Soolise võrdõiguslikkuse edendamine teaduse ja arendustegevuse valdkonnas
Ülevaade hetkeolukorrast
Sooline võrdsus teadus- ja arendustegevuses näitab, et naised ja mehed on võrdselt esindatud kõigis uurimis- ja arendustegevuste valdkondades. Sooline võrdsus tähendab, et hariduse omandamise järel valitud teadusvaldkonnas on naistel ja meestel võrdsed võimalused akadeemilise karjääri edendamisel (sh võrdne akadeemiline staatus, võrdne töötasu, karjäärivõimalused teadusinstitutsioonides, akadeemilistel ametikohtadel ning tööturul, otsustusprotsessides osalemises, töös ja pereelus vastutuste ja kohustuste jagamisel). Samuti viitab sooline võrdsus sellele, et teadusuuringutes ja arendustegevustes võetakse arvesse sooaspekti.
See tähendab, et nii uuringuid kavandades kui ka tulemusi analüüsides pööratakse tähelepanu nii naiste kui ka meeste erisustele, võimalikele soostereotüüpidest tulenevatele mõjudele jne. Soolise aspekti arvestamine aitab täita lünki teadmistes ja mõista, kuidas erinevad sotsiaalsed ja bioloogilised tegurid mõjutavad inimeste elusid ning tervist – näiteks mõjutab sugu erinevate haiguste avaldumist, reaktsioone ravimitele jne. Seetõttu aitab sooaspekti arvestamine tagada teadusuuringute tulemuste täpsust.
Naiste ja meeste võrdsust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas takistavad ühiskonnas levinud soostereotüübid ehk iganenud arusaamad meeste ja naiste huvidest, võimekusest ja rollidest.
Soostereotüübid piiravad naissoost teadlaste juurdepääsu ressurssidele, rahastusele ja juhtivatel kohtadel töötamise võimalustele. Selliste soostereotüüpide hulka kuulub näiteks arvamus, mille järgi ei ole tüdrukud ja naised huvitatud LTT (loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia ehk science, technology, engineering, and mathematics või STEM) valdkonnast, või eeldus, et naised ei tule toime tiheda konkurentsiga teadus- ja arendustegevuses. Lisaks takistab soolise võrdsuse saavutamist näiteks naistele seatud ühiskondlik ootus pühendada rohkem aega pere või lähedaste eest hoolitsemisele, mis võib tuua kaasa töölt eemaloleku ja süvendab veelgi soolist lõhet teadus- ja arendustegevuses. Uuringus soolisest võrdõiguslikkusest teaduses tuuakse välja, et akadeemilise karjääri vaikiv eeldus on katkestusteta karjäär – see tähendab, et pere loomisest või lähedaste eest hoolitsemisest tingitud katkestused pärsivad naiste edasijõudmist teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.
Soolise ebavõrdsuse ilmingud teadus- ja arendustegevuses
Sooline ebavõrdsus teadus- ja arendustegevuse valdkonnas avaldub valdavalt naiste ja meeste erinevates karjäärivõimalustes ja töö- ja pereelu ühitamise raskustes. Peamised soolise ebavõrdsuse ilmingud on:
Naiste väiksem osatähtsus juhtivatel ametikohtadel tõrjub naised eemale otsuste tegemisest, pärsib erinevate vaatenurkade kaasamist ja innovatsiooni ning olemasoleva talendivaru parimat kasutamist. Näiteks on naisi vähem akadeemiliste töötajate kõrgematel positsioonidel, nt professorite seas.
Erasektoris töötab vähem naissoost teadlasi, kui mehi. Erasektoris töötavate teadlaste ametikohustused ja töötasu on haridus- ja teadusasutustest erinev – enam on rõhk arendustööl, vähem on teadusadministratiivset ning õppe- ja juhendamistööd, samuti on palgatase valdavalt kõrgem.
Naised võivad saada vähem tunnustust ja nähtavust oma tööle (nt väiksem tsiteerimiste arv, teaduspreemiate jagamine meessoost kolleegidele), mis mõjutab nende karjääri ja takistab edasiliikumist kõrgematele positsioonidele.
Uurimisvaldkondade sooline segregatsioon ehk jagunemine nn naiste ja meeste valdkondadeks, mis on tingitud soostereotüüpidest ning piirab karjäärivalikuid ja takistab mõlema soo võimalusi avastada mitmesuguseid rolle.
Võrreldes meessoost kolleegidega puutuvad naissoost teadlased sagedamini kokku raskustega teadusraha hankimisel (nt eelarvamused naissoost teadlaste osas, puudulik kontaktide võrgustik), mis toob seega kaasa väiksema rahalise toetuse naiste juhitud projektidele.
Töökultuur, mis ei arvesta teadustöötajate (sh meeste) vanemlike või eraeluliste kohustustega, piirab töötajate võrdset kaasatust perekondlike kohustuste täitmisse ning mõjutab nende töö ja eraelu tasakaalu. Töötajate vajadustega mittearvestav töökultuur on enamasti tingitud tööandjate madalast teadlikkusest.
Miks on soolise võrdsuse tagamine teadus- ja arendustegevuses oluline?
Sooline võrdõiguslikkus teadus- ja arendustegevuses on oluline, sest see aitab tagada erinevate vaatenurkade esindatuse ja mitmesuguste teadmiste ja kogemuste kasutamise. Tänu erinevatele perspektiividele on võimalik lahendada suuremat hulka ühiskondlikke probleeme – ka neid, mis varem tähelepanuta jäänud. Sooline võrdsus teadus- ja arendustegevuses aitab kaasa ka olemasoleva talendivaru parimale kasutamisele.
Statistikat soolise võrdsuse olukorrast Eestis teadus- ja arendustegevuse valdkonnas:
Kuidas projekti tegevuste raames edendada soolist võrdsust?
Sooline võrdsus teadus- ja arendustegevuses tähendab, et naised ja mehed on võrdselt esindatud kõigis uurimis- ja arendustegevuste valdkondades ning neil on võrdsed võimalused akadeemilise karjääri edendamisel. Samuti viitab sooline võrdsus sellele, et teadusuuringutes ja arendustegevustes võetakse arvesse sooaspekti. Sooline võrdõiguslikkus teadus- ja arendustegevuses on oluline, sest see tagab, et teadustöösse on kaasatud erinevad vaatenurgad, teadmised ja kogemused. Tänu sellele saab teaduse toel lahendada suuremat hulka ühiskondlikke probleeme ning kasvab innovatsioonivõimekus.
Klikka tegevustel, mida oma projektis plaanid ja vaata, kuidas saaksid nende tegevuste elluviimisel tagada ja edendada soolist võrdsust