Soolise võrdõiguslikkuse olukord Eestis ja Euroopa Liidus- EIGE indeks
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks on tööriist, mille abil mõõta, kui lähedal ollakse Euroopa Liidus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas püstitatud eesmärkide saavutamisele. Igal aastal hinnatakse ELi liikmesriike ja ELi tervikuna, et selgitada välja edusammud soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide poole liikumisel. Indeksis kasutatakse 100-punktilist skaalat, kus 1 tähistab täielikku ebavõrdsust ja 100 täielikku võrdõiguslikkust.
EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeks on ka üks mõõdikutest, millega jälgitakse aluspõhimõtete hoidmist strateegia „Eesti 2035“ sihtide elluviimisel. "Eesti 2035" strateegia eesmärk on jõuda 2035. aastaks 70,7 väärtuspunktini 100st punktist.
Indeksi punktisummad põhinevad soolistel erinevustel ja saavutuste tasemete erinevusel kuues põhivaldkonnas: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis, kasutades selleks 31 erinevat indikaatorit. Indeksi tulemused avaldatakse igal aastal oktoobrikuus.
Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2024
Euroopa Liidu keskmine punktisumma on 71. Euroopa kõige võrdõiguslikum riik on Rootsi 82 punktiga, talle järgnevad Taani ja Holland mõlemad 78,8 punktiga. Edetabeli lõpus on tänavu Rumeenia ja Ungari. Võrreldes mulluse tulemusega on Eesti punktisumma 60,8 jäänud sisuliselt samaks, skoor paranes 0,6 punkti võrra, mis tähendab Eestile edetabelis ühe koha võrra tõusmist 21. kohale. Viimase 14 aastaga on Eesti oma indeksi tulemust parandanud 7,4 punktiga ja areng on olnud ELi keskmisest aeglasem
Vaata indeksi tulemusi EL liikmesriikide võrdluses
Eesti tulemused
Võrreldes teiste riikidega oleme me keskmiselt paremad töö kategoorias - seda peamiselt siis tööturul osalemise vaatest, mitte tööelu kvaliteedi vaatest.
ELi keskmikud oleme teadmiste, aja ja tervise kategooriates. Teadmiste indikaatoris jääb Eesti ELi keskmisega võrreldes silma kõrghariduse lõpetanute hulgas meeste väikse osakaaluga, meeste väiksema osalusega elukestvas õppes ja keskmiselt suurema soolise segregatsiooni näitajaga.
Aja kategoorias on Eestil keskmisest parem tulemus hooletegevustes, aga suured soolised lõhed vaba aja veetmises ja vabatahtlikus töös.
Tervise kategoorias on Eestis keskmisest suuremad soolised lõhed tervelt elatud eluaastates ja oodatavas elueas.
ELi tagaosas oleme aga raha ja võimu kategoorias. Pikemas perspektiivis oleme paranenud poliitilise võimu osas (eelkõige on paranenud valitsuste sooline tasakaal), õige pisut paranenud sotsiaalses võimus, kuid halvenenud majandusliku võimu osas, mis näitab naiste osalust börsil noteeritud äriühingute juhatustes ning nõukogudes ja keskpanga otsustajate hulgas.