Sooline võrdõiguslikkus ettevõtluses tähendab, et naistel ja meestel on võrdsed võimalused ettevõtete loomiseks, juhtimiseks ja ettevõtluskeskkonna kujundamiseks. Kõigil inimestel sõltumata nende soost on õigus ja võimalus ettevõtteid asutada ja pääseda ligi ettevõtlusega alustamiseks vajalikele finantsvahenditele nagu ettevõtluslaenud ja stardikapital. Lisaks ettevõtete loomisele on soolise võrdsuse korral nii naistel kui meestel võimalik ettevõtteid juhtida, osaleda ettevõttega seotud otsuste tegemisel ning ettevõtjate võrgustike töös. Samuti peab nii naistel kui meestel olema võrdne võimalus osaleda ettevõtluspoliitika kujundamisel. See tähendab nii seda, et poliitikakujundajate (ametnikud, poliitikud) hulgas peab olema sooline tasakaal kui ka seda, et poliitikate kujundamisel kaasatud sihtrühma (ettevõtjad) esindajate hulgas peavad olema esindatud nii naised kui mehed.
Ettevõtjate hulgas on naised vähemuses ning ettevõtluses valitseb sooline ebavõrdsus nii Eestis kui mujal maailmas. Naiste osaluse suurendamine ettevõtluses on kesksel kohal ühiskonna soolise ebavõrdsuse vähendamisel. Ettevõtluses osalemine tagab inimestele suurema majandusliku- ja valikuvabaduse ning toetab riigi uuenduslikkust ja majanduslikku heaolu. Naiste suurem osalemine ettevõtluses lisab valdkonda uusi vaatenurki, innovatsiooni ning erinevaid juhtimise ja probleemide lahendamise viise.
Kuigi naised ja mehed kogevad ettevõtlusega alustamisel ja ettevõtete arendamisel sarnaseid probleeme, on need mured naiste puhul teravamad ja ettevõtlusega alustamise tõkked kõrgemad. Peamiste ettevõtluses soolist võrdsust pärssivate teguritena tuuakse välja, et naistel on väiksem algkapital, mida nad saavad ettevõtte alustamisesse panustada, samuti on neil kehvema majandusliku seisu ja väiksema ärivaldkonna sotsiaalse võrgustiku tõttu keerulisem kaasata väliseid rahalisi vahendeid. Ka ettevõtte arendamise jaoks vajalikku aega on naistel seoses suurema kodu- ja hooldustööde koormusega vähem, kui meestel. Olulist rolli mängivad soolised stereotüübid, mille kohaselt puuduvad naistel ettevõtjale ja juhile vajalikud oskused ja omadused, nt julgus riskida, enesekindlus ja jõulisus. Naisettevõtjaid ja naiste loodud edukaid ettevõtteid kajastatakse meedias vähe, mis tõttu napib naistel ka innustavaid eeskujusid.
Soolise ebavõrdsuse ilmingud ettevõtluses:
Naiste väiksem ettevõtlusaktiivsus, st naised asutavad vähem ettevõtteid, sh iduettevõtteid, ning naiste asutatud ettevõtted on keskmiselt väiksemad ning sageli üksik-ettevõtjad, st nad ei ole tööandjad.
Naiste ja meeste loodud ettevõtted on koondunud erinevatesse tegevusvaldkondadesse. Naised loovad ettevõtteid pigem majutuse, toitlustuse, turismi jm valdkonnas või valdkondades, kus ettevõtlus on vähem levinud, nt sotsiaal- ja haridusvaldkond. Samas on naiste osakaal väga väike innovatiivsetes kiire kasvuga nn nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades- nagu IKT, tehnoloogia ja inseneeria.
Naiste loodud ettevõtete väiksemad võimalused kapitali kaasamiseks. Naiste ja meeste varandusliku ja palgalõhe tõttu on naistele keskmiselt kogunenud vähem kapitali, mida nad saavad kasutada ettevõtete loomisel, samuti on seetõttu madalam nende krediidivõimekus. Samuti raskendab rahaliste vahendite ja stardikapitali hankimist naiste väiksem võrgustik.
Naissoost ettevõtjatel on vähem võimalusi juurdepääsuks olulistele sotsiaal- ja ettevõtlusvõrgustikele. Naiste väiksem osatähtsus ettevõtjate koostöövõrgustikes, mõjutab nii rahalise kapitali kaasamist naiste loodud ettevõtetesse kui ka seda, milline on ligipääs võimalikele koostööpartneritele, mentoritele ja ettevõtluskogemuste vahetamisele.
Soostereotüüpsed hoiakud ja rollimudelid ei toeta naiste karjäärivõimalusi ettevõtjana. Levinud soostereotüüpsete hoiakute kohaselt peetakse mehi naistest edukamateks ettevõtjateks ning naiste ettevõtjate poolt loodud uuenduslikud lahendused leiavad harvem tunnustust ja kõlapinda.
Naised kogevad meestest sagedamini keerukust töö-, pere ja eraelu ühitamisel. Eestis langeb peamine kodu ja pere (sh lapsed, eakad ja haiged pereliikmed) hoolitsemise koormus naistele. Seetõttu on naistel vähem aega, mida nad saavad pühendada ettevõtete loomisele ja arendamisele ning töö-, pere- ja eraelu ühitamine meestega võrreldes keerulisem.
Naistel on väiksemad võimalused kaasa rääkida ettevõtluspoliitikat ja -keskkonda kujundavates otsustes. Naised on alaesindatud ettevõtluspoliitika üle otsustajate hulgas, aga ka näiteks riskikapitaliettevõtete otsuseid tegevates rollides.
Statistikat soolise võrdsuse olukorrast Eesti ettevõtluses:
Kuidas projekti tegevuste raames saab edendada soolist võrdsust?
Sooline võrdõiguslikkus ettevõtluses tähendab, et naistel ja meestel on võrdsed võimalused ettevõtete loomiseks, juhtimiseks ja ettevõtluskeskkonna kujundamiseks. Kõigil inimestel sõltumata nende soost on õigus ja võimalus ettevõtteid asutada ja pääseda ligi ettevõtlusega alustamiseks vajalikele finantsvahenditele nagu ettevõtluslaenud ja stardikapital. Ettevõtluses osalemine tagab inimestele suurema majandusliku- ja valikuvabaduse ning toetab riigi uuenduslikkust ja majanduslikku heaolu. Naiste suurema osalemine ettevõtluses lisab valdkonda uusi vaatenurki, innovatsiooni ning erinevaid juhtimise ja probleemide lahendamise viise.
Klikka tegevustel, mida oma projektis plaanid ja vaata, kuidas saaksid nende tegevuste elluviimisel tagada ja edendada soolist võrdsust