Väljaanded

Võrdõigusvoliniku kantselei juures tegutseb EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, mis on nõustamis- ja koolitusüksus ülesandega suurendada struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustada ja toetada nende põhimõtetega arvestamist meetmete väljatöötamisel ning rakendamisel. Artikkel annab ülevaate kompetentsikeskuse eesmärkidest ning sellest, kuidas järgida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet projektides. Autor: Iivika Kalden, ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse nõunik, 2016

Kõigil inimestel on võõrandamatud inimõigused ja inimväärikus. Seaduse ees on kõik võrdsed. Meeste ja naiste võrdne kohtlemine on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi alates 1957. aastast, mil Rooma lepinguga kehtestati meeste ja naiste võrdse palga põhimõte. Nii ka Eesti, olles Euroopa Liidu liige ja demokraatlik riik, on võtnud endale kohustuse tagada seaduste ja riikliku poliitikaga naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning edendada igakülgselt naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Autor: Sandra Kurs, 2016

Ülevaade Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse uuringust “Sooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud”. Eesti haridussüsteemi iseloomustab märkimisväärne sooline ebavõrdsus, mis väljendub näiteks valdavalt naistest koosneva õpetajaskonna töö väheses väärtustamises.

Autor: Kadri Aavik, TLÜ sotsioloogia doktorant ja lektor, 2015

See, et laste arv ühiskonnas ja naiste tööhõive on pöördvõrdelises seoses, on olnud aastaid üldteada fakt. Samas on see kogemuslik seaduspära viimastel kümnenditel muutunud. Autorid: Triin Lauri, Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi sotsiaalpoliitika lektor ja Kaire Põder, Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur, 2015

„Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava aastateks 2016-2023“, mille algatajaks ja eestvedajaks on Sotsiaalministeerium, on üks ambitsioonikamaid strateegiadokumente. Teemavaldkondadena hõlmab see sotsiaalkindlustuse, hoolekande, vaesuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsed võimalused. Koostatav arengukava annab nii poliitikakujundajatele, partneritele kui ka laiemale avalikkusele selge arusaama ja tervikpildi, kuidas nimetatud teemavaldkondi arendatakse ja millised on seatud sihid. Autor: Katri Eespere, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja, 2015

Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemused, mille andmete kogumine toimus 2013. aastal (Faktum & Ariko), põhjaliku analüüsi koostasid Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi (RASI) teadlased. Autor: Marju Raju, Sotsiaalministeeriumi analüütik, 2014

Poiste õppeedukus on palju halvem kui tütarlastel, nad puuduvad koolist põhjuseta ja jätavad õigeks ajaks õppimata palju sagedamini kui tüdrukud. Samal ajal kurdavad nad vähem õppetöö üle jõu käiva koormuse ja tervisehädade üle. Miks? Autor: Elo-Maria Roots, kasvatusteaduste magister, 2014

Üks Euroopa Liidu põhiväärtusi on naiste ja meeste võrdne kohtlemine, mida on silmas peetud juba enam kui pool sajandit. Üheks olulisemaks indikaatoriks kirjeldatud ebavõrdsuse mõõtmisel ühiskonnas on sooline palgalõhe ehk naiste ja meeste palga erinevus. Kuigi see näitaja ise põhineb küllaltki lihtsal arvutamise metoodikal, on selle varjus peidus oluliselt keerukamad põhjuse tagajärje seosed. Autor: Merle Paats, Statistikaameti projektijuht ja Maretta Lunev, Statistikaameti analüütik, 2014

Seksuaalne ahistamine on tõsine õiguste rikkumine, millele on soolise võrdõiguslikkuse seadus näinud ette mitmesugused õiguslikud tagajärjed. Kuidas seksuaalse ahistamise korral abi otsida? Autor: Mari-Liis Sepper, endine võrdõigusvolinik, 2014

Seksuaalse ahistamise keeld on kehtinud juba üle kümne aasta, aga massiliste ahistamisjuhtude esinemise asemel on vaid üksikud kohtukaasused ja pöördumised Tööinspektsiooni ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Samas ei saa Eestis läbi viidud uuringute põhjal sugugi arvata, et seksuaalset ahistamist Eestis ei esine. Autor: Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert, 2014