ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
Soolise võrdõiguslikkuse indeks: Eesti on EL-is 17. kohal
EIGE värske ELi soolise võrdõiguslikkuse indeksi Eesti tänavune skoor on 61,6, millega oleme Euroopa Liidu riikide seas 17. kohal. Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeksi üldskoor oli 68, mis tähendab, et sama tempoga jätkates oleme kolme põlvkonna kaugusel soolisest võrdsusest.
Eesti kõige paremad tulemused teiste ELi riikidega võrdluses on ajakasutuse valdkonnas ja hoolduse alavaldkonnas ning mahajäämus tervise valdkonnas ja tervisekäitumise alavaldkonnas. Alates 2010. aastast on Eesti edetabelis tõusnud 8,2 punkti ja kolme koha võrra.
Täpsemalt toob EIGE indeks Eesti kohta välja järgmised proovikivid:
- Soolised lõhed püsivad nii hõives, palgas kui ka hoolduses ning on suurimad lastega naiste ja meeste vahel. Palgalõhe, mille poolest kuulume endiselt EL edetabeli tippu, näitab viimastel aastatel küll vähenemise märke, kuid püsib eriti suur lastega naiste ja meeste vahel (40 protsendipunkti 2014. aastal ja 32 protsendipunkti 2019. aastal), keskmise haridustasemega naiste ja meeste vahel (2014. aastal 38 protsendipunkti ja 31 protsendipunkti aastal 2019) ning teisest rahvusest naiste ja meeste vahel (2014. aastal 45 protsendipunkti ja 2019. aastal 30 protsendipunkti).
- Naiste vaesusrisk on Eestis üks ELi kõrgemaid: 2019. aastal oli vaesusriskis ligikaudu 25% naistest ja 20% meestest. Eriti suures vaesusriskis on vanemad naised. Ligikaudu 50% 65-aastastest ja vanematest naistest on vaesusriskis, mis on 18 protsendipunkti kõrgem kui sama vanuserühma meestel ja üle 20 protsendipunkti kõrgem kui teistes vanuserühmades olevatel naistel.
- Hariduslõhed kõrghariduses püsivad: Alates 2010. aastast on kolmanda taseme hariduse omandanud naiste osakaal kasvanud meeste omast kiiremini. Kolmanda taseme haridusega naiste osakaal kasvas 36 protsendilt 2010. aastal 45 protsendini 2019. aastal, meeste osakaal samal ajal 22 protsendilt 28 protsendile. Sooline lõhe on eriti suur 25–49-aastaste naiste ja meeste vahel.
- Naisi on rohkem valitsemise juures, kuid vähem majanduslike ja sotsiaalsete otsuste tegemise valdkonnas. Võimu valdkonna skoori paranemist mõjutab naiste osatähtsuse kasv valitsuses – naiste osakaal ministrite seas kasvas 13 protsendilt 2019. aastal 47 protsendini 2021. aasta esimeses kvartalis.
- Proovikivid tervises: Eestis on EL-is suurim rahuldamata tervisekontrollivajadusega inimeste osakaal. 2019. aastal teatas ligikaudu 20% naistest ja 15% meestest, sh ligi 29% puuetega naistest ja 23% puuetega meestest, et neil on rahuldamata arstliku läbivaatuse vajadus.
EIGE indeks mõõdab soolist võrdõiguslikkust kuues peamises valdkonnas – töö, raha, teadmised, tervis, aeg, võim ning tulemusi esitatakse 1-100 skaalal.
EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeks on üks strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete mõõdikutest. "Eesti 2035" strateegia eesmärk on jõuda 2035. aastaks 70,7 väärtuspunktini 100st punktist.