Liikumispuudega inimeste ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale

See, millistele asjaoludele tuleb füüsilisele keskkonnale ligipääsetavuse tagamisel tähelepanu pöörata sõltub erivajaduse liigist.

Liikumispuue on väga lai mõiste ja liikumispuudega inimesed on väga erineva toimetulekuvõimega. Olenevalt sellest, kas liikumispuue on elu jooksul omandatud või kaasasündinud, sõltub inimese abivahendi(te), kõrvalabi vajadus ja ligipääsetavuse miinimumnõuded. Levinumad liikumispuude põhjused on: traumad: aju, kaela- ja seljaaju kahjustus; haigused: insult, lihashaigused, multipleksskleroos, liigeshaigused, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi jne; sünnitraumad, geneetilised haigused, proteesidega amputandid, ajutiselt liikumisvõime kaotanud inimesed.

Liikumispuude iseloomust sõltuvalt on laialdasemalt kasutatavad abivahendid elektriline ratastool, (mille kaal jääb tavaliselt vahemikku 140-180 kg), manuaalratastool, invaroller, käimisraam, kepp, kargud, proteesid. Füüsilise keskkonna ligipääsetavuse juures on nii kasutusmugavuse, kui turvalisuse huvides kõige mõistlikum ruumiloomel tagada ligipääsetavus arvestades elektrilise ratastooli omadusi, mille kaal ning pöörderaadius ning takistuste ületamise võime vajavad enim tähelepanu. Seal kus elektrilise ratastooli kasutaja saab muretult liikuda, saavad liikuda ka kõik teiste abivahendite kasutajad, lisaks väikelapse vanem lapsevankriga, jalgrattur, kohvriga reisija jne.

Liikumispuudega inimesed, kes kasutavad iseseisvalt ratastooli suudavad ületada ainult kindla kaldenurga ja kõrguse vahega takistusi. Nii võivad nende liikumisteel olulisteks takistusteks olla kõrged lävepakud, kõnnitee künnised ja järsu kaldenurgaga kaldpinnad, auklikud tänavad ja kõnniteed ning ühistransport, kuhu ei pääse liikumisabivahendiga. Kui liikumispuudega inimesel esineb lisaks ka käte osaline halvatus, on iseseisvalt ületatavad takistused ja kalded sõltuvalt puude raskusest järjest madalamad. Inimestel, kes kasutavad käimisraami või karkusid on raske ja ohtlik liikuda treppidel, suurematel kallakutel ja libedatel ning ebatasastel teedel. Nii ratastooli kasutajad kui ka käimisraami või karkude kasutajad vajavad ka enda ümber rohkem vaba ruumi. Lisaks piisavale manööverdamisruumile on hea mõelda läbi ka kui sagedasti peaksid olema paigutatud pingid, et nii proteesikandjad või muud abivahendit kasutavad kõndijad ja eakad saaksid, kas väsimuse või liikumisel tekkiva valu tõttu puhkamiseks istuda.

Loe lähemalt käsiraamatust "Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine"  ja jälgi füüsilise keskkonna loomisel ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja § 99 lõike 4 alusel kehtestatud määrust 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.