Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Back to list

Ühissätete määrus (EL) 2021/1060

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, 24. juunist 2021 kehtestati ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi struktuuri- ja investeerimisfondide raha kasutamisel on kohustuslik  järgida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, sh ligipääsetavuse tagamine. Praktikas tähendab see, et kõikide struktuurifondidest toetatud tegevuste puhul, olenemata tegevusvaldkonnast ja sekkumise otsesest eesmärgist, tuleb edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust, tagada eri soost, rassilise või etnilise päritoluga, usutunnistuse või veendumustega, puudega, eri vanuses või seksuaalse sättumusega  inimeste võrdne kohtlemine ning tagada puuetega inimeste ligipääsetavus. Nõue kehtib nii toetuse jagamist korraldavatele asutustele kui ka toetuse saajatele ning selle järgimine on kohustuslik nii struktuuritoetuste planeerimisel ja jagamisel kui ka kasutamisel ning seires ja hindamisel.

Määruse põhjenduspunktides on rõhutatud, et:

  • fondide rakendamisel tuleb järgida Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;
  • liikmesriigid peavad järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustusi ning tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid. Sellega seoses tuleks fonde rakendada viisil, mis edendab üleminekut asutusepõhiselt hoolduselt perepõhisele ja kogukonnapõhisele hooldusele;
  • liikmesriigid ja komisjon peavad püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust, võtta arvesse soolist perspektiivi ning võidelda diskrimineerimisega, mis toimub soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Fondidest ei tohiks toetada meetmeid, mis aitavad kaasa mis tahes vormis segregatsioonile või tõrjutusele, ning taristu rahastamisel tuleks tagada juurdepääsetavus puuetega inimestele.

Seirenormid peaksid samuti võimaldama jälgida soolise võrdõiguslikkuse toetamist.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse tagamise nõudeid käsitletakse ühissätete määruse järgmistes artiklites:

  • artikkel 9 (Horisontaalsed põhimõtted), mille kohaselt tuleb fondidest toetuse saamiseks:
  1.  tagada põhiõiguste austamine ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine.
  2.  tagada, et kogu programmide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal võetakse arvesse ja edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist.
  3. võtta asjakohaseid meetmeid, et välistada programmide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu.

Artiklis 9 kirjeldatud kohustuste täitmiseks peab valitsus kaasama partneritena soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise asjatundjaid.  Kuna artikkel 9 nõuete järgimine on kohustuslik ka toetuse taotlejale ja saajale, on soovitatav  kaasata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise eksperte ka projektide ettevalmistamisse ja projektitegevuste elluviimisesse.

  • artikkel 8 (Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine) kohaselt lasub valitsusel kohustus kaasata partnerluslepingu ja programmide ettevalmistamisse ja rakendamisse valitsusväliseid organisatsioone ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavaid asutusi.
  • artikkel 15 (Eeltingimused) lõikes 1 sätestatakse erieesmärkide saavutamise eeltingimused. Ühissätete määruse III lisa sisaldab horisontaalseid eeltingimusi, mida kohaldatakse kõikide erieesmärkide suhtes, ning nende tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud kriteeriumid. IV lisa sisaldab ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi valdkondlikke eeltingimusi ning nende tingimuste täitmise hindamiseks vajalikke kriteeriume.

Kõikidele erieesmärkidele kehtivad horisontaalsed eeltingimused (Lisa III) mis peavad olema täidetud kogu programmitöö perioodi vältel:

  1. Põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja rakendamine

Täitmise kriteeriumid:

Olemas on tõhusad mehhanismid kooskõla tagamiseks Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“) ja need sisaldavad järgmist:

 1. Kord, millega tagatakse fondidest toetatavate programmide ning nende rakendamise kooskõla harta asjaomaste sätetega.

2. Kord, mille kohaselt antakse seirekomisjonile aru juhtumitest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus hartale, ning hartat käsitlevatest kaebustest, mis on esitatud artikli 69 lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt

  1. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine ja kohaldamine vastavalt nõukogu otsusele 2010/48/EÜ1

Täitmise kriteeriumid:

Olemas on riiklik raamistik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise tagamiseks ja see sisaldab järgmist:

1. Mõõdetavate tulemustega eesmärgid, andmete kogumine ja seiremehhanismid.

 2. Kord, millega tagatakse, et juurdepääsetavuse poliitikat, õigusakte ja standardeid kajastatakse programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel nõuetekohaselt.

 3. Kord, mille kohaselt antakse seirekomisjonile aru juhtumitest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, ning kõnealust konventsiooni käsitlevatest kaebustest, mis on esitatud artikli 69 lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt.

ERFi, ESF+ ja ÜFi erieesmärkidele kehtivad lisaks ka valdkondlikud eeltingimused.

