Mis on puue?
Puude definitsioon on toodud ära puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses. Selle kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Raskusastme järgi võib puude jagada sügavaks, raskeks või keskmiseks puudeks. Raskusastme tuvastab Sotsiaalkindlustusamet.
Pisut lühemalt võtab selle kokku võrdse kohtlemise seadus, mille kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus mõju igapäevatoimingute sooritamisele.
Seega on puue pikaajaline väljakujunenud (st raskesti tagasipööratav või pöördumatu) seisund: (a) mille korral esineb püsiva iseloomuga keha mistahes struktuuri puudulikkus või häire (üks või mitu), (b) mille tõttu inimese toimetulek on tavaolukordades piiratud, (c) mille tõttu inimene vajab kõrvalabi ja/või abivahendeid. Ravivajadus ei ole puude tuvastamise aluseks, kuna puuet ei ole võimalik kompenseerida ravi ja/või ravimitega.
Erinevad puudeliigid
Ajutine tervisekahjustus ei ole veel puue. Seetõttu ei tuvastata puuet üksnes ravivajaduse põhjal. Puue on pikaajaline väljakujunenud ning sageli pöördumatu seisund.
Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Puudega inimene on isik, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada inimese täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Puue on ajas muutuv mõiste ning vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmõju tagajärg.
Puue võib olla ajas muutuv, kuna inimese seisukord, toimetulek ja keskkond võivad muutuda.
Liikumispuue koos liitpuudega on enim levinud puudeliik Eestis. Liikumispuue on enamal kui pooltel kõikidest puuetega inimestest. Nende seas on ~ 5% ratastooli kasutajad. Liikumispuue on seotud liikumisfunktsiooni häire, kahjustuse või puudumisega. Puue võib olla kaasasündinud või tekkinud haiguste või traumade tagajärjel. Võimalik on ajutine liikumispuue, näiteks luumurdude puhul. Reeglina kasutavad liikumispuudega inimesed liikumisabivahendeid (erinevad ratastoolid, rulaatorid, kargud, proteesid, kepid). Liikumispuudega inimeste liikumine ja toimetulek on sageli sõltuv erinevatest abivahenditest.
Ligipääsetavuse vajadused sõltuvad erinevatest liikumisviisidest:
- Liikumispuudega kõndijad - keskmise või raske liikumispuudega inimesed, kes on pigem iseseisvad ning üldjuhul kõrvalabi ligipääsetavas keskkonnas ei vaja. Kasutavad keppe, karke, erinevaid käimisraame, ortoose ja proteese.
- Ratastoolis iseseisvalt liikujad - normaalse kätemotoorika ja tugevama ülakehaga inimesed, kes enamasti ei vaja abi. Küll aga võivad olla takistuseks kõrged äärekivid ja astmed.
- Ratastooliga abivajajad - alanenud kätemotoorika ja/või istumistasakaaluga, kehatüve madala lihastoonuse või muu sarnase funktsiooni puudujäägiga inimesed, kes vajavad abi tõusudel või pikema maa läbimisel, lävepakkude ületamisel, uste avamisel, tualettides jm.
- Elektrilise ratastooli kasutajad- alanenud või puuduva kätemotoorika ja/või istumistasakaaluga, kehatüve madala lihastoonuse või muu sarnase funktsiooni puudujäägiga inimesed, kes . enamasti sõltuvad kõrvalabist , vajavad abi siirdumisel jne). Ligipääsetavas linnaruumis liikudes nad kõrvalabi ei vaja. Elektrilise ratastooliga ei ole võimalik treppidest liikuda, kuna selle tõstmine, ka mitme inimesega, on suure kaalu tõttu liiga raske ja pole ohutu.
- Invaskuuter on mõeldud vähese liikumisvõimega kõndivatele inimestele, kes enamasti kõrvalabi ei vaja, kuid soovivad läbida pikemaid vahemaid.
