Seksuaalse ahistamise keeld on kehtinud juba üle kümne aasta, aga massiliste ahistamisjuhtude esinemise asemel on vaid üksikud kohtukaasused ja pöördumised Tööinspektsiooni ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Samas ei saa Eestis läbi viidud uuringute põhjal sugugi arvata, et seksuaalset ahistamist Eestis ei esine. Autor: Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert, 2014
Vanemapuhkuste kasutamine on privileeg. Seda õigust ei ole kõigil ja kui see juriidiliselt eksisteeribki, siis päris elus ei ole sellest sageli kasu. Eestis tekkis vanematel võimalus oma järeltulija hooldamise omavahelise jagamise üle ise otsustada aastal 2004 koos vanemahüvitise seadustamisega. Seega võiks öelda, et tänaseks on Eestimaa isad nautinud emadega võrdseid õigusi väikelastele pühenduda juba kümme aastat. Aga kui palju on neid isasid, kes on sellest naudingust tegelikult osa saanud? Meeste osakaal vanemahüvitise saajate hulgas seisab juba viimased viis aastat kuue protsendi ümber. Autor: Marion Pajumets, Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, 2014
Naissoost ja meessoost inimeste erinevuste „avastamistel“ ja nendevaheliste suhete tõlgendamistel on pikk ajalugu. Naiste ja meeste vastandamine ja erinev väärtustamine sai alguse antiikfilosoofide inimsusekäsitlustest. Autor: Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert,2014
Nii nagu Euroopa Liidus tervikuna on ka Eesti ees seisvateks uuteks väljakutseteks tööealiste inimeste arvu vähenemine ja üle 50-aastaste osakaalu suurenemine tööjõus. Euroopa Liidu riikide hulgas on Eesti pikaajalise haiguse või terviseprobleemide esinemissageduse poolest teisel kohal. 2013. aastal esines pikaajalisi haigusi 40,6% meestest ja 47,7% naistest. 2011. aastal töötas 25-49 aastastest naistest, kes põdesid pikaajalist haigust 42,2% ja meestest 32%. Autor: Liivi Pehk, ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse juht, 2014
Viimastel aastatel on üha rohkem hakatud rääkima NEET-noortest ehk 15-29-aastastest, kes ei tööta, õpi ega osale ka mõnel koolitusel. Kuigi pealtnäha võib tunduda, et noorte naiste ja meeste võimalused, mured ja kogemused tööturule sisenedes on ühesugused, näitavad uuringud ja analüüsid, et sugu mängib selle riskirühma sees suurt rolli. Autor: Pirjo Turk, Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika programmi külalisuurija, 2014
Soolise võrdõiguslikkuse indeks on loodud spetsiaalselt Euroopa Liidu jaoks, pidades silmas Euroopa Liidu poliitikaid. Indeksit välja töötades vaatasime läbi kõik ELi suuremad strateegiad, poliitikad ja direktiivid. Autor: Virginija Langbakk, Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktor, 2014
Eestis on kehtiv soolise võrdõiguslikkuse seadus. Riiklikku tegevuskava, kuidas seaduses püstitatud eesmärkideni jõuda ning näitajaid, mida kasutada hetkeolukorra ning protsessi mõõtmiseks, Eestis vastu võetud ei ole. Meeste ja naiste olukorda võrdlevaid ning kirjeldavaid analüüse on aga tehtud Eestis palju ning suur osa neist on ka kõigile kättesaadavad. Autor: Merle Paats, 2014
Üle kümne aasta on kehtinud soolise võrdõiguslikkuse seadus, kus on sätestatud ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus (SoVS § 9 lõige 2). Oleme sugude tegeliku võrdsuse poole pürgimisel alles pool teed maha kõndinud nagu näitas 2013. aastal valminud ELi soolise võrdõiguslikkuse indeks. Autor: Liivi Pehk, 2013
Sooline võrdõiguslikkus lähtub inimõiguste põhimõttest, et inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena. Võrdsetena selles mõttes, et mehed ja naised on seaduse ees võrdsed, neil on õigus saada haridust, käia vabalt valimas, teha tööd, omada vara ja otsustada ise enda keha üle. Need õigused on või vähemalt peaksid olema iseenesestmõistetavad, kuid pikal ajateljel on need suhteliselt hiline nähtus. Autor: Kadi Viik, Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert, 2013
Uuringu peamine eesmärk on anda ülevaade LGBTQ inimeste kogemustest, sealhulgas ebavõrdsest kohtlemisest järgmistes eluvaldkondades: tervis, haridus, tööelu, kaupade ja teenuste tarbimine.