Mis on sooline diskrimineerimine?

Sooline diskrimineerimine on see, kui ühte inimest koheldakse tema soo tõttu halvemini kui samalaadses olukorras olevat teist vastassoost inimest. Ebavõrdse kohtlemise põhjuseks on kõige sagedamini eelarvamused ja hoiakud, mis takistavad nägemast konkreetset inimest – tema väärtust, oskusi ja võimeid. Traditsioonilised vaated soorollidele võivad mõjutada näiteks tööandjat otsustama värbamisel või edutamisel kandidaadi kasuks ainult tema soo alusel, mis viib diskrimineerimiseni. Näiteks on levinud stereotüüp, et mehed sobivad paremini juhtideks.

Sageli leiab sooline diskrimineerimine aset ettekujutuste tõttu selle kohta, millised õigused või kohustused ühel naisel või mehel peaksid olema ning milliseid rolle peaks ta elus täitma. Need nn stereotüüpsed tõekspidamised soorollide kohta mõjutavad näiteks tööandjaid, avalikke teenistujaid, haridusasutuste töötajaid jt otsuste tegemisel.

Sooline diskrimineerimine on keelatud kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõudeid ei kohaldata siiski registrisse kantud usuühendustes usu tunnistamisele ja viljelemisele ning vaimulikuna töötamisele, samuti perekonna- ja eraelu suhetele.

Otsene sooline diskrimineerimine

Otsene sooline diskrimineerimine on see, kui ühte inimest koheldakse samalaadses olukorras tema soo tõttu halvemini kui teist inimest.

Näiteks pakutakse mingit teenust ainult naistele või ainult meestele või küsitakse samasuguse teenuse eest naistelt ja meestelt erinevat hinda. Samuti on otseselt sooliselt diskrimineeriv käitumine, kui tööandja jätab kandidaadi tööle võtmata ainult või eelkõige seetõttu, et ta on naine või mees. Sageli tekivad sellised olukorrad hoiakute ja eelarvamuste tõttu. Näiteks arvab tööandja naist valikust kõrvale jättes, et tegemist on naiste jaoks sobimatu tööga või naine jääks peatselt lapseootele.

Eelarvamused puudutavad ka mehi: tööandja võib arvata, et meestel puuduvad oskused ja eeldused laste või eakate eest hoolitsemiseks ja nad ei sobi seetõttu töötama näiteks sotsiaaltöötaja või eelkooli õpetajana. Samuti võidakse arvata, et mees ei jääks pikemalt mõnele tööle madala palga eest.

Kaudne sooline diskrimineerimine

Kaudne diskrimineerimine on märksa varjatum kui otsene diskrimineerimine ning seda on raskem märgata ja ära tunda.

Kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset siis, kui ühest soost inimesed seab vastassoost inimestega võrreldes ebasoodsamasse olukorda pealtnäha neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevus. Seega ei paista ebasoodsama kohtlemise põhjuseks olevat sugu.

Kaudselt sooliselt diskrimineeriv võib olla näiteks nõue, et edutamiseks või atesteerimiseks on vajalik pikaajaline katkematu töötamine (naiste puhul võivad töötamisse tulla pausid seoses laste saamisega). Kaudselt diskrimineerivaks võib osutuda näiteks ka nõue, et tööle kandideerijal peab olema kõrgharidus mõnes spetsiifilises valdkonnas, kui selline nõue ei ole objektiivselt võttes tingimata vajalik. Hariduslikud valikud on Eestis tihtipeale mõjutatud soolistest stereotüüpidest ning võib olla valdkondi, kus kõrghariduse on omandanud vaid üksikud teise soo esindajad. Haridusnõudeid võivad asendada ka tööalase kogemuse eeldused.

Kaudseks diskrimineerimiseks ei loeta siiski neid juhte, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil, taval või tegevusel on õigustatud eesmärk, mille saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Soolise diskrimineerimise kohta saab lugeda kogumikust „Naised ja mehed. Võrdsed õigused, võrdne vastutus. Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest“.

Vaata ka soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaannet.