Uuringu eesmärk oli mõista, milline on olnud venekeelsete erivajadusega inimeste kogemus kodude kohandamise meetme tegevuses 2.5.2 “Puuetega inimeste eluasemete füüsiline kohandamine” osalemisel (või mitteosalemisel) ja koostada soovitused edaspidi sarnaste meetmete disainimiseks, et parandada sihtrühma osalemisvõimalusi.
Inimeste igapäevaseks eluks vajalik keskkond ja teenused ei ole kõikidele võrdselt kättesaadavad, põhilised avalike teenuste ligipääsetavuse kitsaskohad on seotud teenuste füüsilise kättesaadavusega, sh hoonete, taristu ja transpordi ligipääsmatusega. Analüüsi eesmärk oli saada aru, milliseid ja mis mahus teenuseid, toetusi ja hüvitisi kasutatakse hetkel ligipääsmatu elukeskkonna kompenseerimiseks.
Analüüsi tulemused näitasid, et seonduvalt ligipääsmatu keskkonnaga peab riik panustama iga-aastaselt täiendavalt 11,8 miljonit sotsiaalteenuste pakkumisse. Lisaks jääb hetkel tulenevalt ligipääsmatust keskkonnast riigil saamata maksutuluna iga-aastaselt 47,4 miljonit eurot. Analüüsi koostas Sotsiaalministeeriumi tellimusel Civitta koostöös Ligipääsetavuse foorumiga
Analüüsi keskmes on projektide elluviijate kogemus võrdsete võimalustega arvestamisel ning sisaldab soovitusi, kuidas muuta soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavusega arvestamine projektides süsteemsemaks ning toetuse taotlejate ja projektide elluviijate jaoks selgemaks ja kasutajasõbralikumaks.
Mõttekoja Praxis analüüs uurib, kas ja kuidas on soolist võrdõiguslikkust edendatud struktuurivahenditest rahastatud haridusprojektides. Analüüsi fookuses on meetmete „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“, „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ ning „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ raames ellu viidud projektid. Analüüs annab muu hulgas soovitusi, kuidas võrdõiguslikkust senisest mõjusamalt projektidesse lõimida.
Analüüs sisaldab ülevaadet struktuurifondide meetmetest 5.4.3. „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud“; 5.1.8 „Rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide ja toetava taristu väljaarendamine“ ja 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ kaasrahastatud projektide panusest erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisel, sh näiteid headest praktikatest erivajadusega inimestele füüsilisele keskkonnale ja informatsioonile juurdepääsu tagamisel. Eksperthinnangute andmisel on töö teostaja MTÜ Ligipääsetavuse foorum lähtunud oma senisest objektide (hooned, rajatised jms) ja ehitusprojektide hindamise metoodikast ning hinnanud objektide ligipääsetavust järgmiste erivajaduste lõikes - liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue.
Uuringust selgub, milline on perioodil 2015-2017 EASist starditoetust saanud ettevõtete juhatuste sooline koosseis ja millistesse valdkondadesse on toetust enim jagatud.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014-2020 on seatud eesmärgiks aastaks 2023 saavutada üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse tasemel õppurite suhteks 60%/ 40%. Uuringust selgub, milline on täna üld- ja kutsekeskhariduse tasemel õppurite sooline jaotus ja millised valikud ja takistused selle eesmärgi saavutamisel ees seisavad aga ka millist mõju avaldab põhikoolist gümnaasiumiosa lahutamine poistele ja tüdrukutele ning millised edasiõppimisvõimalused avanevad neile peale põhikooli.
Käesoleva uuringu eesmärk on toetada struktuurivahendite kasutajaid soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohutuse täitmiseks vajaliku teabe ja abimaterjalidega. Uuringust selgub, kuidas äratada ja hoida tüdrukutes huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna vastu.
Uuringu peamine eesmärk on anda ülevaade LGBTQ inimeste kogemustest, sealhulgas ebavõrdsest kohtlemisest järgmistes eluvaldkondades: tervis, haridus, tööelu, kaupade ja teenuste tarbimine.