Mida on vaja soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks?
Sooline ebavõrdsus on sotsiaalne probleem, mis vajab lahendamist ühiskondlikul tasemel. Naiste ja meeste vahelise võrdsuse saavutamist ei tohi segamini ajada naiste ja meeste tehniliselt ühetaolise kohtlemisega.
Soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on vaja:
- põhjalikult analüüsida ühiskonnas esinevat soolist ebavõrdsust ning selle põhjusi;
- vähendada soolisi lõhesid ning sobivaid meetmeid kasutusele võttes kaotada naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus;
- luua naistele ja meestele reaalsed võrdsed võimalused osaleda kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Mõlema soo esindajatel peavad olema võrdsed võimalused mõjutada poliitilisi, majanduslikke ja teisi ühiskonnaelu määravaid otsuseid;
- tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine, keelates diskrimineerimise ning tagades tõhusa õiguskaitse diskrimineerimist kogenud inimestel.
Meeste ja naiste vahelise võrdsuse saavutamiseks on kasutusel kolm üksteist täiendavat lähenemisviisi, millest on lähtutud ka soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) väljatöötamisel Eestis. Need lähenemisviisid on järgmised:
Naisi ja mehi tuleb kohelda võrdselt – samalaadses olukorras olevaid naisi ja mehi tuleb kohelda võrdselt, st võrdsed õigused peavad olema tagatud, sooline diskrimineerimine on keelatud (SoVS § 1 lõike 2 punkt 1).
Ebasoodsamas olukorras oleva sugupoole toetamiseks tuleb rakendada ajutisi meetmeid (SoVS § 5 lõike 2 punkt 5).
Erimeetmed on ajutise iseloomuga abinõud soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Nende eesmärk on aidata eemaldada barjääre (näiteks eelarvamusi ja stereotüüpe) ja diskrimineerivaid praktikaid, mis takistavad tegeliku soolise võrdsuse saavutamist ja tasandada ajalooliselt väljakujunenud soolist ebavõrdsust.
Erimeetmetega antakse eelis ebasoodsamas olukorras oleva soo esindajatele. Erimeetmed ei ole diskrimineerivad, sest nende eesmärk on kaasa aidata soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele. Ühele või teisele soole suunatud erimeetmeid rakendatakse eelkõige spetsiifiliste soolise võrdõiguslikkuse edendamise programmide raames.
Soolist võrdõiguslikkust peab edendama kõigis ühiselu valdkondades, st rakendada tuleb nn soolõime strateegiat (SoVS § 1 lõike 2 punkt 2, § 9–11).
Soolõime (ingl k gender mainstreaming) on peamine vahend soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Soolõime eesmärk on kindlustada, et ka need programmid või projektid, mille otsene eesmärk ei ole ühiskonnas esineva soolise ebavõrdsuse vähendamine, võtaksid arvesse mõlema sugupoole huve, vajadusi ja sotsiaalset staatust.
Soolõime rakendamine tähendab kõikide poliitikate, programmide, meetmete ja projektide kavandamise, elluviimise, seire ning hindamise etappides naistele ning meestele avalduva mõju süstemaatilist arvestamist, seades eesmärgiks soolise võrdõiguslikkuse saavutamise.
Euroopa Nõukogu esitatud soolõime definitsioonis rõhutatakse otsustusprotsesside ümberkujundamist: „Soolõime on poliitika (ümber)kujundamise, täiustamise, edasiarendamise ning hindamise protsess, mille käigus kõik poliitika kujundamises osalejad lõimivad soolise võrdõiguslikkuse aspekti kõikidesse poliitikavaldkondadesse kõikidel tasanditel ja kõikides etappides osana oma igapäevatööst.”
Soolõime ja erimeetmed naiste või meeste olukorra parandamiseks on kaks teineteist täiendavat ja toetavat soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegiat, mis on tuntud ka kui soolise võrdõiguslikkuse edendamise kaksikstrateegia.