Mis on sooline võrdõiguslikkus?
Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mille järgi peavad naistel ja meestel olema võrdsed õigused, kohustused, vastutus ja võimalused kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolised erinevused ei tohi viia ebavõrdsuseni naiste ja meeste sotsiaalses positsioonis või kohtlemises. Soolise võrdõiguslikkuse mõiste vastandiks on sooline ebavõrdsus, mitte sooline erinevus.
Sooline võrdõiguslikkus tähendab seda, et naistel ja meestel on hariduse saamisel, tööelus ning teistes valdkondades võrdsed õigused ja võimalused. Nii meeste kui ka naiste töid, pürgimusi, soove ja vajadusi väärtustatakse võrdselt ning inimese sugu ei piira tema võimalusi kujundada oma elu ning rääkida kaasa teda ümbritseva ühiskonna asjades. Sooline võrdõiguslikkus on ühtaegu põhimõte, mida järgida, ja eesmärk, mille poole püüelda.
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja diskrimineerimise vältimine on Euroopa Liidu põhiväärtused, mis on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes (Euroopa Liidu lepingu artiklid 2 ja 3) ning on üheks Euroopa Liidu eesmärkidest ja ülesannetest. Lisaks tehakse ELi toimimise lepingu artikliga 8 liidule ülesandeks meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine kõigis meetmetes (seda tuntakse ka soolõime põhimõttena.
Sooline võrdsus väljendub näiteks naiste ja meeste:
- tasakaalustatud osalemises otsuste tegemisel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil;
- naiste ja meeste teadmiste ja oskuste võrdses kasutamises ühiskonna arenguks;
- võrdses majanduslikus iseseisvuses;
- võrdses osaluses ja staatuses hariduses ja tööturul;
- võrdsetes võimalustes heale füüsilise ja vaimse tervisele;
- võrdsetes võimalustes töö, pere- ja eraelu ühitamisel;
- võrdsetes võimalustes juurdepääsul ressurssidele (sh aeg, informatsioon, võrgustikud) jms
Kuigi seadustega kehtestatud tingimused näivad olevat kõigile ühesugused, on tegelikkuses naiste ja meeste sotsiaalsed kohustused, võimalused, vastutus ja õigused jagunenud ebavõrdselt.
Ühiskonnas kehtivad normid, levinud soostereotüübid ja juurdunud arusaamad soorollidest võivad viia inimeste ebavõrdse kohtlemiseni tööl, hariduses ja mujal ning piirata naiste ja meeste haridus- ja töövalikuid ning isiklikku arengut ning naiste ja meeste vahelise võrdsuse saavutamist.
Sooline ebavõrdsus hariduses ja tööturul, näiteks sooline ja vertikaalne segregatsioon ning palgalõhe ei tulene mitte meeste ja naiste erinevatest bioloogilistest võimetest, vaid traditsioonilisest ettekujutusest meestele ja naistele sobivast käitumisest ja ametitest ning soostereotüüpsetest rolliootustest.
Soolise võrdõiguslikkuse arengutaseme või hetkeolukorra kirjeldamiseks kasutatakse naiste ja meeste olukorda ja staatust kirjeldavat statistikat ning sootundlikke indikaatoreid ja indekseid.
Sooline võrdõiguslikkus on ühtaegu põhimõte, mida järgida, ja eesmärk, mille poole püüelda.
2004. aastast kehtib Eestis soolise võrdõiguslikkuse seadus
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaanne
Naised ja mehed. Võrdsed õigused, võrdne vastutus. Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest
Soolise võrdõiguslikkuse teemarubriik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel
Soolise võrdõiguslikkuse portaal Võrdsuskeskus