„Probleem ei ole mitte detailide vales asukohas vaid pigem selles, kas me mõistame inimese teekonda selles ruumis. Selleks et füüsilist ruumi edukalt kujundada, peame jällegi mõistma inimest, mida ta seal teeb, miks ta seal on ja kuidas ruumi kujundada teda kõige paremini toetavaks„
disainer Daniel Kotsjuba, MTÜ Universaaldisaini labor
Nägemispuue tähendab inimese nägemisvõime osalist või täielikku kadu. Probleemiks võib olla alanenud nägemine, perifeerse nägemise puudumine, värvipimedus jpm. Üldistatuna saab rääkida nägemispuudega inimeste puhul kahest põhirühmast – vaegnägijad ja pimedad inimesed.
Eestis kasutatavad mõisted:
• Nägemispuudega inimene – inimene, kelle alanenud nägemine takistab tema arengut, õppimist, tööelus osalemist ning igapäevaelu toimetuste sooritamist.
• Vaegnägija – inimene, kelle nägemisteravus prillidega korrigeerituna on paremini nägeval silmal alla 0,3 ja/või kelle vaateväli on kitsam kui 30 kraadi.
• Pime – inimene, kelle nägemisteravus paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga on alla 0,05 ja/või vaateväli kitsam kui 10 kraadi.
• Praktiliselt pime – inimene, kes kasutab pimedate tehnikat, kellel on aga säilinud
nägemisjääki sel määral, et ta saab seda kasutada igapäevaelus (nägemisteravus alla 0,02).
• Täispime – inimene, kes ei näe valgust.
Nägemispuue väljendub erineval tasemel nõrgalt nägevusest kuni täieliku pimesuseni, normaalsest nägemisväljast toru- või laiguti nägemiseni jm. Inimesi, kellel esineb mitu puuet, sealhulgas ka nägemispuue, nimetatakse nägemisliitpuudelisteks.
Tuvastatud nägemispuude või liitnägemispuudega inimesi on Eestis ligikaudu 7000. Sotsiaalkindlustusameti statistika järgi oli Eestis 2022. aastal 1900 nägemispuudega inimest.
Abivahendid nägemispuuetega inimestele
Ka nägemispuudega inimesed kasutavad erinevaid abivahendeid, nagu valge kepp, elektrooniline takistusteataja, rääkivad ja taktiilsed kellad, kõnelevad füüsiliste nuppudega telefonid, erinevad suurendavad vahendid luupidest suurendavate videosüsteemideni.
Nägemispuudega inimesed saavad kasutada füüsilises ja inforuumis erinevaid abilisi.
Näiteks juhtkoer on spetsiaalse väljaõppe läbinud sõbralik ja tasakaalukas töökoer, kes on nägemispuudega inimesele abiks turvalisel ja iseseisval liikumisel väljaspool kodu.
Punktkirja võib aga pidada nägemise kaotanud inimese teiseks kirjaoskuseks.
Punktkirja tähed ja kirjavahemärgid koosnevad reljeefsetest punktikombinatsioonidest ning on nii suured, et mahuvad sõrme alla.
Arvuti ja muude nutiseadmete kasutamisel aitavad nägemispuudega inimesi:
● Ekraanilugeja - tarkvara, mis muudab ekraanil kuvatava info kõneks või punktkirjaks (nõuab lisaseadet).
● Ekraanisuurendaja - tarkvara, mis suurendab kogu ekraani pilti või vaid osa sellest ning võimaldab muuta kasutajaliidese värvilahendusi kontrastsuse suurendamiseks.
● Kasutajaliidese kohandused - võimaldavad muuta visuaalse kasutajaliidese värvide kontrastsust, tekstisuurust ja tüüpi, hiirekursori välimust jms.
● Mõnel puhul ka häälkäsklusi, ehkki üldiselt juhitakse seadet klaviatuuri või puuteekraani abil.
● Kirjeldustõlge on visuaalsuse vahendaja ehk sõnaline kirjeldus visuaalsest objektist või tegevusest. Kirjeldustõlge selgitab olulisi visuaalseid elemente filmis, telesaates, kunstinäitustel vms. Kirjeldustõlget toetavad ka taktiilsed vahendid (näiteks maketid, kujud, reljeefsed plaanid, 3D kaardid, joonised jmt).
