Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

Väljaanded

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Kaasavast haridusest struktuurifondide rahastatud tegevustes (332.99 KB)

Hariduspoliitikas lähtub Eesti kaasava hariduse põhimõttest. See tähendab, et kõikidele lastele, olenemata nende erinevatest vajadusest, peab riik looma kõik tingimused hariduse omandamiseks tavakoolis. Eestis on 23 633 õpilasel ehk 16,8% üldhariduskooli õpilaste koguarvust märgitud erineva tunnusega hariduslik erivajadus.[1] Puudest tuleneva kohanduse tegemine hariduses annab puudega õpilasele võrdse olukorra teiste õpilastega. Artiklist leiab nõuandeid, kuidas oma projektis puuetega lastega arvestada. Autor: Iivika Kalden, ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse nõunik, 2016

Võrdne kohtlemine projektides (254.34 KB)

Võrdõigusvoliniku kantselei juures tegutseb EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, mis on nõustamis- ja koolitusüksus ülesandega suurendada struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustada ja toetada nende põhimõtetega arvestamist meetmete väljatöötamisel ning rakendamisel. Artikkel annab ülevaate kompetentsikeskuse eesmärkidest ning sellest, kuidas järgida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet projektides. Autor: Iivika Kalden, ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse nõunik, 2016

Sooline võrdõiguslikkus ja Euroopa pingutused (357.93 KB)

Kõigil inimestel on võõrandamatud inimõigused ja inimväärikus. Seaduse ees on kõik võrdsed. Meeste ja naiste võrdne kohtlemine on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi alates 1957. aastast, mil Rooma lepinguga kehtestati meeste ja naiste võrdse palga põhimõte. Nii ka Eesti, olles Euroopa Liidu liige ja demokraatlik riik, on võtnud endale kohustuse tagada seaduste ja riikliku poliitikaga naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning edendada igakülgselt naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Autor: Sandra Kurs, 2016

Mure meeste pärast on pool rehkendust (402.74 KB)

Ülevaade Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse uuringust “Sooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud”. Eesti haridussüsteemi iseloomustab märkimisväärne sooline ebavõrdsus, mis väljendub näiteks valdavalt naistest koosneva õpetajaskonna töö väheses väärtustamises.

Autor: Kadri Aavik, TLÜ sotsioloogia doktorant ja lektor, 2015

Mitmed teravad probleemid tulenevad soolisest ebavõrdsusest. Miks on vaja sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava? (346.04 KB)

„Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava aastateks 2016-2023“, mille algatajaks ja eestvedajaks on Sotsiaalministeerium, on üks ambitsioonikamaid strateegiadokumente. Teemavaldkondadena hõlmab see sotsiaalkindlustuse, hoolekande, vaesuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsed võimalused. Koostatav arengukava annab nii poliitikakujundajatele, partneritele kui ka laiemale avalikkusele selge arusaama ja tervikpildi, kuidas nimetatud teemavaldkondi arendatakse ja millised on seatud sihid. Autor: Katri Eespere, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja, 2015

Miks poisid koolist kaovad? (412.6 KB)

Poiste õppeedukus on palju halvem kui tütarlastel, nad puuduvad koolist põhjuseta ja jätavad õigeks ajaks õppimata palju sagedamini kui tüdrukud. Samal ajal kurdavad nad vähem õppetöö üle jõu käiva koormuse ja tervisehädade üle. Miks? Autor: Elo-Maria Roots, kasvatusteaduste magister, 2014

Sooline palgalõhe pole kasulik kellelegi - ka meestele (509.54 KB)

Üks Euroopa Liidu põhiväärtusi on naiste ja meeste võrdne kohtlemine, mida on silmas peetud juba enam kui pool sajandit. Üheks olulisemaks indikaatoriks kirjeldatud ebavõrdsuse mõõtmisel ühiskonnas on sooline palgalõhe ehk naiste ja meeste palga erinevus. Kuigi see näitaja ise põhineb küllaltki lihtsal arvutamise metoodikal, on selle varjus peidus oluliselt keerukamad põhjuse tagajärje seosed. Autor: Merle Paats, Statistikaameti projektijuht ja Maretta Lunev, Statistikaameti analüütik, 2014

Seksuaalse ahistamise korral tasub abi otsida (281.67 KB)

Seksuaalne ahistamine on tõsine õiguste rikkumine, millele on soolise võrdõiguslikkuse seadus näinud ette mitmesugused õiguslikud tagajärjed. Kuidas seksuaalse ahistamise korral abi otsida? Autor: Mari-Liis Sepper, endine võrdõigusvolinik, 2014