Kuulmispuudega inimeste ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale
Sobiva keskkonna loomisel kuulmispuudega inimestele tuleb arvestada, et kuulmispuudega inimene vajab kogu infot visuaalselt. Suuliselt valjuhääldisse öeldud kuulutused ja teated näiteks liiklusega seotud terminalides on vaegkuuljale problemaatilised.
Hea kuulmiskeskkond on selline, kus inimesed kuulevad neile vajalikke helisid probleemivabalt. Erilise tähtsusega on niisugune ümbrus vaegkuuljatele. Avalikes kohtades on oluline, et kasutataks pehmeid, heli neelavaid materjale, et vähendada kaja ja taustamüra. Vaegkuulja saab avalikus ruumis paremini hakkama, kui puudub taustamüra, nt vali muusika poes.
Kuulmispuudega inimene väsib kiiremini kui täiskasvanud terve inimene ja orienteerub aeglasemalt kui tavainimene, kes kuuleb enne, kui näeb. Oluline on ka müravaba ala, ruumi tekitamine, kus oleks võimalik puhata.
Hea valgustus võimaldab vaegkuuljal täpselt jälgida kõneleja suu liikumist, samuti hõlbustab see näoilmete ning liigutuste jälgimist, mis kõik kokku aitab oluliselt kaasa kõne mõistmisele. Hea on selline valgustus, mis on piisavalt tugev ja õigesti suunatud.
Helisignaalil põhinevas alarmseadmes nagu tuletõrjealarm peab olema vaegkuuljate jaoks näiteks valguse või vibratsiooniga märguanne. Alarmseadmetes peab hoolt kandma ka piisavalt laia helispektri olemasolu eest. Kuulmise nõrgenedes halveneb tavaliselt võime tajuda eeskätt kõrgeid sagedusi. Seepärast peab helispekter sisaldama kindlasti ka madalaid sagedusi.
Loe edasi:
Vaegkuuljate Liidu leheküljel artikkel “Ligipääsetavus”
“Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine”