Euroopa Liidu aluslepingud ja sooline võrdõiguslikkus

Euroopa Liit rajaneb väärtustel, mille hulka kuulub ka võrdsus, ning edendab meeste ja naiste võrdõiguslikkust (ELi lepingu artikkel 2 ja artikli 3 lõige 3). Need eesmärgid on sätestatud ka põhiõiguste harta artiklites 21 ja 23.

ELi toimimise lepingu artikliga 8 liidule ülesandeks meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine (seda tuntakse ka soolise võrdõiguslikkus süvalaiendamise ehk soolõime põhimõttena).

Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles sätestatakse eesmärgid ELi tasandil, ELi institutsioonide eeskirjad ning see, kuidas otsuseid tehakse. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud.

ELi lepingu artikkel 2
Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

ELi lepingu artikkel 3 lõige 3
Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset.

ELi toimimise lepingu artikkel 8
Kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.

Euroopa Liidu toimimise lepinguga korraldatakse liidu toimimist ning määratakse kindlaks liidu pädevuse valdkonnad, pädevuse teostamise ulatus ja kord. Loe tervikteksti