Soolise võrdõiguslikkuse edendamine kliima ja keskkonna valdkonnas

Kuigi keskkonnatingimused ja kliimamuutused mõjutavad kõiki inimesi, ei ole mõju kõigile ühesugune. Keskkonna- ja kliimakriisi mõjutab enam ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevaid gruppe, sh naisi.

Soolise ebavõrdsuse põhjuseks kliima ja keskkonna valdkonnas on soolised stereotüübid, mis tingivad naiste ja meeste traditsioonilise tööjaotuse, naiste- ja meeste majanduslik ebavõrdsus ning naiste alaesindatus otsustuskogudes. 

Soolise ebavõrdsuse ilmingud kliima ja keskkonna valdkonnas

Sooline ebavõrdsus kliima ja keskkonna valdkonnas avaldub näiteks naiste ja meeste erinevas keskkonnaalases teadlikus ja keskkonnahoidlikus käitumises, keskkonna valdkonna tööturu soolises segregatsioonis ning naiste väiksemas juurdepääsus kliima- ja keskkonnaga seonduvate otsuste tegemisele: 

• Kliimamuutustest tingitud kriisid mõjutavad naisi ja naiste olukorda sagedamini negatiivselt, kui mehi ja meeste olukorda. Kliimamuutuste mõju süvendab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust ning mõjutab haavataval positsioonil olevaid inimesi rohkem. Naised kannavad valdava osa lähedaste hooldamisega seotud koormusest, samuti on naiste keskmine sissetulek madalam ning nende varanduslik seis kehvem. See piirab naiste võimalusi äärmuslike keskkonnatingimuste ja ilmastikuolude eest põgeneda või teha nendega kohanemiseks vajalikke investeeringuid (nt võtta kasutusele väiksema keskkonnamõjuga küttesüsteeme vmt). Kliimamuutuste mõjul, nt ekstreemsete ilmastikuolude ja kliimakatastroofide, toidupuuduse, majandusliku ebakindluse, taristutõrgete jms korral kasvab soopõhine vägivald. 
• Keskkonna valdkonna töökohtade sooline segregatsioon pakub meestele naistest paremaid töövõimalusi – ja tingimusi. Rohereformi käigus luuakse üle maailma 2030. aastaks hinnanguliselt 67 miljonit uut töökohta taastuvenergia, jäätmekäitluse ja rohetoodete valdkondades. Tööturu sooline segregatsioon, st meeste ja naiste jaotumine erinevatesse valdkondadesse ja erinevatele ametipositsioonidele, viib aga selleni, et vaid veerandil loodavatest töökohtadest leiavad rakendust naised. Lisaks töötavad naised sagedamini valdkondades ja ametikohtadel, mis rohereformi käigus kaovad ning see tähendab, et naistel on meestest suurem oht töökaotuse tõttu sattuda ametitele, mis nõuavad madalamaid oskuseid ning millel on madalam töötasu. Töökohtade jaotus keskkonna valdkonnas, kus naisi töötab meestest enam jäätmekäitluse valdkonnas lihttöödel, nt prügi sorteerimisel, kus neil on lisaks töökoha kaotamise riskile ning madalamale töötasule ka oluliselt suurem oht tervisekahjustuste tekkimiseks. 
• Meeste madalam keskkonnaalane teadlikkus ja valmisolek keskkonnahoidlikult käituda. Naised tunnevad keskkonnaprobleemide üle enam muret, käituvad keskkonnasäästlikumalt ning tajuvad selgemalt oma võimalusi, kohustust ning vajadust keskkonnaprobleemide ennetamisse ja lahendamisse panustada. Mehed suhtuvad keskkonnaprobleemidesse muretumalt kui naised ning on vähem motiveeritud ka muutma oma käitumist keskkonnasäästlikumaks. See tähendab ka, et näiteks suurem osa kodumajapidamistes vajalikest keskkonnahoidlikest tegevustest (nt prügi sorteerimine) on naiste kanda.  
• Naised on kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnaga seotud otsuste tegemisel alaesindatud. Naisi on meestest vähem valitsuses, parlamendis ja keskkonnateemadega tegelevates komisjonides, samuti kõrgemate riigiametnike ning ettevõtete juhtkondade liikmete seas. Seetõttu pole naiste vaatepunkt, vajadused ja võimalused otsuste tegemisel piisavalt esindatud ning kliimamuutuste leevendamiseks kavandatud meetmed ei pruugi naiste vajaduste ja olukorraga piisavalt arvestada.  
• Naistel on meestega võrreldes vähem vaba aega, mida nad saavad pühendada kliima- ja keskkonnaaktivismiga tegelemiseks. Naised on traditsiooniliselt enam hõivatud kodu ja perekonna eest hoolitsemisega ning neil on vähem vaba aega, mida on võimalik pühendada tasustatud töö ja tasustamata hoolitsustööde kõrval muudele tegevustele, sh kliima- ja keskkonnaalgatustes osalemisele. 
• Naiste juhitud keskkonna- ja kliimaorganisatsioonide rahastamine on keeruline. Vaid väike osa heategevuslikust rahastusest läheb naiste ja tüdrukute juhitud kliima- ja keskkonnaalgatuste toetamiseks. Samuti piirab naiste juhitud kliima- ja keskkonnaorganisatsioonide väiksus tegevuse toetamiseks rahastuse leidmise võimalusi, kuna paljud kliimaalgatusi toetavad fondid pakuvad vaid suuremahulist rahastust, mis sobib suurtele organisatsioonidele. 
• Naissoost kliima- ja keskkonnavaldkonna kõneisikud kogevad soopõhist ähvardamist ja hirmutamist. Naissoost aktivist, sh keskkonnakaitsjad, kogevad kõikjal ebaproportsionaalselt kõrget soolist vägivalda, mis võib väljenduda nii verbaalsete seksuaalse alatooniga rünnakute, ahistamise, hirmutamise, tõrjumise kui ka füüsiliste rünnakute ja seksuaalvägivallani.  

Statistikat kliima ja keskkonna valdkonna soolise võrdsuse olukorrast Eestis: 

• Keskkonnateadlikkus 

Andmeid ja lisainfot soolise võrdõiguslikkuse kohta kliima ja keskkonna valdkonnas leiad: 

• Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi soolõime portaali keskkonna ja kliimamuutuste teemaleht 
• Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi teemaleht “Rohelise ja sooliselt võrdse Euroopa poole” 
• Sooline tasakaal Euroopa Roheleppes 
• Uuring “Võrdõiguslikkuse vajadused ja võimalused rohepöördes”