Vaata lisaks: Erinevaid juhendeid, infot ja kontakte Eesti pimedate ja vaegnägijate kohta võib leida Eesti Pimedate Liidu lehelt.
Kuulmisega on probleeme väga paljudel inimestel. Kuulmislangus esineb Eestis juba 10-20% elanikkonnast ehk suuremal või vähemal määral igal seitsmendal inimesel. Enamasti juhtub see vanemaealistel, aga järjest enam tuleb juurde noori, kellel on kuulmine langenud näiteks liigse muusikakuulamise tagajärjel. Sagedasemad kuulmislanguse põhjused on veel pärilikkus, müra, keskkõrvapõletik, otoskleroos ja ravimid.
Kuulmispuue on kuulmise märkimisväärne langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuudeks loetakse kuulmislangust, mis täiskasvanute puhul on üle 35 dB paremini kuulvas kõrvas ja laste puhul üle 30 dB paremini kuulvas kõrvas.
Enamik kuulmispuudega inimestest on vaegkuuljad, mis tähendab, et neil on säilinud kuulmisjääk. Kurdid on need, kellel märkimisväärset kuulmisjääki ei ole. Kurte on Eestis ca 2500-3000.
Eesti kurdid suhtlevad omavahel peamiselt eesti viipekeeles, mis on kurtide emakeel. Vaegkuuljad kasutavad peamise suhtlemisviisina kõnet.
Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles suhtlemine on kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine. Kuuljatega suhtlemisel vajavad kurdid viipekeeletõlkide, tekstitõlke või kirjasõna abi.
Inforuumi ligipääsetavus vaegkuuljatele
Tavaliselt mõeldakse ligipääsetavusest füüsilise ruumi omadusena (kaldteed, automaatselt avanevad uksed jms). Kuid üha olulisem on tänapäeva ühiskonnas ka ligipääsetav inforuum.
Inforuum on meid ümbritsev ruum, kust saame erinevate meelte abil kätte vajaliku või huvipakkuva info, mida edastatakse heli või hääle abil läbi erinevate meediumide. Kuulmispuudega inimesed vajavad võimalikult palju infot nähtaval ja kirjalikul kujul (sildid, viidad, elektroonilised tablood).
Vaata lisaks infot ja abi kuulmislangusega inimeste ligipääsetavuse loomisel Eesti Vaegkuuljate Liidust.
Vaegkuuljate abivahendid
Kuulmislanguse leevendamiseks kasutatakse kuuldeaparaate ja kuulmisimplantaate, kommunikaatoreid (häälevõimendeid), silmusvõimendeid, alarmsignaalidele (uksekell, telefon) osutajaid, helile osutajaid ning hädaohu avastamise abivahendeid. Kuulmislangusega inimestele on vaja kogu oluline informatsioon edastada ka visuaalselt.
Hästi organiseeritud ja müravaba ruum on osa heast disainist.
Sobiva keskkonna loomisel tuleb arvestada, et kuulmislangusega inimene:
- vajab kogu infot visuaalselt;
- saab avalikus ruumis paremini hakkama, kui puudub taustamüra, näiteks vali muusika poes;
- väsib kiiremini kui täiskasvanud terve inimene (kõnest arusaamine nõuab pingutust);
- reageerib aeglasemalt kui tavainimene, kes kuuleb enne, kui näeb
Üks kuulmise tehnilisi abivahendeid füüsilises inforuumis on silmusvõimendi. See tõhus seade toimetab heli elektromagnetvälja abil kuuldeaparaadi vastuvõtuseadmesse. Nii jõuab kuuldeaparaati kandva inimese kõrva jõuab ainult silmusvõimendist tulev puhas mürata heli.
Silmusvõimendi võib koosneda mitmest võimendist ja silmusest ning katta suure kontserdisaali või auditooriumi.. Samuti võib see katta mürarikkas kohas ühe teenindusleti või infolaua.
Silmusvõimendiga varustatud ruumid tähistatakse vastava märgendiga
Uus ja kiirelt arenev valdkond on kõne-tekstiks lahendused ja automaatsubtiitrid, mis muudavad mobiilis, tahvlis või televisioonis kõne kirjalikuks tekstiks.
