Inspiratsioonikamber
Siia lehele lisame häid praktilisi näiteid soolise võrdsuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse edendamisest.
Vaata häid näiteid ligipääsetavuse tagamise kohta:
Allikas: „Ligipääsetavuse tulu-kulu analüüs”, Civitta Eesti AS ja MTÜ Ligipääsetavuse foorum 2021
Raudteetranspordi ligipääsetavus
Parimaks näiteks ühistranspordi ligipääsetavuse parandamise osas on kahtlemata raudtee- ja trammiliikluse infrastruktuur, mida on põhjalikult rekonstrueeritud viimase 6-8 aasta jooksul. Nendest ideaalseks, füüsilise ligipääsetavuse mõttes, tuleb pidada raudteeliiklust. Rekonstrueerimise käigus läheneti teemale kompleksselt ning uuendati nii raudteepeatusi, kui ka veeremiparki. Selliselt tegutsedes tagati parim lahendus pääsuks peatusest vagunisse, mis on tasapinnaline ja kõrvalabi vajadus ratastoolide ja lapsevankrite seisukohast minimaalne või puudub üldse.
Raudteeliiklus on parimaks näiteks ühistranspordi ligipääsetavamaks muutmisel, mis omakorda võiks vähendada sotsiaaltranspordi vajadust ja anda efekti omavalitsuse kulude kokkuhoidmisel, samas tagades mugava transporditeenuse.
Näiteid füüsiliselt ligipääsetavast raudteetranspordi taristust, kus veeremi ja perroonilahendused on ideaalsed.
Trammitaristu ligipääsetavus
Trammiliikluse renoveerimist pidada positiivseks, kuid võrreldes raudteeliiklusega on mahajäämust.
Positiivne on trammiplatvormide uuendatud lahenduste kasutamine, kus on tagatud füüsiline ligipääsetavus ja on kasutatud ka nägemisvaeguse seisukohalt vajalikke kohandusi (juhtteed, kontrasttähistus).
Negatiivse aspektina tuleb esile tõsta madalapõhjalise trammiveeremi ebaõnnestunud valikut. Kahjuks ei ole võimalik enamusel juhtudest iseseisvalt tavaratastooliga vagunisse pääseda, kuna esineb kõrgustevahet ning trammis kasutatav ramp on käsitsi juhi poolt avatav. Lisaks on rambi nišš süvistatud ja servaga ning kaldes.
Euroopas on palju häid näiteid, kus trammiliiklus on ligipääsetavuse seisukohast lahendatud rongiliiklusele analoogselt, st tagatud on horisontaalne tasapinnalisus ja minimaalne vahe platvormi ja vaguni vahel.
Bussi- ja trollibussiliikluse ligipääsetavus
Viimase 5-6 aasta suund bussiliikluses on tavabusside asendamine madalapõhjalistega, kusjuures Tartu, Pärnu ja Tallinn on läinud täielikult üle madalapõhjalisele veeremile. Kahtlemata on tegu positiivse lähenemisega füüsilise ligipääsetavuse seisukohalt, kuid see ei saa olla lõplik lahendus, kuna kasutatav madalapõhjaline bussipark ei ole sõidumugavuselt ideaalne, eriti suurtes linnades, kus bussiliiklus on tihe ja reisijaid palju.
Eestis kasutatavate madalapõhjaliste busside ja trollide probleemiks on käsitsi avatavad rambid ja sellega seonduvad tehnilised küsimused, bussijuhtide puudulik koolitus ja sellest tulenevad suhtlemisprobleemid erivajadustega ja lapsevankritega klientidega.
Parima kasutuspraktika mõttes peaks madalapõhjaliste ja käsitsiavatavate rampidega busside osas edasi minema ning hakkama katsetama ja kasutama mujal maailmas levinud automaatrampidega madalapõhjalisi busse. Lähim koht, kus sellist ligipääsetavat transporti kasutatakse on Riia trollibussid. Automaatselt avanev ramp välistab eos bussijuhi väljumise rooli tagant ja igasugused muud suhtlemise konfliktid ja keelebarjäärid.
Näide tallinna madalapõhjalise bussi käsitsi avatavast rambist, kõrvalabi on vajalik.
Näide Londoni madalapõhjalisest ja automaatrambiga ligipääsetavast bussist.
Peatuste ligipääsetavus
Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavust, sh transpordisõlmede, peatuste ja jaamahoonete ligipääsetavust uuriti MTÜ Ligipääsetavuse foorumi poolt teostatud uuringus „Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs, 2020“ .
Kõikidest peatuste liikidest on parima ligipääsetavusega raudtee- ja trammipeatused. Nendes peatustes on kõige rohkem arvestatud eri ligipääsetavuse aspektidega, näiteks füüsiline ligipääs, puute ja kompimisega tajutavad teekatted, kontrastsus, reaalaja infotablood jne.
