Nägemispuudega inimeste ligipääsetavus kommunikatsioonile

Visuaalne kommunikatsioon on enim kasutatav meetod informatsiooni edastamisel. Samas ei tohiks aga piirduda vaid visuaalse kommunikatsiooniga, sest kõikidel kasutajatel ei ole võrdseid visuaalseid võimeid.

Nägemispuudega kasutajal on ka abivahendeid kasutades ning õiges valguses lugemisel keeruline eristada tähekujusid ning lauselõppe, mistõttu on pikemate tekstide ning ka viitade tekstide lugemine nende jaoks vaevaline tegevus. Ka tavakasutajal on halvasti laotud ning sarnaste tähekujudega teksti väsitav lugeda. Hea disain nägemispuudega kasutajale on hea disain suuremale osale teistele kasutajatele. Tekstid siltidel ja trükitud materjalidel peaks olema suure ja selge kirjaga.

Visuaalsete infokandjate ligipääsetavuse kontrollimiseks tuleks neid pildistada ning fotod must-valgesse värvigammasse keerata. Sellise kontrolli tulemusena peaks selguma, kas värvitoonid on üksteise suhtes piisavalt kontrastsed.

Trükistele lisaks peaks alati pakkuma ka alternatiivset infokandjat (suure kirjaga trükist, heliklippi, Braille’ kirja või digitaalset kõnesüntesaatoriga loetavat failitüüpi).

Digitaalsed materjalid peaksid olema formaadis .rtf, .doc, või txt. Formaadi .pdf puhul, peaks kindlasti kontrollima, et fail oleks loodud ja salvestatud nii, et informatsioon on kättesaadav ka kõnesüntesaatori kasutajale. Videod ja muu audiovisuaalne materjal peaks olema võimalusel kirjeldustõlkega.

Selleks, et veebilehte saaks kasutada ka vaegnägija, peab veebileht vastama WCAG 2.0 nõuetele. Loe WCAG 2.0 nõuetest lähemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt.

Kuidas suhelda nägemispuudega inimesega?  Loe lähemalt Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kodulehelt

Ligipääsetavusest kommunikatsioonile saad rohkem teada käsiraamatust “Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine”