Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Back to list

Sooline ebavõrdsus

Sooline ebavõrdsus (ingl k gender inequality) ilmneb kahe sotsiaalse grupi – naiste ja meeste – erinevas osaluses otsuste tegemises; erinevas juurdepääsus ressurssidele, sh rahale ja ajale, aga ka suhtevõrgustikele ja informatsioonile; erinevas staatuses; võimus ja mõjujõus.

Sooline ebavõrdsus väljendub ka erinevustes, mis puudutab õigusi, võimalusi, kohustusi või vastutust. Näiteks on erinevatel otsustamis- ja juhtimistasanditel, nagu riigikogus, valitsuses ning äriettevõtete tippjuhtkondades hõivatud oluliselt vähem naisi kui mehi. Naistel ja meestel on erinev staatus tööturul ja majanduses – naiste tehtavad tööd on vähemväärtustatud ja -tasustatud. Naistel ja meestel on ühiskonnas erinevad kohustused nii tasustatud kui ka tasustamata tööde puhul, kusjuures naistel lasub suurem koormus tasustamata tööde tegemisel, näiteks laste ja eakate eest hoolitsemisel. Naiste ja meeste ebavõrdsus väljendub ka erinevas oodatavas elueas. Näiteks on meeste keskmine oodatav eluiga sünnihetkel oluliselt lühem kui naistel.

Erinevusi naiste ja meeste vahel mõõdetakse kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Kvantitatiivne põhineb loetlemisel, kui palju naisi ja mehi osaleb ühes või teises valdkonnas või kuidas jagunevad ressursid meeste ja naiste vahel (näiteks tööaeg). Kvalitatiivselt mõõtes püütakse mõista, milles peituvad ebavõrdsuse põhjused, millised on stereotüübid, hoiakud, traditsiooniliselt naistele ja meestele omaseks peetavad rollid jms. Näiteks on tippjuhtide hulgas rohkem mehi kui naisi, kuna soorolliuskumuste järgi peetakse juhi ametit meestele sobivamaks.