Bussipeatused on üldiselt heas seisukorras, erinevused esinevad regiooniti, parimad lahendused on suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Maapiirkonnas on peatuste üldine seisukord linnadega võrreldes halvem – puuduvad ootekojad, valgustus, ooteplatvormid ning teekate on liikumisabivahenditele läbimatu.
Jaamahoonetest on vähem ligipääsetavad bussi- ja raudteejaamad ning sadamad. Mõnevõrra paremas seisus on lennujaamad, mis on seletatav rahvusvaheliste nõuetega, kuid näitaja võiks olla palju parem. Ülekäigurajad. Helisignaalide kasutamine ülekäikudel ei ole väga levinud (peamiselt suurlinnades), kuid liiklusohutuse ja vaegnägijate seisukohalt on see väga oluline. Rohkem tähelepanu vajaksid ka ülekäigu puute ja kompimisega tajutav tähistamine ja ülekäiguni suunamine.
Invaparkimiskohad.Heas seisus on transporditaristu hoonete juures olevad invaparkimiskohad, kuid neid peaks olema oluliselt rohkem.
Peatuste reaalaja infotablood. Ühistranspordi infotabloosid kasutatakse ühistranspordi aegkriitilise info (muutused sõiduplaanis, ühistranspordivahendi reaalajagraafiku, avariide vms) sõiduplaani püsivamate muutuste, sõiduplaanist hetkel olulise või kasutaja soovitud info alamhulga näitamiseks (järgmisena saabuv ühissõiduk), info paremaks loetavuseks (suuremad tähed, valgustatud tähed, jälgitavuse huvides väiksem infohulk korraga, alternatiivsed infoedastuskanalid – häälväljund, helisignaalid ühissõiduki lähenemisel).
Ühissõiduki infotabloosid kasutatakse nii visuaalse info väljastamiseks või ka alternatiivse infoväljundina – heliväljund -, kasutajate poolt juhitavana – kasutajal olevad kaugjuhtimispuldid, infotabloo asukohas püsivalt olevad nupud või sensorid, ühissõidukite abil aktiveeritavad infotablood, reaalajainfot näitavad infotablood, dispetšeri vm kaughaldusest antud käsu peale uuenevad infotablood.
Infotabloode oluline kasu paljude liinidega peatuses on halva nägemise või ärevushäirega inimeste jaoks see, et nad teavad, millal on nende soovitud ühissõidukit oodata ja nii on neil õige ühissõiduki peale hõlpsam jõuda. Eriti tõhus on see infotabloode puhul, kus näidatakse ühissõidukite reaalaja infot.
Lennujaamad ja teised ühistranspordi keskused
Lennujaamade kui väga keerukate ühistranspordisõlmede puhul on maailma erinevates lennujaamades kasutusel väga erinevaid lahendusi. Muuhulgas on kasutusel: ajas muutuva sisuga tablood ja suunaviidad, nii automaat- kui n-ö diktori ette loetav häälteavitus, spetsiaalsed nutitelefonirakendused, SMS-teavitused ja ka kohttundlikud teavitused (sõltub kasutaja asukohast). Mida lihtsam ja väiksem on ühistranspordikeskus ja mida väiksem on sealt väljuvate ja saabuvate liinide arv, seda lihtsamaid süsteeme seal kasutatakse. Soovitav oleks infot edastada siiski vähemalt kahe erineva kanali kaudu: visuaalne ja heli, visuaalne ja elektrooniline vm.
Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistatakse 3. detsembril. Sel puhul toimuv suurejooneline ühtekuuluvuskontsert on ligipääsetav ka liikumis- ja nägemispuudega inimestele. Kõik esitusele tulev tõlgitakse eesti viipekeelde, kirjutus- ja kirjeldustõlkesse ning lihtsasse keelde.
Allolev link viib videoni, kust on näha 3. detsembril 2023 toimunud ühtekuuluvuskontserti, mis toimus Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Kodumaist kooriloomingut esitavad Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, kammerkoor Encore ja solist Hele Kõrve. Vahetekste esitavad Anne-Mai Tevahi ja Lauri Räpp.
Kompetentsikeskuse tellimusel viis MTÜ Ligipääsetavuse Foorum läbi analüüsi, kuidas on tagatud ligipääsetavus 2021–2027 struktuuritoetustest rahastatud projektides. Analüüs tugines Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele ning universaalse disaini põhimõtetele, rõhutades, et ligipääsetavust tuleb arvestada juba projekti kavandamise etapis.
Uuring hõlmas 33 objekti üle Eesti – alates teedest ja väljakutest kuni kogukonnakeskuste, koolide ja teenusmajade ehitus- ja rekonstrueerimisprojektideni.
Analüüsis on välja toodud parimad praktikad, mis näitavad, et ligipääsetavad lahendused võivad olla ühtaegu funktsionaalsed ja esteetilised. Samuti kirjeldati levinumaid probleeme, mis takistavad nõuete täitmist.
Intervjuud projektide osapooltega näitasid, et üldine teadlikkus ligipääsetavuse nõuetest on hea, kuid rakendamine on ebaühtlane.