Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Back to list

Soolise võrdõiguslikkuse olukord ja peamised väljakutsed Eestis

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on suurendada ühiskonnas soolist võrdsust, st toetada liikumist olukorra poole, kus naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Eesmärk on toetada inimkapitali arengut ning majanduse, konkurentsivõime ja heaolu kasvu Eestis, kasutades ühiskonna arengu huvides võrdselt meeste ja naiste teadmisi, oskusi ja võimeid.

Stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollist ühiskonnas mõjutavad inimeste valikuid ning taastoodavad või süvendavad meeste ja naiste sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust

Soolist ebavõrdsust süvendavad soolised stereotüübid, mille taastootmisel ja levitamisel on võtmeroll haridusel ja meedial. Ajaloolis-kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem ning ühiskonnas endiselt levinud stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollist ühiskonnas mõjutavad inimeste valikuid ning taastoodavad või süvendavad meeste ja naiste sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, sealhulgas soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes valikutes, palgalõhet, tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse ebavõrdset jaotust, soolist vägivalda, erinevusi tervise- ja riskikäitumises ning tervises ja elueas. Soolised stereotüübid ei mõjuta ainult inimeste langetatavaid otsuseid – need võivad kas teadliku või alateadliku tegevuse tulemusel kanduda ka automatiseeritud otsuste tegemisse, sh tehisintellektil põhinevatesse lahendustesse. Tehnoloogilised lahendused võivad aga stereotüüpe ja eelarvamusi mitte ainult korrata, vaid ka võimendada. Soostereotüübid käivad sageli käsikäes muude tunnustega seonduvate stereotüüpidega, sh rassil või etnilisel päritolul, usutunnistusel või veendumustel, puuetel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinevatega, ning see võib nende negatiivset mõju tugevdada.

Nende väljakutsete lahendamiseks on vaja:

  • toetada meeste ja naiste võrdset majanduslikku sõltumatust (sh toetada naiste suuremat aktiivsust ettevõtlusega tegelemisel ja tööhõives osalemist);
  • toetada töö, pere- ja eraelu paremat ühitamist, samuti hoolduskoormuse vähendamist ning meeste ja naiste vahel võrdsemat jagamist (sh hoolduskoormust vähendavate teenuste kättesaadavuse parandamine);
  • rakendada meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks, sh tegeleda kvaliteetsete, soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid järgivate töösuhete tagamisega ja palkade läbipaistvuse suurendamisega;
  • suurendada soolist tasakaalu kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel, sh pakutakse lahendusi naiste karjäärivõimaluste parendamiseks ning nende otsustus- ja juhtimistasanditel osalemist mõjutavate soostereotüüpide leviku ja mõju vähendamiseks;
  • soolise segregatsiooni vähendamise haridusvalikutes ja tööturul, vähendada soostereotüüpide negatiivset mõju haridus-ja karjäärivalikutele (sh arvestades tööturu praegusi ning tulevikuvajadusi ja –võimalusi, parandada loodusteaduste, tehnoloogia (sh IKT), inseneeria ja matemaatika (nn STEM erialad) ning hariduse, tervishoiu ja hoolekande (nn EHW) valdkondades soolist tasakaalu kõigil tasanditel);
  • sooliste lõhede vähendamiseks tervise olukorras rakendada meetmeid sooliste erinevuste vähendamiseks tervise-ja riskikäitumises;
  • tõsta tööandjate ja poliitikakujundajate soolise võrdõiguslikkuse alast teadlikkust ja oskusi.

Allikad: Heaolu arengukava 2016-2023 , HEA 2023-2030 koostamise ettepanek_täiendatud_30.03

 

Ülevaateid ja statistikat soolise võrdõiguslikkuse olukorrast leiad ka digiväljaandest „Võrdsed võimalused 2020“