Soolise võrdõiguslikkuse edendamine sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas
Ülevaade hetkeolukorrast
Sooline võrdõiguslikkus sotsiaalkaitses ja sotsiaalses kaasatuses tähendab naiste ja meeste võrdset kohtlemist ning ligipääsu teenustele, ressurssidele ja hüvedele, mis parandavad inimeste toimetulekut mitmesuguste vajaduste või riskide ilmnemisel (haigestumine, vanadus, töövõimetus, töötus, laste saamine ja kasvatamine). Ühtlasi tähendab sooline võrdsus, et sotsiaalkaitsega seotud poliitikakujunduses ja meetmetes arvestatakse soost tulenevate teguritega, ei süvendata olemasolevaid ebavõrdsusi ning tegeletakse aktiivselt soolise võrdsuse edendamisega.
Naiste ja meeste võrdsust sotsiaalkaitses ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas takistavad soostereotüübid ja nendega seotud ettekujutused soorollidest. Näiteks võib arvamus, et naised peaksid vastutama peamiselt koduste ülesannete eest ning mehed teenima sissetulekut, piirata naiste osalemist tööturul ja kitsendada nende juurdepääsu sotsiaalkaitsele (nt pensionile hilisemas elueas). Soolist võrdsust võivad pärssida ka seadused ja sotsiaalkaitse ning sotsiaalse kaasatuse meetmed, mis võivad olla kujundatud viisil, mis ei arvesta mõlema soo vajadustega või eelistavad üht sugu teisele. Lisaks võib teadlikkuse puudumine soolise võrdõiguslikkuse olulisusest sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas olla takistuseks naiste ja meeste vahelise võrdsuse saavutamisele. See tähendab, et kui inimesed, sh poliitikakujundajad, ei mõista soolise ebavõrdsuse olulisust ja mõju, võib see viia ebapiisavate jõupingutusteni olukorra lahendamiseks.
Soolise ebavõrdsuse ilmingud sotsiaalkaitses ja sotsiaalses kaasatuses
Sooline ebavõrdsus sotsiaalkaitses ja sotsiaalses kaasatuses avaldub eelkõige ebavõrdses juurdepääsus teenustele, ressurssidele ja hüvedele, soostereotüüpides, soolises segregatsioonis ning poliitikakujunduses. Peamised soolise ebavõrdsuse ilmingud on:
Ebavõrdne juurdepääs teenustele, ressurssidele ja hüvedele takistab naiste või meeste toimetulekut erinevate riskidega. Näiteks on naistel sageli madalam pension kui meestel, mis on tingitud elu jooksul teenitud väiksematest sissetulekutest või katkestustest tööturul (nt seoses laste eest hoolitsemisega).
Naistel on kõrgem vaesusrisk, sh on eriti kõrge just vanemaealiste üksi elavate naiste vaesusrisk. Vaesusriski mõjutab sooline palga- ja varalõhe, naiste sagedasemad hoolduskohustustest tingitud karjäärikatkestused ja osalise koormusega töötamine jms, mis päädib väiksema sissetulekuga ja kogunenud varadega pensionieas.
Mehed ja naised seisavad silmitsi erinevate riskide ja haavatavustega. Sageli on need riskid seotud soostereotüüpide ja -rollidega. Näiteks puutuvad naised rohkem kokku riskidega, mis seotud laste saamisega (nt katkestused tööelus), samas kui mehed võivad tulenevalt nende suuremast tööhõivest kogeda rohkem tööga seotud riske (nt töötus ja tervist kahjustav töö).
Sotsiaalvaldkonna töötajad on peamiselt naised, st valdkonnas on suur sooline segregatsioon. Üheks põhjuseks on soostereotüübid, mille järgi peetakse näiteks hooldusvaldkonna töid naistele sobivamaks. Sooline segregatsioon taasloob seda stereotüüpi ja pärsib tööjõu mitmekesisust.
Omastehooldajad on peamiselt naised. See on samuti seotud soostereotüüpidega, mille järgi on naised traditsiooniliselt hoolitseja rollis. Paraku on omastehooldus seotud kas tasustatama või madalalt tasustatud tööga, mis toob naistele kaasa mitmeid sotsiaalseid riske (nt vaesus ja tõrjutus).
Sotsiaalkaitsepoliitikad võivad olla kavandatud või rakendatud viisil, mis tugevdavad olemasolevaid soostereotüüpe või diskrimineerimist. Näiteks meetmed, mis suunavad tähelepanu vaid naistele kui hooldajatele, tugevdavad traditsioonilisi soorolle ja takistavad meeste kaasalöömist.
Sootundlike andmete (st naiste ja meeste kohta eraldi kogutud andmete) puudumine võib takistada sooliste ebavõrdsuste tuvastamist ja jälgimist sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. See teeb omakorda keeruliseks tõhusate sootundlike poliitikate väljatöötamise ja rakendamise.
Miks on sooline võrdsus sotsiaalkaitses ja kaasatuses oluline?
Sooline võrdõiguslikkus on oluline, sest see tagab nii naistele kui ka meestele võrdse ligipääsu sotsiaalsetele garantiidele ja sotsiaalabile nende elukaare jooksul – alates laste õiguste ja heaolu tagamisest kuni tööealiste elanike kindlustamiseni erinevate riskide (nt haigestumine, töövõimetus jne) vastu ja eakatele elamisväärse pensionipõlve tagamiseni. Sooliselt võrdsed sotsiaalkaitsesüsteemid aitavad vähendada vaesust ja tõrjutust ning soodustavad ressursside ühtlasemat ja vajaduspõhist jaotumist. Sooline võrdsus sotsiaalkaitses aitab kaasa ka nii naiste kui ka meeste heale toimetulekule, tagades võrdse juurdepääsu sotsiaalteenustele. Võrdõiguslikkus soodustab ka paremat tasakaalu töö ja pereelu vahel – see tähendab, et meetmed, mis toetavad laste eest hoolitsemist, ei aita üksnes naisi, vaid ka mehi, võimaldades neil osaleda aktiivsemalt lastega seotud hoolduskohustuses. Tasakaalustatud töö ja pereelu soodustab eelkõige naiste osalemist tööelus ning aitab kaasa naiste ja meeste vahelisele majanduslikule võrdsusele.
Statistikat soolise võrdsuse olukorrast Eestis sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas:
Kuidas projekti tegevuste raames saab edendada soolist võrdsust?
Sooline võrdõiguslikkus sotsiaalkaitses ja hoolekandes tähendab, et naisi ja mehi koheldakse võrdselt ning neil on võrdne ligipääs teenustele, ressurssidele ja hüvedele, mis parandavad inimeste toimetulekut näiteks haigestumise, kõrge ea, töövõimetuse, töötuse, või laste saamise ja kasvatamise perioodil. Sotsiaalkaitse ja hoolekanne on suunatud ühiskonna kõige haavatavamatele gruppidele ning see tähendab, et sotsiaalpoliitika kujundamisel ja teenuste loomisel tuleb arvestada naiste ja meeste erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega. Soolist võrdsust silmas pidav sotsiaalkaitse aitab kaasa õiglasema ühiskonna loomisele, kus kõigil on võrdsed võimalused inimväärselt toime tulla.
Klikka tegevustel, mida oma projektis plaanid ja vaata, kuidas saaksid nende tegevuste elluviimisel tagada ja edendada soolist võrdsust