Üldised hindamisküsimused soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse aspektiga arvestamise hindamiseks
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise aspektiga arvestamisele hinnangu andmisel on abiks järgmised üldised hindamisküsimused, mis on rühmitatud üldtunnustatud hindamiskriteeriumite järgi.
ASJAKOHASUS (relevance) tuvastatud probleemide lahendamiseks.
1. Kas sekkumine on kooskõlas riiklike soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse strateegiate ja eesmärkidega?
2. Kas sekkumise kavandamisel analüüsiti erinevate sotsiaalsete rühmade (nt eri soost, rahvusest, vanuses, erivajadusega inimeste jt) olukorda soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste edendamise, sh ligipääsetavuse aspektist ja võeti analüüsi tulemusi tegevuste kavandamisel arvesse?
3. Kas sekkumise kavandamisse kaasati erinevaid huvikaitseorganisatsioone (nt naisteühendused, puuetega inimeste organisatsioonid jt)?
4. Kas väljund- ja tulemusnäitajate andmed on eristatud soo, vanuse, rahvuse jt asjakohaste tunnuste lõikes?
EFEKTIIVSUS/TÕHUSUS (efficiency) ehk sisendite võrdlus saavutatud tulemustega.
1. Kas sekkumises seatud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse eesmärkide saavutamiseks kavandatud vahendeid ja ressursse on kasutatud efektiivselt selleks, et tagada erinevatele sotsiaalsetele rühmadele maksimaalne ja võrdväärne kasu?
2. Kuidas jagunevad kasutatud ressursid erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvate kasusaajate (nt naised/mehed, eri vanuses isikud, eri rahvusest, erivajadusega inimesed jne) vahel?
3. Kas kasutatud ressursid (aeg, finantsid jne) on olnud piisavad sekkumise kavandamisel seatud soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse eesmärkide saavutamiseks?
TULEMUSLIKKUS (effectiveness) ehk väljundite panuse olulisus tulemuste saavutamisse.
1. Kas sekkumine on olnud tulemuslik soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse aspektist?
2. Mida saavutati? Mis aitas kaasa seatud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemis, sh ligipääsetavuse eesmärkide saavutamisele ja millised olid takistused?
3. Kas sekkumise tulemustes esines erinevate sotsiaalsete rühmade puhul erinevusi ja miks?
4. Kuidas sekkumise tulemused aitavad kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse edendamisele?
SIDUSUS (coherence) ehk tegevuste, meetmete, arengukavade või ka eesmärkide omavaheline kokkusobivus.
1. Kas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse teemade käsitlemine sekkumise rakendamisel oli loogiline ja sidus?
2. Mil määral oli sekkumine kooskõlas ELi tasandil võetud kohustuste ja eesmärkidega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse edendamisel?
3. Mil määral oli sekkumine kooskõlas sekkumise valdkonnas võetud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse eesmärkide ja kohustustega (nt seos valdkonna arengukavaga)?
EUROOPA LIIDU LISANDVÄÄRTUS (EU added value) ehk muutused, mida saab põhjendatult seostada Euroopa Liidu sekkumisega
1. Kas sekkumises seatud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse edendamise eesmärgid oleksid olnud saavutatavad ilma ELi toetuseta?
2. Mil määral sekkumine aitas kaasa/ andis uut teadmist soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse eesmärkide saavutamisele ELi tasandil?
MÕJU (impact) laiemale keskkonnale ja panus eesmärkide saavutamisse.
1. Mis on sekkumise panus/mõju soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse edendamisel poliitikale, programmidele?
2. Mis on võimalik laiem mõju ühiskonnale?
JÄTKUSUUTLIKKUS (sustainability) ehk projektist sündinud kasu kestvus.
1. Kas saavutatud tulemused soolises võrdõiguslikkuses ja võrdses kohtlemises, sh ligipääsetavuses jäävad kestma peale rahastuse lõppemist?
2. Kas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse horisontaalsete põhimõtetega arvestamist jätkatakse peale rahastuse lõppemist?