Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

Väljaanded

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

NEET-noored ja noorte tööpuuduse vähendamine soolisest aspektist vaadatuna (390.34 KB)

Viimastel aastatel on üha rohkem hakatud rääkima NEET-noortest ehk 15-29-aastastest, kes ei tööta, õpi ega osale ka mõnel koolitusel. Kuigi pealtnäha võib tunduda, et noorte naiste ja meeste võimalused, mured ja kogemused tööturule sisenedes on ühesugused, näitavad uuringud ja analüüsid, et sugu mängib selle riskirühma sees suurt rolli. Autor: Pirjo Turk, Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika programmi külalisuurija, 2014

Euroopa jaoks loodud indeks (161.42 KB)

Soolise võrdõiguslikkuse indeks on loodud spetsiaalselt Euroopa Liidu jaoks, pidades silmas Euroopa Liidu poliitikaid. Indeksit välja töötades vaatasime läbi kõik ELi suuremad strateegiad, poliitikad ja direktiivid. Autor:  Virginija Langbakk, Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktor, 2014

Kuidas mõõta soolist võrdõiguslikkust? (216.37 KB)

Eestis on kehtiv soolise võrdõiguslikkuse seadus. Riiklikku tegevuskava, kuidas seaduses püstitatud eesmärkideni jõuda ning näitajaid, mida kasutada hetkeolukorra ning protsessi mõõtmiseks, Eestis vastu võetud ei ole. Meeste ja naiste olukorda võrdlevaid ning kirjeldavaid analüüse on aga tehtud Eestis palju ning suur osa neist on ka kõigile kättesaadavad. Autor: Merle Paats, 2014

Mis on soolõime- kellele ja milleks? (232.77 KB)

Üle kümne aasta on kehtinud soolise võrdõiguslikkuse seadus, kus on sätestatud ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus (SoVS § 9 lõige 2). Oleme sugude tegeliku võrdsuse poole pürgimisel alles pool teed maha kõndinud nagu näitas 2013. aastal valminud ELi soolise võrdõiguslikkuse indeks. Autor: Liivi Pehk, 2013

Sooline võrdõiguslikkus- võti paremasse ühiskonda (254.38 KB)

Sooline võrdõiguslikkus lähtub inimõiguste põhimõttest, et inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena. Võrdsetena selles mõttes, et mehed ja naised on seaduse ees võrdsed, neil on õigus saada haridust, käia vabalt valimas, teha tööd, omada vara ja otsustada ise enda keha üle.  Need õigused on või vähemalt peaksid olema iseenesestmõistetavad, kuid pikal ajateljel on need suhteliselt hiline nähtus. Autor:  Kadi Viik, Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert, 2013

Как-избежать-использования-стереотипов-и-предрассудков-tiitelleht-700x989.png

Как избежать использования стереотипов и предрассудков при подготовке информационных материалов? (6.75 MB)

Целью данного руководства является направление людей, реализующих проекты и их действия на составление предназначенных к распространению информационных материалов, которые бы помогали обеспечению гендерного равенства и равного обращения групп меньшинств.

teabematerjalide-koostamine-kasiraamat-esileht-700x991.jpg

Teabematerjalide koostamine: kuidas vältida stereotüüpe ja eelarvamusi (6.59 MB)

Juhendi eesmärk on suunata projekte elluviivaid ja kajastavaid inimesi koostama teabematerjale nii, et need aitaksid kaasa soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele ja vähemusrühmade võrdsele kohtlemisele. Selgitatakse, kuidas keelekasutus ja kuvandid toetavad soolise võrdõiguslikkuse edendamist ja diskrimineerimise ennetamist ning antakse näpunäiteid soo- ja vähemusgruppide suhtes levinud stereotüüpide äratundmiseks ja vältimiseks.  

puudega_inimeste.png

Puudega inimeste õigused töösuhtes (858.52 KB)

Infomaterjal puuetega inimestele, et nad tunneksid paremini oma õigusi ja võimalusi neid õigusi kaitsta. Samuti hea abimaterjal tööandjatele, andmaks nõu, kuidas nad saaks hea tööandjana tagada, et puudega töötahtelised inimesed saaksid takistusteta panustada kõigi oma võimete piires.

oigus_toole_igas_eas.png

Õigus tööle igas eas (1.79 MB)

Infomaterjal selgitamaks vanusega seotud õigusi töökeskkonnas ja võimalusi neid õigusi kaitsta. Samuti hea abimaterjal tööandjatele, andmaks nõu, kuidas nad saaks hea tööandjana tagada, et eri vanuses töötahtelised inimesed saaksid takistusteta panustada kõigi oma võimete piires.