Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks

Valmis Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring „Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks“. Uuringu läbiviija oli Kantar Emor.

Rakendusuuringu eesmärk oli leida lahendusi soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks Eestis. Uuringus ette antud meetodiks oli müksamine.

Eesti tööturg on tugevalt segregeeritud nii horisontaalselt (mehed ja naised koonduvad erinevatesse tegevusvaldkondadesse) kui ka vertikaalselt (mehi on juhtivatel positsioonidel enam). Segregatsiooni põhjustavaid  tegureid on mitmeid, kuid ühed fundamentaalsemad on soostereotüübid.  Uuringu raames kaardistati üldhariduskooli õpetajate, koolidirektorite, karjäärispetsialistide ja tööandjate seas barjäärid, mis takistavad soostereotüüpidega tegelemist. Kõige suuremad barjäärid moodustavad uskumused, et sooline ebavõrdsus ja soostereotüübid ei kujuta endast enam probleemi, noored saavad valikuid teha oma soovide järgi ning muutus stereotüübivabama ja võrdsema ühiskonna poole toimub iseenesest, nooremate põlvkondade peale kasvamisega (tunnistati, et see võtab aega). Need uskumused legitimeerivad mittetegutsemist. Olulisteks barjäärideks on veel usk, et haridusvaldkond ja tööturg ei saa olla paremad või kõrgemal ühiskonna väärtus- ja kultuuriruumist, ressursside puudus (aeg, oskused, teadmised) ning juhi vastuseis või toetuse puudumine.

Projekti raames arendati välja müksud kolmele sihtrühmale: üldhariduskoolide õpetajad, karjäärispetsialistid (karjäärinõustajad, -infospetsialistid, -koordinaatorid jt Töötukassas ja koolides) ja tööandjad. Müksude väljatöötamisel peeti silmas olulisemaid kvalitatiivuuringust selgunud barjääre soostereotüüpidega tegelemiseks koolis ja tööelus.

Uuringu lühikokkuvõtte leiab siit

Uuringu pikema lõppraporti leiab siit