Käesoleva AccessibleEU loodud juhendi eesmärk on pakkuda ülevaadet kognitiivsest ligipääsetavusest ja sellega
seotud mõistetest spetsialistidele, kes ei ole selle valdkonnaga tuttavad. See annab neile ülevaate
olemasolevatest teadmistest ja peamistest takistustest, millega kognitiivse ligipääsetavuse
vajadustega inimesed kokku puutuvad, samuti põhijuhistest, hindamismetoodikatest ja
olemasolevatest headest tavadest.
Tagamaks kõikidele inimestele võrdsed võimalused olenemata nende vanusest või
tervislikust seisundist tuleb alates 28. juunist 2025 järgida suure hulga teenuste
osutamisel kohustuslikke ligipääsetavusnõudeid. Selles juhendis on kokkuvõtlik
ülevaade seda kohustust käsitlevatest regulatsioonidest. Juhendit on plaanis regulaarselt uuendada vastavalt muutustele õigusruumis ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitatud täiendavatele küsimustele. See on juhendi 1. versioon, mis avaldati 17. november 2023.
Uuringu eesmärk oli mõista, milline on olnud venekeelsete erivajadusega inimeste kogemus kodude kohandamise meetme tegevuses 2.5.2 “Puuetega inimeste eluasemete füüsiline kohandamine” osalemisel (või mitteosalemisel) ja koostada soovitused edaspidi sarnaste meetmete disainimiseks, et parandada sihtrühma osalemisvõimalusi.
6.10.22 toimus Rahandusministeeriumi seminar 2021-2027 perioodi toetuse andmise tingimuste koostajatele. Muude teemade hulgas rääkis Kompetentsikeskus ka sellest, kuidas TATide koostamisel arvestada horisontaalsete põhimõtetega.
Inimeste igapäevaseks eluks vajalik keskkond ja teenused ei ole kõikidele võrdselt kättesaadavad, põhilised avalike teenuste ligipääsetavuse kitsaskohad on seotud teenuste füüsilise kättesaadavusega, sh hoonete, taristu ja transpordi ligipääsmatusega. Analüüsi eesmärk oli saada aru, milliseid ja mis mahus teenuseid, toetusi ja hüvitisi kasutatakse hetkel ligipääsmatu elukeskkonna kompenseerimiseks.
Analüüsi tulemused näitasid, et seonduvalt ligipääsmatu keskkonnaga peab riik panustama iga-aastaselt täiendavalt 11,8 miljonit sotsiaalteenuste pakkumisse. Lisaks jääb hetkel tulenevalt ligipääsmatust keskkonnast riigil saamata maksutuluna iga-aastaselt 47,4 miljonit eurot. Analüüsi koostas Sotsiaalministeeriumi tellimusel Civitta koostöös Ligipääsetavuse foorumiga
Üritus ei pea tähendama ainult teatrietendust või välikontserti, üritus on ka seminar või töögrupi kohtumine. Ligipääsetav üritus sünnib kombinatsioonis ligipääsetava keskkonna ja ligipääsetava info ja kommunikatsiooniga. Meeles tasub pidada, et üritus tänases mõistes võib toimuda füüsilises keskkonnas, virtuaalselt või on tegemist hübriidüritusega. Õppevideos tuuakse välja, milline üritus on erivajadustega inimestele ligipääsetav ja millele peaks üritust planeerides mõtlema.
Vaata videot SIIT
Digitaalsele keskkonnale ligipääsetavus hõlmab endas näiteks pangaülekannete tegemist või e-raamatute lugemist, aga ka meedia sisule ligipääsemist. Õppevideo annab ülevaate, milliseid lahendusi ja lähenemisviise vajavad erivajadusega inimesed, et info oleks ligipääsetav ning kuidas saab toimuda ligipääsetav kommunikatsioon.
Vaata videot SIIT
Füüsiline ruum meie ümber on kõige selgemini tajutav keskkond, kuhu end ette kujutada suudame. Õppevideo toob välja erivajadustega inimeste enda isiklikke näiteid, esindusorganisatsioonide nägemuse ning esmased soovitused, kuidas läbi inimese käe loodud keskkond on võimalikult iseseisvalt ligipääsetav erinevatele inimestele, kes võivad olla nii liikumis-, nägemis-, kuulmis-, kui ka intellekti puudega.
Vaata videot SIIT
Analüüsi keskmes on projektide elluviijate kogemus võrdsete võimalustega arvestamisel ning sisaldab soovitusi, kuidas muuta soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavusega arvestamine projektides süsteemsemaks ning toetuse taotlejate ja projektide elluviijate jaoks selgemaks ja kasutajasõbralikumaks.