Mis on erivajadus?

Erivajadust võib määratleda inimese kehalise, vaimse või käitumusliku kõrvalekaldena, mille korral inimene vajab oma võimete arendamiseks ja rakendamiseks erilisi tingimusi, erivahendeid ja erikohtlemist.

Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete võimete, sensomotoorsete võimete, kommunikatsioonivõimete, käitumise ja emotsionaalse arengu või füüsiliste oskuste poolest nii, et vajab tegevuste ja õppeprotsessi sealhulgas ka kehalise tegevuse kohandamist.  Oluline on teada, et puue on alati seotud erivajadusega. Erivajadus aga ei tähenda tingimata puuet.

Eestis, aga ka laiemalt, on erivajaduse mõiste kasutusel näiteks haridusliku erivajaduse (HEV) kontekstis. Puudega inimeste erivajadusest rääkides peetakse enamasti silmas eriliste tingimuste loomist, sealhulgas füüsilise keskkonna kohandamist nii, et puudega inimene tunneks ennast seal võimalikult mugavalt. Kui ehitatud keskkond võtab arvesse erivajadustega inimeste vajadusi, siis ta sobib kasutamiseks ka lastele, eakatele või ajutise erivajadusega inimestele, kellel ei ole puuet, kuid kes eelistavad ohutut ja takistustevaba ligipääsu erinevatele teenustele.