Eesti naiste ja meeste võrdsus suurim tervises ja ajakasutuses

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) värskelt avaldatud indeksist selgub, et Eesti samm soolise võrdõiguslikkuse poole liikumises on teistest riikidest kiirem – võrreldes 2010. aastaga on Eesti kolme koha võrra oma positsiooni parandanud. Teisalt jääb Eesti siiski 7,2 punktiga alla Euroopa Liidu keskmisele – oleme 28 liikmesriigiga võrreldes skooriga 60,7 18. kohal.

EIGE indeks mõõdab soolist võrdõiguslikkust kuues peamises valdkonnas – töö, raha, teadmised, tervis, aeg, võim ning tulemusi esitatakse 1-100 skaalal.

Eesti tänavuse indeksi näitajad on parimad tervise (81,6 punkti) ja ajakasutuse (74,7 punkti) osas. Ajakasutuse näitaja mõõdab aega, mis kulub naistel ja meestel hoolekandele ja kodustele töödele ning sotsiaalsetele tegevustele. Siin näeme igapäevase majapidamise korrashoiu jagamises endiselt suurt lõhet – 76% naisi ja 47% mehi kulutab igapäevaselt aega söögitegemisele ja teistele kodutöödele.

Kõige vähem võrdõiguslikkust on Eestis võimu valdkonnas, mis on vaatamata madalale üldskoorile (36,1 punkti) üks neist valdkondadest, kus on toimunud märgatavad arengud. Võrreldes 2010. aastaga on Eesti tulemus siin kasvanud 14,2 punkti võrra. Madala punktiskoori taga on naiste tagasihoidlik esindatus otsustuspositsioonidel poliitikas ja majanduses, aga ka sotsiaalse võimu organites.

EL indeksi üldskoor on 67,9, mis tähendab, et sama tempoga jätkates oleme 60 aasta kaugusel soolisest võrdsusest. Kõige lähemal soolisele võrdõiguslikkusele on jätkuvalt Rootsi (83,8 punkti) ja Taani (77,4 punkti), samas kui Kreekas (52,2 punkti) ja Ungaris (53 punkti) valitseb suurim ebavõrdsus naiste ja meeste vahel.

Tänavuse indeksi eritähelepanu oli digitaliseerimisel  – mõõdeti riikide digioskusi, segregatsiooni hariduses ja tööturul ja töötamist IKT-s. Eestis on silmatorkav naiste väike osakaal IKT valdkonna lõpetajate (30%) ja spetsialistide (23%) ning tehnoloogia valdkonna teadlaste ja inseneride (23%) seas.

EIGE rõhutas tänavust indeksit avaldades, et see ei kajasta veel käesoleva tervisekriisi mõjusid. Seepärast on kriisist väljumise meetmetes ning Euroopa naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia eesmärkide saavutamisel ülimalt oluline silmas pidada sooperspektiivi ja soolõimet.

Loe lähemalt Eesti skoori kohta siit: https://eige.europa.eu/publications/gender-equality-index-2020-estonia 

Vaata EIGE indeksi konverentsi arutelusid siit: https://eige.europa.eu/gender-equality-index/2020-conference