Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Back to list

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (ÜSS2021_2027)

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus reguleerib Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakendamist.

Oleme alljärgnevalt välja toonud  ÜSS2021_2027 artiklid, mis käsitlevad EL Ühissätete määruse artiklis 9 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtetega arvestamist.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu seaduses nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades seaduses ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut.

§ 2. Terminid

7) Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilised sihid ja aluspõhimõtted – riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohases riigi pikaajalises arengustrateegias nimetatud sihid ja aluspõhimõtted, mis arvestavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivaid teemasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

§ 7. Rakendusasutuse ülesanded 

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannetele koordineerib ja seirab rakendusasutuseks olev ministeerium vastavalt oma valitsemisalale toetusega Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist.

Seaduse seletuskiri:

2. Seaduse eesmärk

Võrreldes perioodi 2014–2020 rakendussüsteemiga on olulisemad muudatused järgmised:

„Varasemalt kasutusel olnud läbivate teemade termin ja sisuline ulatus kaetakse riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtetega, milleks on 12. mail 2021. a Riigikogu poolt vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia ˮEesti 2035““, mis hõlmab endas lisaks 2014–2020  perioodil kehtinud võrdse kohtlemise, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse, infoühiskonna, riigivalitsemise, tasakaalustatud regionaalarengu ja keskkonna väärtustele ja eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri ning julgeolekut.“

1. peatükk

Üldsätted

Punktiga 7 määratletakse, mis on riigi strateegilised sihid ja aluspõhimõtted. Nende all peetakse silmas  riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 tähenduses koostatavas riigi pikaajalises arengustrateegias nimetatud sihte ja aluspõhimõtteid, millistega tuleb arvestada ehk luua panustamise seosed toetuse kasutuselevõtu planeerimisel ja projektidele toetuse andmisel. Riigi pikaajaline arengustrateegia on vastu võetud põhiseaduse § 65 ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 1 alusel. 12. mail 2021 kinnitas Riigikogu strateegia „Riigi pikaajaline arengustrateegia ˮEesti 2035“. Kõrgemalseisva arengudokumendiga peavad olema kooskõlas ka tegevuspõhise riigieelarve tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmid, mis on strateegia elluviimise dokumentideks. Kui tegevus mõjutab või võib mõjutada negatiivselt või positiivselt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud sihte ja aluspõhimõtteid, mis muu hulgas hõlmavad ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, siis tuleb konsulteerida ministeeriumiga, kelle vastutusalas konkreetse põhimõtte rakendamise tagamine on: näiteks võrdse kohtlemise, soolise võrdõiguslikkuse ning ligipääsetavuse puhul Sotsiaalministeeriumiga, regionaalarengu puhul Rahandusministeeriumiga, keskkonna ja kliima puhul Keskkonnaministeeriumiga. Kuivõrd strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtted ja sihid (eesti keel, kultuur, julgeolek ja turvalisus, infoühiskond, riigivalitsemine) on samal määral olulised, on asjakohane ja põhjendatud ka nende paremaks arvestamiseks ja läbivaks edendamiseks konsulteerimine, näiteks eesti keele teemades Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kultuuri teemal Kultuuriministeeriumiga ning riigivalitsemise julgeoleku ja turvalisuse teemades Riigikantseleiga.

Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi juhtimisel valmistatakse ette täpsed juhised selleks, et „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtete seostamine ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete ja toetatavate tegevustega oleks üheselt arusaadav.

2. jagu

Rakenduskava elluviimise korraldus

Rakendusasutused täidavad järgmiseid liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid:

Tegevuste valimine korraldusasutuse poolt (ÜSM artikkel 73 lõige 1)

Tegevuste valimiseks koostab korraldusasutus mittediskrimineerivad ja läbipaistvad kriteeriumid ja menetlused, mis tagavad juurdepääsuvõimalused puuetega inimestele ja soolise võrdõiguslikkuse ning võtavad arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.

Seaduse terviktekst