Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

Väljaanded

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Mitmed teravad probleemid tulenevad soolisest ebavõrdsusest. Miks on vaja sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava? (346.04 KB)

„Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava aastateks 2016-2023“, mille algatajaks ja eestvedajaks on Sotsiaalministeerium, on üks ambitsioonikamaid strateegiadokumente. Teemavaldkondadena hõlmab see sotsiaalkindlustuse, hoolekande, vaesuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsed võimalused. Koostatav arengukava annab nii poliitikakujundajatele, partneritele kui ka laiemale avalikkusele selge arusaama ja tervikpildi, kuidas nimetatud teemavaldkondi arendatakse ja millised on seatud sihid. Autor: Katri Eespere, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja, 2015

Miks poisid koolist kaovad? (412.6 KB)

Poiste õppeedukus on palju halvem kui tütarlastel, nad puuduvad koolist põhjuseta ja jätavad õigeks ajaks õppimata palju sagedamini kui tüdrukud. Samal ajal kurdavad nad vähem õppetöö üle jõu käiva koormuse ja tervisehädade üle. Miks? Autor: Elo-Maria Roots, kasvatusteaduste magister, 2014

Sooline palgalõhe pole kasulik kellelegi - ka meestele (509.54 KB)

Üks Euroopa Liidu põhiväärtusi on naiste ja meeste võrdne kohtlemine, mida on silmas peetud juba enam kui pool sajandit. Üheks olulisemaks indikaatoriks kirjeldatud ebavõrdsuse mõõtmisel ühiskonnas on sooline palgalõhe ehk naiste ja meeste palga erinevus. Kuigi see näitaja ise põhineb küllaltki lihtsal arvutamise metoodikal, on selle varjus peidus oluliselt keerukamad põhjuse tagajärje seosed. Autor: Merle Paats, Statistikaameti projektijuht ja Maretta Lunev, Statistikaameti analüütik, 2014

Seksuaalse ahistamise korral tasub abi otsida (281.67 KB)

Seksuaalne ahistamine on tõsine õiguste rikkumine, millele on soolise võrdõiguslikkuse seadus näinud ette mitmesugused õiguslikud tagajärjed. Kuidas seksuaalse ahistamise korral abi otsida? Autor: Mari-Liis Sepper, endine võrdõigusvolinik, 2014

Seksuaalne ahistamine - organisatsioonikultuuri küsimus (463.97 KB)

Seksuaalse ahistamise keeld on kehtinud juba üle kümne aasta, aga massiliste ahistamisjuhtude esinemise asemel on vaid üksikud kohtukaasused ja pöördumised Tööinspektsiooni ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Samas ei saa Eestis läbi viidud uuringute põhjal sugugi arvata, et seksuaalset ahistamist Eestis ei esine. Autor: Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert, 2014

Vanemapuhkus isale. Kommentaar Praxise uuringule "Eesti vanemapuhkuste süsteemi analüüs" (336.53 KB)

Vanemapuhkuste kasutamine on privileeg. Seda õigust ei ole kõigil ja kui see juriidiliselt eksisteeribki, siis päris elus ei ole sellest sageli kasu. Eestis tekkis vanematel võimalus oma järeltulija hooldamise omavahelise jagamise üle ise otsustada aastal 2004 koos vanemahüvitise seadustamisega. Seega võiks öelda, et tänaseks on Eestimaa isad nautinud emadega võrdseid õigusi väikelastele pühenduda juba kümme aastat. Aga kui palju on neid isasid, kes on sellest naudingust tegelikult osa saanud? Meeste osakaal vanemahüvitise saajate hulgas seisab juba viimased viis aastat kuue protsendi ümber. Autor: Marion Pajumets, Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, 2014

Kas "naiste töökohad" on ikka ohutumad? (316.25 KB)

Nii nagu Euroopa Liidus tervikuna on ka Eesti ees seisvateks uuteks väljakutseteks tööealiste inimeste arvu vähenemine ja üle 50-aastaste osakaalu suurenemine tööjõus. Euroopa Liidu riikide hulgas on Eesti pikaajalise haiguse või terviseprobleemide esinemissageduse poolest teisel kohal. 2013. aastal esines pikaajalisi haigusi 40,6% meestest ja 47,7% naistest. 2011. aastal töötas 25-49 aastastest naistest, kes põdesid pikaajalist haigust 42,2% ja meestest 32%. Autor: Liivi Pehk, ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse juht, 2014