Kuidas projektis tagada vähemusrühmade võrdne kohtlemine?
Mis on võrdne kohtlemine?
Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et kõik inimesed on oma õigustelt võrdsed ning kedagi ei tohi mingite tunnuste või grupikuuluvuse alusel ebavõrdselt kohelda. Õigus seaduse võrdsele kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka ning see on kirjas ka Eesti Vabariigi põhiseaduses. Samuti on võrdse kohtlemise nõue, diskrimineerimise keeld ja võrdse kohtlemise edendamise kohustused sätestatud Võrdse kohtlemise seaduses.
Kaheksa peamist tunnust, mille alusel inimeste ebavõrdne kohtlemine on Eestis seadusega keelatud, on:
sugu
rahvus (etniline kuuluvus)
rass
nahavärvus
usutunnistus või veendumus
vanus
puue
seksuaalne sättumus.
Võrdse kohtlemise mõistet tõlgendatakse sageli ühesuguse kohtlemisena, kuid kuna inimeste lähtepunktid ja võimalused on erinevad, ei taga objektiivselt ühesuguste tingimuste loomine tingimata võrdsust. Näiteks on puuetega inimestel küll seaduse järgi võrdne õigus haridusele, kuid kui haridusasutused ei ole ligipääsetavad, puudub puuetega inimestel võimalus seda õigust kasutada. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine eeldabki, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt. Kui inimesed on aga ebavõrdses olukorras, võib neile ühiskonnaelus osalemises võrdsete võimaluste tagamiseks olla vajalik erinev kohtlemine. Näiteks on õigustatud tööandja poolt puudega või vanemaealiste töötajate erivajadusi arvestav kohtlemine.
Võrdsed võimalused puuduvad sellistesse gruppidesse kuuluvatel inimestel, kelle suhtes on ühiskonnas levinud eelarvamused, negatiivsed hoiakud, kelle huvid on allutatud võimulolevate gruppide huvidele, kes on marginaliseeritud või tõrjutud. Eelarvamuslik suhtumine ning sellest tingitud otsene või kaudne ebasoodsam kohtlemine ehk diskrimineerimine piirab inimese võimalusi kujundada oma elu ning rääkida kaasa teda ümbritseva ühiskonna asjades, suurendab vaesusriski ja sotsiaalset tõrjutust.
Võrdsete võimaluste loomisel lähtutakse sageli arusaamast, et kui inimestele on loodud ühesugused tingimused ja eemaldatud esialgsed barjäärid, siis edasine sõltub ainult inimese enda vabast tahtest, kuid unustatakse, et nn vaba tahe on tihti kammitsetud ühiskonnas kehtivatest piiravatest stereotüüpidest ja aegunud normidest. Võrdsuse saavutamine eeldab ühiskonnas ebavõrdsust tekitavate protsesside märkamist, nendega võitlemist ja ebavõrdsuse aktiivset vähendamist ehk võrdsuse kui läbiva teemaga arvestamist.
Võimaluste võrdsuse kui horisontaalse põhimõttega arvestamine tähendab seda, et tegevuste planeerimisel tuleb analüüsida, kas plaanitud meetmed ja tegevused on kättesaadavad kõigile sihtrühma kuulujatele ning jälgida, et erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvate inimeste võimalusi piiravad takistused eemaldatakse. Näiteks olulise koolituse võimaldamine töövälisel ajal jätab sellest kõrvale pere- ja hoolduskohustusega inimesed, sisserändajatele suunatud info edastamine vaid riigikeeles raskendab teabe jõudmist sihtrühmani.
Võrdsete võimaluste loomiseks on vajalik:
sihtrühmade ja ekspertide kaasamine planeerimisel ja otsuste tegemisel
asjakohaste statistiliste andmete kogumine ja uuringute läbiviimine
sihtrühmade informeerimine tõhusa suunatud kommunikatsiooni toel
Kuidas sina saad oma projekti tegevuste raames tagada vähemusrühmade võrdset kohtlemist?
Vaata, mis on vähemusrühmade võrdse kohtlemise olukord ja juurprobleemid sinu projekti valdkonnas ning milliste tegevustega saaksid oma projektis võrdseid võimalusi edendada.