Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

Väljaanded

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Noorsootöö suur roll osaluskultuuri toetamisel (540.14 KB)

„Noored pole mitte ainult kohanejad, vaid muutused on ühtlasi nende eneste kujundada. Ühiskonna arengu suund sõltub paljuski praegustest noortest ja seda mitte ainult nendepoolse teadliku arendustöö kaudu. Suured muutused võivad aset leida ka seeläbi, millisteks inimesteks noored kujunevad.” (Jung, 2014) Autor: Iivika Kalden, ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse nõunik, 2017

Tüdrukust ettevõtjaks - kuidas kool saab toetada? (334.78 KB)

Juba mitmendat aastat koostab Eesti Päevaleht ülevaate aasta mõjukaimatest eestlastest. Üldise mõjukuse osas on naistel sel aastal eriti hästi läinud, sest edetabeli tipus särab vastne president – Kersti Kaljulaid. Esikümnes on tema kõrval veel kaks poliitikut. Eraldi kategooriana koostatakse ka ettevõtjate edetabel. Ettevõtjate esikümnesse paraku ühtegi naist ei mahu, alles 19. kohal on trikotaaživabriku Qualitex omanik Kristi Täht. Kuigi Eesti naised on Euroopa ühed haritumad, moodustavad nad ettevõtjatest alla kolmandiku (28%)[1]. Mida sellest järeldada? Autorid: Katri Lamesoo ja Inga Kukk, 2016

Mida on õpetajal vaja teada soolisest võrdõiguslikkusest ja milleks? (405.94 KB)

Sooline võrdõiguslikkus on Eesti riiklike õppekavade alusväärtus hoolivuse, inimväärikuse, vastutustundlikkuse jm olulise kõrval, aga kipub tegelikus koolielus jääma loosungiks, mida ei täideta. Passiivsus või isegi vastuseis on mõistetav – miks peaksin õpetajana tegelema teemaga, mida ma ei pea oluliseks, millega mu meelest on kõik korras, mida ei oska seostada oma igapäevase töö ja selle eesmärkidega või mis tekitab minus koguni vastuseisu! Autorid: Inga Kukk, Maria Jürimäe ja Katri Lamesoo, 2016

Loodusteadused ja tehnika on ka tüdrukute teemad (362.52 KB)

Eestis on puudu mitu tuhat IT-töötajat! Ettevõtlik Eesti vajab kõrge kvalifikatsiooniga insenere! Naisteadlaste osakaal Euroopa Liidus on endiselt väike! Eestis peaks valima akadeemikuid ”kardina tagant“ - need pealkirjad pärinevad viimaste aastate ajakirjandusest. Viimastel aastatel on meediasse jõudnud ka sõnapaar „teaduse populariseerimine“, mis on üks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 meetmete tegevustest, mille eesmärk on suurendada teadlaskarjääri atraktiivsust noorte seas ja seda ennekõike LTT (loodus- ja täppisteadus ning tehnoloogia) valdkonnas. Probleemi lahendus seisneb naiste kaasamises. Autorid: Inga Kukk, Katri Lamesoo ja Maria Jürimäe, 2016  

Kas õpipoisiõpe sobib ka tüdrukutele? (400.87 KB)

Eesti keeles on palju sõnu ja väljendeid, milles viidatakse poistele-tüdrukutele, meestele-naistele, vendadele-õdedele, või suisa õelusele ja vendlusele. Tõsi, õelus pole ju vaste vendlusele ja ka vendluse tähendus ei viita kahe venna suhetele, vaid tähistab ühtekuuluvust. Ometi on mõlemal juhul sõnade tüvi sama, tähendus aga suisa vastandlik. Lugeja võib esitatud võrdlust käsitleda liialdusena ja niimoodi, ainukese näitena, näib see tõesti pelga keelemänguna, mis tegelikku elu ei mõjuta. Või siiski? Autorid: Maria Jürimäe, Katri Lamesoo ja Inga Kukk, 2016

Kas karjääril on sugu? Soostereotüüpidest vaba karjäärinõustamine (336.84 KB)

Karjääri seostatakse pigem meestega – soovitavalt tumedates ülikondades ja kui veab, siis ka lõhnastatud. Oleks erakordne, kui kellelegi seostuks sõnaga „karjäär“ heleroosa ja lõhnaks kui ahjust võetud kaneelisaiad. Tõsi – ka naised teevad tänapäeval karjääri. Milles siis probleem – kes tahab, teeb karjääri ja kes tahab, see töötab karjääris. Autorid: Katri Lamesoo, Maria Jürimäe ja Inga Kukk, 2016  

Kaasavast haridusest struktuurifondide rahastatud tegevustes (332.99 KB)

Hariduspoliitikas lähtub Eesti kaasava hariduse põhimõttest. See tähendab, et kõikidele lastele, olenemata nende erinevatest vajadusest, peab riik looma kõik tingimused hariduse omandamiseks tavakoolis. Eestis on 23 633 õpilasel ehk 16,8% üldhariduskooli õpilaste koguarvust märgitud erineva tunnusega hariduslik erivajadus.[1] Puudest tuleneva kohanduse tegemine hariduses annab puudega õpilasele võrdse olukorra teiste õpilastega. Artiklist leiab nõuandeid, kuidas oma projektis puuetega lastega arvestada. Autor: Iivika Kalden, ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse nõunik, 2016

Võrdne kohtlemine projektides (254.34 KB)

Võrdõigusvoliniku kantselei juures tegutseb EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, mis on nõustamis- ja koolitusüksus ülesandega suurendada struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustada ja toetada nende põhimõtetega arvestamist meetmete väljatöötamisel ning rakendamisel. Artikkel annab ülevaate kompetentsikeskuse eesmärkidest ning sellest, kuidas järgida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet projektides. Autor: Iivika Kalden, ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse nõunik, 2016

Sooline võrdõiguslikkus ja Euroopa pingutused (357.93 KB)

Kõigil inimestel on võõrandamatud inimõigused ja inimväärikus. Seaduse ees on kõik võrdsed. Meeste ja naiste võrdne kohtlemine on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi alates 1957. aastast, mil Rooma lepinguga kehtestati meeste ja naiste võrdse palga põhimõte. Nii ka Eesti, olles Euroopa Liidu liige ja demokraatlik riik, on võtnud endale kohustuse tagada seaduste ja riikliku poliitikaga naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning edendada igakülgselt naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Autor: Sandra Kurs, 2016

Mure meeste pärast on pool rehkendust (402.74 KB)

Ülevaade Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse uuringust “Sooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud”. Eesti haridussüsteemi iseloomustab märkimisväärne sooline ebavõrdsus, mis väljendub näiteks valdavalt naistest koosneva õpetajaskonna töö väheses väärtustamises.

Autor: Kadri Aavik, TLÜ sotsioloogia doktorant ja lektor, 2015