Käesoleva uuringu eesmärk on toetada struktuurivahendite kasutajaid soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohutuse täitmiseks vajaliku teabe ja abimaterjalidega. Uuringust selgub, kuidas äratada ja hoida tüdrukutes huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna vastu.
Ligipääsetavuse meelespea on mõeldud ennekõike meeldetuletuseks sellest, millele hoonete ja teiste rajatiste ehitamisel ning koolituste ja ürituste korraldamisel tähelepanu pöörata.
Juhendi eesmärk on aidata ürituste korraldajatel tagada, et nende korraldatud sündmus on ligipääsetav kõigile soovijatele. Juhend annab nõu, kuidas planeerida, korraldada ja viia läbi erinevaid sündmusi ja üritusi, nii, et need oleksid ligipääsetavad ka erivajadusega inimestele (kuulajatele ja esinejatele).
„Noored pole mitte ainult kohanejad, vaid muutused on ühtlasi nende eneste kujundada. Ühiskonna arengu suund sõltub paljuski praegustest noortest ja seda mitte ainult nendepoolse teadliku arendustöö kaudu. Suured muutused võivad aset leida ka seeläbi, millisteks inimesteks noored kujunevad.” (Jung, 2014) Autor: Iivika Kalden, ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse nõunik, 2017
Juba mitmendat aastat koostab Eesti Päevaleht ülevaate aasta mõjukaimatest eestlastest. Üldise mõjukuse osas on naistel sel aastal eriti hästi läinud, sest edetabeli tipus särab vastne president – Kersti Kaljulaid. Esikümnes on tema kõrval veel kaks poliitikut. Eraldi kategooriana koostatakse ka ettevõtjate edetabel. Ettevõtjate esikümnesse paraku ühtegi naist ei mahu, alles 19. kohal on trikotaaživabriku Qualitex omanik Kristi Täht. Kuigi Eesti naised on Euroopa ühed haritumad, moodustavad nad ettevõtjatest alla kolmandiku (28%)[1]. Mida sellest järeldada? Autorid: Katri Lamesoo ja Inga Kukk, 2016
Sooline võrdõiguslikkus on Eesti riiklike õppekavade alusväärtus hoolivuse, inimväärikuse, vastutustundlikkuse jm olulise kõrval, aga kipub tegelikus koolielus jääma loosungiks, mida ei täideta. Passiivsus või isegi vastuseis on mõistetav – miks peaksin õpetajana tegelema teemaga, mida ma ei pea oluliseks, millega mu meelest on kõik korras, mida ei oska seostada oma igapäevase töö ja selle eesmärkidega või mis tekitab minus koguni vastuseisu! Autorid: Inga Kukk, Maria Jürimäe ja Katri Lamesoo, 2016
Eestis on puudu mitu tuhat IT-töötajat! Ettevõtlik Eesti vajab kõrge kvalifikatsiooniga insenere! Naisteadlaste osakaal Euroopa Liidus on endiselt väike! Eestis peaks valima akadeemikuid ”kardina tagant“ - need pealkirjad pärinevad viimaste aastate ajakirjandusest. Viimastel aastatel on meediasse jõudnud ka sõnapaar „teaduse populariseerimine“, mis on üks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 meetmete tegevustest, mille eesmärk on suurendada teadlaskarjääri atraktiivsust noorte seas ja seda ennekõike LTT (loodus- ja täppisteadus ning tehnoloogia) valdkonnas. Probleemi lahendus seisneb naiste kaasamises. Autorid: Inga Kukk, Katri Lamesoo ja Maria Jürimäe, 2016
Eesti keeles on palju sõnu ja väljendeid, milles viidatakse poistele-tüdrukutele, meestele-naistele, vendadele-õdedele, või suisa õelusele ja vendlusele. Tõsi, õelus pole ju vaste vendlusele ja ka vendluse tähendus ei viita kahe venna suhetele, vaid tähistab ühtekuuluvust. Ometi on mõlemal juhul sõnade tüvi sama, tähendus aga suisa vastandlik. Lugeja võib esitatud võrdlust käsitleda liialdusena ja niimoodi, ainukese näitena, näib see tõesti pelga keelemänguna, mis tegelikku elu ei mõjuta. Või siiski? Autorid: Maria Jürimäe, Katri Lamesoo ja Inga Kukk, 2016
Karjääri seostatakse pigem meestega – soovitavalt tumedates ülikondades ja kui veab, siis ka lõhnastatud. Oleks erakordne, kui kellelegi seostuks sõnaga „karjäär“ heleroosa ja lõhnaks kui ahjust võetud kaneelisaiad. Tõsi – ka naised teevad tänapäeval karjääri. Milles siis probleem – kes tahab, teeb karjääri ja kes tahab, see töötab karjääris. Autorid: Katri Lamesoo, Maria Jürimäe ja Inga Kukk, 2016
Hariduspoliitikas lähtub Eesti kaasava hariduse põhimõttest. See tähendab, et kõikidele lastele, olenemata nende erinevatest vajadusest, peab riik looma kõik tingimused hariduse omandamiseks tavakoolis. Eestis on 23 633 õpilasel ehk 16,8% üldhariduskooli õpilaste koguarvust märgitud erineva tunnusega hariduslik erivajadus.[1] Puudest tuleneva kohanduse tegemine hariduses annab puudega õpilasele võrdse olukorra teiste õpilastega. Artiklist leiab nõuandeid, kuidas oma projektis puuetega lastega arvestada. Autor: Iivika Kalden, ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse nõunik, 2016