Soolise võrdõiguslikkuse riikliku strateegilise raamistiku olemasolu on eeltingimuseks

  1. ERF erieesmärgile „Tööturgude tulemuslikkuse ja kaasavuse ning kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu parandamine sotsiaalse taristu arendamise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ ja
  2.  ESF+ erieesmärgile „Tööjõus osalemise soolise tasakaalu, võrdsete töötingimuste ning parema töö- ja eraelu tasakaalu edendamine, sealhulgas taskukohase lapsehoiu ja ülalpeetavate hooldusteenuse kättesaadavuse kaudu.“

Soolise võrdõiguslikkuse riiklik strateegiline poliitikaraamistik peab sisaldama:

1. Tõendipõhist soolise võrdõiguslikkuse probleemide tuvastamist.

2. Meetmeid soolise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks tööhõives, palgas ja pensionites ning naiste ja meeste töö- ja eraelu tasakaalu edendamiseks, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule juurdepääsu parandamise kaudu, koos sihtväärtustega, austades sotsiaalpartnerite rolli ja autonoomiat.

3. Strateegilise poliitikaraamistiku seire, hindamise ja läbivaatamise korda ning andmekogumis meetodeid, mis põhinevad sooliselt segregeeritud andmetel.

4. Korda, millega tagatakse, et raamistiku kavandamine, rakendamine, seire ja läbivaatamine toimub tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas võrdõiguslikkuse asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

  • artikkel 22 (Programmide sisu) lõike 3 punkti d alapunkti iv ja ESF+ määruse artikkel 6 kohaselt peab iga programm sisaldama iga erieesmärgi kohta teavet võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmete kohta, mis tuleb kirjeldada rakenduskava vormil punktis 2.1.1.1.1. „Fondide sekkumised“.

Artikli 22 lõike 3 punkti d alapunkti viii kohaselt tuleb rakenduskava vormil tabelis 8. (Mõõde 7 – ESF+*, ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja JTFi soolise võrdõiguslikkuse valdkond) määratleda erieesmärkide kaupa programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.

Tabel 8. Mõõde 7 – ESF+*, ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja JTFi soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks antava toetuse arvutamiseks kasutatakse järgmisi koefitsiente (Koefitsient 100 % on kohaldatav, kui liikmesriik otsustab kasutada ESF+ määruse artiklit 6 ja programmipõhiseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas). 

Soolise võrdõiguslikkuse koodid

  • artikkel 39 (Seirekomisjoni koosseis) lõike 1 kohaselt määrab iga liikmesriik kindlaks seirekomisjoni koosseisu ning tagab asjaomaste liikmesriigi asutuste ja vahendusasutuste ning artikli 8 lõikes 1 osutatud partnerite esindajate tasakaalustatud esindatuse läbipaistva menetluse teel. Artikli 8 lõikes 1 nimetatud partneriteks on ka kodanikuühiskonda esindavate organisatsioonide ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamise eest vastutavate organite esindajad, kes samuti peavad olema kaasatud seirekomisjonidesse.
  • artikkel 40 (Seirekomisjoni ülesanded) lõike 1 punkti c kohaselt seirekomisjon kontrollib programmi panust nende probleemide lahendamisse, mis on kindlaks määratud programmi rakendamisega seotud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ning punkti h kohaselt eeltingimuste (sh horisontaalse eeltingimuste nagu näiteks kooskõla põhiõiguste hartaga) täitmist ja nende kohaldamist kogu programmitöö perioodi vältel, sh hartat käsitlevate kaebuste (mis on esitatud artikli 69 lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt) läbivaatamine.
  • artikkel 44 (Liikmesriigi teostatavad hindamised) lõike1 kohaselt teostab liikmesriik või korraldusasutus programmide hindamist lähtuvalt ühest või mitmest järgmisest kriteeriumist: tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus ja liidu lisaväärtus, et parandada programmide kavandamise ja rakendamise kvaliteeti. Hindamised võivad hõlmata ka muid asjakohaseid kriteeriume, nagu kaasatus, mittediskrimineerimine ja nähtavus, ning need võivad hõlmata rohkem kui ühte programmi.
  • artikkel 69 (Liikmesriikide kohustused) lõike 7 kohaselt näevad liikmesriigid ette korra, millega tagatakse fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine. Sellise korra kohaldamisala, seda käsitlevate normide ja sellega seotud menetluste eest vastutavad liikmesriigid kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga. Nimetatud kord peab sisaldama sh nende kaebuste käsitlemist, mis hõlmavad juhtumeid, kus fondidest toetatav tegevus ei vasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartale või ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile.
  • artikkel 72 (Iga tegevuse kohta elektrooniliselt salvestatavad ja säilitatavad andmed)  lõike 1 punkt e kohaselt järgmised lisas XVII sisalduvad andmed: (46) koodid soolise võrdõiguslikkuse jälgimiseks.
  •  artikkel 73 (Tegevuste valimine korraldusasutuse poolt) lõige 1 kohaselt tuleb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgida ka rahastatavate tegevuste valikul. Tegevuste valimiseks koostab korraldusasutus mittediskrimineerivad ja läbipaistvad kriteeriumid ja menetlused, mis tagavad juurdepääsuvõimalused puuetega inimestele ja soolise võrdõiguslikkuse ning võtavad arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

Ühissätete määruse terviktekst