Alarmseadmed
Paljud alarmseadmed, nagu näiteks tuletõrjealarm, põhinevad helisignaalil. Vaegkuuljate jaoks peab olema helile lisaks näiteks valguse või vibratsiooniga märguanne.
Alarmseadmetes peab hoolt kandma ka piisavalt laia helispektri olemasolu eest, kuna kuulmise nõrgenedes halveneb võime tajuda eeskätt kõrgeid sagedusi. Seepärast peab helispekter sisaldama kindlasti ka madalaid sagedusi.
Intellektipuue ei ole haigus, vaid ravimatu seisund, mille tekkepõhjused on paljudel juhtudel teadmata. Vaimu- ja/või arengupuudega inimestel on võime teha valikuid ja väljendada eelistusi, lahendada probleeme, osaleda otsuste tegemisel, seada ja saavutada eesmärke, ise juhtida ja reguleerida tegevust. Neil on eneseteadvus ja enesetunnetus. Oskused, mis toetavad intellektipuudega vaba enesemääratlust ja iseseisvat elamist, vajavad teatud juhtudel arendamist kogu nende elu vältel. Samuti võivad intellektipuudega inimesed vajada toetust erinevate otsuste või tegevuste tegemisel, samuti teenuste kasutamisel ja asjaajamisel.
Intellektipuude põhjused on järgmised:
- Esmane kahjustus - geneetilised muutused (näiteks Downi sündroom), ajukahjustus.
- Sünnieelne kahjustus, sünnitraumad, õnnetused, neuroloogilised haigused.
- Teisene või sotsiaalne kahjustus, mis on põhjustatud hooletusse jätmisest, oskamatust käitumisest, vaesunud suhtlemisest, arendamise puudulikkusest, valest pedagoogikast, nõrgast motoorikast, liitpuude olemasolust vms.
1–4 % elanikkonnast on intellektipuudega inimesed, 85 - 87% juhtudel on tegemist kerge intellektipuudega, 10 % mõõduka intellektipuudega, 3-4% raske intellektipuudega ja 1-2% sügava intellektipuudega.
Kerge intellektipuudega inimesed võivad elada suhteliselt iseseisvat elu, kui keegi neid toetab. Raske intellektipuudega inimesed on teistest täiesti sõltuvad.
Soovitusi intellektipuudega inimestega käitumiseks ning täpsemat infot intellektipuudest leiad siit
Selge keel ja arekeel ehk lihtne keel
Rääkides intellektipuudest on oluline mõiste selge keel. Selge keel on keskmisele inimesele arusaadav ja lugejakeskne keel, millest on eemaldatud ebavajalik keerukus, kuid alles jäetud oluline info ja stiil. Selge keel on kõigile ühiskonnaliikmetele mõeldud lihtsa ja selge vormiga ühemõtteline keelekasutus.
Selge keel ei ole lihtsustatud keel. Ametlikult tekstilt eeldati varem keerukat väljenduslaadi ja arvati, et kantseliit justkui lisab sõnadele kaalu. Selge keel on kantseleikeele vastand. Selge keel ei seisne üksnes arusaadavas sõnavaras ja lausestuses, vaid puudutab laiemalt kogu teksti ülesehitust – visuaalset külge, loogikat, aga ka teksti arusaadavuse ja toimivuse katsetamist selle tarbija peal.
Inglise keeles on selge keele vasteks plain language (ja mitte clear language). Ligipääsetavuse kontekstis on oluline mõiste ka simple language, mille eestikeelne termin on arekeel ehk lihtne keel.
Arekeel on lihtsustatud, kergloetav ja -mõistetav keel, mida on muudetud näiteks arengupuudega inimeste tarvis. Lihtsas keeles tekstide avaldamine (seadusandluse, teenuste, ühiskonnas oluliste protsesside kohta) on vajalik intellektipuudega inimestele, aga ka eesti keelt mitte emakeelena rääkivatele inimestele. Samuti on väga vajalik kiireloomuliste teadete edastamine lihtsas keeles.
Põhjalikumalt saab lihtsa ehk arekeele kohta lugeda Kompetentsikeskuse lehelt