, et aru saada soolõime strateegia üldistest eesmärkidest, teha soolisi analüüse, hinnata soolist mõju ja kasutada hindamise tulemusi korrektselt.

Näiteks Hispaanias on koostatud soolõime strateegia, millega käib kaasas soolise võrdõiguslikkuse koolituste korraldamise kohustus avalikus sektoris. Koostatud on riiklik soolise võrdõiguslikkuse koolituskava. Avalikku sektorisse tööle soovijate teadmiste hulgas kontrollitakse ka soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete tundmist ning kõiki uusi ametnikke koolitatakse soolise võrdõiguslikkuse küsimustes.

Soo alusel eristatud statistika ja soopõhised uuringud

Soolõime strateegia ning sootundlike indikaatorite kasutamisel on kandev roll soopõhisel statistikal. Poliitika kujundamise protsess algab tegeliku olukorra kirjeldamisega ja probleemi piiritlemisega, mida soovitakse lahendada. Statistika on tegeliku elu peegeldus numbrilisel kujul ja poliitiliste otsuste tegemise alus. Meeste ja naiste erineva ühiskondliku staatuse, võimaluste, vajaduste, huvide ja kogemuste tõttu võivad konkreetses sekkumisvaldkonnas esile kerkinud probleemid ja nende põhjused ning avaldumisviis naiste ja meeste puhul erineda. Üldistatud andmete kasutamisel jäävad erinevused meeste ja naiste olukorras peidetuks. Sugude kaupa esitatud statistika kasutamine seevastu võimaldab adekvaatselt ja süsteemselt hinnata meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse taset ning erinevates eluvaldkondades meeste ja naiste olukorras toimunud muutusi aja lõikes.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) andmebaas „Naised ja mehed Euroopa Liidus – faktid ja numbrid” aitab võrrelda naiste ja meeste olukorda nii Euroopa Liidus kui ka liikmesriikides. Andmebaas on mõeldud kasutamiseks poliitikakujundajatele, valitsusasutustele, teadusasutustele ning soolise võrdõiguslikkuse teemast huvitatutele. Andmebaas on kättesaadav siit.

Institutsionaalne raamistik soolõime strateegia rakendamiseks

Soolõime eduka rakendamise üks eeldus on tugev soolise võrdõiguslikkuse institutsioon, mis tegutseb kui mõttekoda ja juhib tähelepanu lahendamist vajavatele teemadele. Institutsiooni ülesanne on töötada välja uusi strateegiaid, koguda teadmisi ja parimaid tavasid ning tegutseda soolõime strateegia rakendamisel eestvedajana. Strateegia elluviimiseks on valitsuse tasandil vaja koostada kõiki ministeeriume hõlmav soolõime rakendamise tegevuskava. Tegevuskava elluviimiseks tuleb luua koordineerimis- ja tugisüsteem. Soolise võrdõiguslikkuse institutsiooni ja ministeeriumite soolõime tugiisikute ülesanded ja volitused peavad olema selgelt määratletud ja jaotatud.

Igas organisatsioonis peaks soolõime strateegia rakendamine saama organisatsiooni arendamise loomulikuks  osaks. Selleks on vajalik, et ministeeriumites oleks kas inimene, töögrupp või üksus, kes vastutab soolõime rakendamise eest oma haldusalas. Need spetsialistid või struktuuriüksused peaksid töötama otse juhtkonna alluvuses ja nende ülesanded, volitused ja vastutus peaksid olema selgelt väljendatud ja juriidiliselt paika pandud ning kõigile ametnikele teada. Samuti peaks neid inimesi või struktuuriüksusi kaasama aktiivselt ministeeriumi haldusala poliitika kujundamisse – oma ekspertiisi ja analüüsioskusega  näha ühiskondlikke probleeme läbi soolise võrdõiguslikkuse vaatepunkti, saavad nad teha  poliitikakujundamises teadmiste põhiseid ettepanekuid, et soo aspekti poliitikasse lõimida ning muuta seeläbi poliitikakujundamine kvaliteetsemaks ja inimesekeskseks.