Soolise võrdõiguslikkuse olukord Eestis ja Euroopa Liidus- EIGE indeks
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks on tööriist, mille abil mõõta, kui lähedal ollakse Euroopa Liidus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas püstitatud eesmärkide saavutamisele. Igal aastal hinnatakse ELi liikmesriike ja ELi tervikuna, et selgitada välja edusammud soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide poole liikumisel. Indeksis kasutatakse 100-punktilist skaalat, kus 1 tähistab täielikku ebavõrdsust ja 100 täielikku võrdõiguslikkust.
EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeks on ka üks mõõdikutest, millega jälgitakse aluspõhimõtete hoidmist strateegia „Eesti 2035“ sihtide elluviimisel. "Eesti 2035" strateegia eesmärk on jõuda 2035. aastaks 70,7 väärtuspunktini 100st punktist.
Indeksi punktisummad põhinevad soolistel erinevustel ja saavutuste tasemete erinevusel kuues põhivaldkonnas: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis, kasutades selleks 31 erinevat indikaatorit. Indeksi tulemused avaldatakse igal aastal oktoobrikuus.
Uusimad andmed. Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2021
Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeksi üldskoor oli 68, mis tähendab, et sama tempoga jätkates oleme kolme põlvkonna kaugusel soolisest võrdsusest. Kõige lähemal soolisele võrdõiguslikkusele on jätkuvalt Rootsi (83,9 punkti) ja Taani (77,8), samas kui Kreekas (52,5 punkti) ja Ungaris (53,4 punkti) valitseb suurim ebavõrdsus naiste ja meeste vahel. Eesti 2021. aasta skoor on 61,6, millega oleme EL-is 17. kohal.
Vaata indeksi tulemusi EL liikmesriikide võrdluses
Eesti kõige paremad tulemused teiste ELi riikidega võrdluses on ajakasutuse valdkonnas ja hoolduse alavaldkonnas ning mahajäämus tervise valdkonnas ja tervisekäitumise alavaldkonnas. Alates 2010. aastast on Eesti edetabelis tõusnud 8,2 punkti ja kolme koha võrra.
Täpsemalt toob EIGE indeks välja järgmised proovikivid:
- Soolised lõhed püsivad nii hõives, palgas kui ka hoolduses ning on suurimad lastega naiste ja meeste vahel. Palgalõhe, mille poolest kuulume endiselt EL edetabeli tippu, näitab viimastel aastatel küll vähenemise märke, kuid püsib eriti suur lastega naiste ja meeste vahel (40 protsendipunkti 2014. aastal ja 32 protsendipunkti 2019. aastal), keskmise haridustasemega naiste ja meeste vahel (2014. aastal 38 protsendipunkti ja 31 protsendipunkti aastal 2019) ning teisest rahvusest naiste ja meeste vahel (2014. aastal 45 protsendipunkti ja 2019. aastal 30 protsendipunkti).
- Naiste vaesusrisk on Eestis üks ELi kõrgemaid: 2019. aastal oli vaesusriskis ligikaudu 25% naistest ja 20% meestest. Eriti suures vaesusriskis on vanemad naised. Ligikaudu 50% 65-aastastest ja vanematest naistest on vaesusriskis, mis on 18 protsendipunkti kõrgem kui sama vanuserühma meestel ja üle 20 protsendipunkti kõrgem kui teistes vanuserühmades olevatel naistel.
- Hariduslõhed kõrghariduses püsivad: Alates 2010. aastast on kolmanda taseme hariduse omandanud naiste osakaal kasvanud meeste omast kiiremini. Kolmanda taseme haridusega naiste osakaal kasvas 36 protsendilt 2010. aastal 45 protsendini 2019. aastal, meeste osakaal samal ajal 22 protsendilt 28 protsendile. Sooline lõhe on eriti suur 25–49-aastaste naiste ja meeste vahel.
- Naisi on rohkem valitsemise juures, kuid vähem majanduslike ja sotsiaalsete otsuste tegemise valdkonnas. Võimu valdkonna skoori paranemist mõjutab naiste osatähtsuse kasv valitsuses – naiste osakaal ministrite seas kasvas 13 protsendilt 2019. aastal 47 protsendini 2021. aasta esimeses kvartalis.
- Proovikivid tervises: Eestis on EL-is suurim rahuldamata tervisekontrollivajadusega inimeste osakaal. 2019. aastal teatas ligikaudu 20% naistest ja 15% meestest, sh ligi 29% puuetega naistest ja 23% puuetega meestest, et neil on rahuldamata arstliku läbivaatuse vajadus.
Eesti soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajad
Temaatilised ülevaated
Lisaks punktisummade ülevaatele käsitletakse igal aastal ka ühte teemavaldkonda. 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksis käsitleti fookusteemana tervist – mõõdeti naiste ja meeste tervise (sh vaimse tervise) olukorda, tervisekäitumist ja juurdepääsu terviseteenustele
EIGE 2021. aasta raportiga saab tutvuda siin