Soolise võrdõiguslikkuse olukord Eestis ja Euroopa Liidus- EIGE indeks
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks on tööriist, mille abil mõõta, kui lähedal ollakse Euroopa Liidus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas püstitatud eesmärkide saavutamisele. Igal aastal hinnatakse ELi liikmesriike ja ELi tervikuna, et selgitada välja edusammud soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide poole liikumisel. Indeksis kasutatakse 100-punktilist skaalat, kus 1 tähistab täielikku ebavõrdsust ja 100 täielikku võrdõiguslikkust.
EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeks on ka üks mõõdikutest, millega jälgitakse aluspõhimõtete hoidmist strateegia „Eesti 2035“ sihtide elluviimisel. "Eesti 2035" strateegia eesmärk on jõuda 2035. aastaks 70,7 väärtuspunktini 100st punktist.
Indeksi punktisummad põhinevad soolistel erinevustel ja saavutuste tasemete erinevusel kuues põhivaldkonnas: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis, kasutades selleks 31 erinevat indikaatorit. Indeksi tulemused avaldatakse igal aastal oktoobrikuus.
Soolise võrdõiguslikkuse indeks 2023
Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeksi üldskoor 2023. aastal oli 70,2 punkti. Võrreldes 2022. aastaga muutus üldskoor 1,6 punkti võrra, mis on suurim tõus alates 2013. aastast kui indeks loodi. Kõige lähemal soolisele võrdõiguslikkusele on jätkuvalt Rootsi (82,2 punkti). Järgnevad Holland 77,9 punktiga ja Taani 77,8 punktiga, samas kui Rumeenias (56,1 punkti) ja Ungaris (57,3 punkti) valitseb suurim ebavõrdsus naiste ja meeste vahel. Eesti 2023. aasta skoor oli 60,2 punkti, millega oleme EL-is 22. kohal. Võrreldes 2022. aastaga on Eesti skoor vähenenud 0,8 punkti võrra ja Eesti on langenud riikide edetabelis 6 koha võrra. Eesti tulemus on 10 punkti võrra madalam ELi keskmisest tulemusest.
Vaata indeksi tulemusi EL liikmesriikide võrdluses
2023. aastal oli Eestil võrdluses teiste ELi riikidega kõige parem tulemus töö valdkonnas, kus Eesti oli 77,5 punktiga riikide järjestuses seitsmes. Alates 2010. aastast on Eesti skoor kasvanud ainult 6,8 punkti võrra. Võrreldes teiste riikidega on edenemine olnud aeglasem ja 2020. aasta võrdluses on Eesti langenud edetabelis 5 koha võrra.
Parim esitus
Kõrgeima punktisumma saavutas Eesti tervise valdkonnas, kus 85,1 punktiga ollakse liikmesriikide järjestuses 18. kohal. Selle valdkonna sees on riigil parim tulemus tervisekäitumise alamvaldkonnas, saavutades 76,1 punktiga 13. koha. Võrreldes 2020. aastaga on suurim edasiminek toimunud tervisele juurdepääsu alamvaldkonnas, kus Eesti on tõusnud riikide edetabelis 4 koha võrra ja jõudnud 23-le kohale.
Väljakutsed
Enim arenguruumi on Eestil teadmiste valdkonnas, kus 57,8 punktiga ollakse Euroopa Liidu liikmesriikide seas alles 22. kohal. Alates 2020. aastast on edasiminek teadmiste vallas peaaegu seiskunud (+ 0,4 punkti), mille tulemusel on riik edetabelis langenud nelja koha võrra. Alamdomeen, kus on enim arenguruumi on segregatsioon hariduses, kus Eesti on 46,3 punktiga 24ndal kohal.
Suurim edasiminek
Alates 2020. aastast on Eesti skoor enim paranenud töö valdkonnas (+ 4,8 punkti), mille tulemusena tõusti riikide edetabelis 17ndalt kohalt 7le kohale. Selle valdkonna edusammude taga on suuresti paranemine segregatsiooni ja töökvaliteedi alamvaldkonnas (+ 6,5 punkti alates 2020. aastast), kus Eesti tõusis kolm kohta ja jõudis 17ndale kohale.
Suurim tagasiminek
Alates 2020. aastast on Eesti skoor kõige rohkem halvenenud aja valdkonnas (– 10,3 punkti) tuues kaasa Eesti langemise edetabelis 5ndalt kohalt 16le kohale. See tagasilöök tuleneb suurest langusest sotsiaaltegevuse alamvaldkonnas (–20,0 punkti), mis on üks suuremaid langusi ELis. Selle tulemusel on Eesti langenud edetabelis 18 kohta, olles kõigist liikmesriikidest 25. kohal.
Eesti soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajad
Temaatilised ülevaated
Lisaks punktisummade ülevaatele käsitletakse igal aastal ka ühte teemavaldkonda. 2023. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksis käsitleti fookusteemana Euroopa rohelise kokkuleppe sotsiaalselt õiglasele üleminekule. Täpsemalt keskenduti järgmistele teemadele: avalikkuse hoiakud ja käitumine, energia, transport ja otsustamine.
EIGE 2023. aasta temaatilise raportiga saab tutvuda siin