Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Back to list

Soolise võrdõiguslikkuse olukord Eestis ja Euroopa Liidus- EIGE indeks

Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks on tööriist, mille abil mõõta, kui lähedal ollakse Euroopa Liidus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas püstitatud eesmärkide saavutamisele. Igal aastal hinnatakse ELi liikmesriike ja ELi tervikuna, et selgitada välja edusammud soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide poole liikumisel. Indeksis kasutatakse 100-punktilist skaalat, kus 1 tähistab täielikku ebavõrdsust ja 100 täielikku võrdõiguslikkust.

EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeks on ka üks mõõdikutest, millega jälgitakse aluspõhimõtete hoidmist strateegia „Eesti 2035“ sihtide elluviimisel. "Eesti 2035" strateegia eesmärk on jõuda 2035. aastaks 70,7 väärtuspunktini 100st punktist.

Indeksi punktisummad põhinevad soolistel erinevustel ja saavutuste tasemete erinevusel kuues põhivaldkonnas: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis, kasutades selleks 31 erinevat indikaatorit. Indeksi tulemused avaldatakse igal aastal oktoobrikuus.

Uusimad andmedSoolise võrdõiguslikkuse indeks 2022

Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeksi üldskoor oli 68,6, mis tähendab, et sama tempoga jätkates oleme kolme põlvkonna kaugusel soolisest võrdsusest. Kõige lähemal soolisele võrdõiguslikkusele on jätkuvalt Rootsi (83,9 punkti) ja Taani (77,8), samas kui Kreekas (53,4 punkti) ja Rumeenias (53,7 punkti) valitseb suurim ebavõrdsus naiste ja meeste vahel. Eesti 2022. aasta skoor on 61,0, millega oleme EL-is 17. kohal.

Vaata indeksi tulemusi EL liikmesriikide võrdluses

Eesti kõige paremad tulemused teiste ELi riikidega võrdluses on ajakasutuse valdkonnas ja hoolduse alavaldkonnas ning mahajäämus tervise valdkonnas ja tervisekäitumise alavaldkonnas. Alates 2010. aastast on Eesti edetabelis tõusnud 8,2 punkti ja kolme koha võrra.

Parim esitus

Kõrgeim koht edetabelis on Eestil ajakasutuse valdkonnas, kus 74,7 punktiga ollakse liikmesriikide järjestuses viiendal kohal. Selle valdkonna sees on riigil parim tulemus hooldustegevuste alamvaldkonnas, olles 85,9 punktiga 4. kohal (+ 5,2 punkti alates 2010. aastast).

Väljakutsed

Enim arenguruumi on Eestil segregatsiooni alamvaldkonnas, kus 45,8 punktiga ollakse Euroopa Liidu liikmesriikide seas alles 25. kohal. Sooline ebavõrdsus on suur ka teadmiste valdkonnas, kus Eesti on liikmesriikide järjestuses 18. kohal. (57,4 punkti). Alates 2019. aastast on edasiminek teadmiste vallas seiskunud (+ 0,1 punkti), mille tulemusel on riik edetabelis langenud kahe koha võrra. 

Suurim edasiminek

Alates 2019. aastast on Eesti skoor enim paranenud tervise vallas (+ 2,8 punkti), mille tulemusel tõusti riikide edetabelis 23. kohalt 20. kohale. Need muutused tulenesid edusammudest tervisekäitumise alamvaldkonnas (+ 6,0 punkti), mille tulemusel tõusti selles alamvaldkonnas 20. kohalt 13. kohale.

Suurim tagasiminek

Alates 2019. aastast on Eesti skoor võimuvaldkonnas halvenenud (– 2,6 punkti) ning Eesti on edetabelis langenud 20. kohalt 21. kohale. Selle tagasilöögi on põhjustanud soolise ebavõrdsuse suurenemine sotsiaalsete ja majanduslike otsuste tegemise valdkonnas (vastavalt – 7,0 punkti ja – 2,3 punkti).

Eesti soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajad

Temaatilised ülevaated

Lisaks punktisummade ülevaatele käsitletakse igal aastal ka ühte teemavaldkonda. 2022. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksis käsitleti fookusteemana COVID-19 pandeemia sotsiaalmajanduslikku mõju. Täpsemalt keskenduti järgmistele teemadele: lapsehoid, pikaajaline hooldus, majapidamistööd ja paindlikud töötingimused.

EIGE 2022. aasta temaatilise raportiga saab tutvuda siin

Soolise võrdõiguslikkuse indeks EIGE kodulehel