Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel
Perioodil 2021-2027 on rakenduskava eeltingimused asendatud mõistega rakendamistingimused. Rakendamistingimusi on kahte liiki – horisontaalsed (nt Euroopa Liidu põhiõiguste harta täitmine rakendamisel), mis kehtivad kõikidele erieesmärkidele ja valdkondlikud (nt kehtiv arengukava).
Rakendamistingimuste täitmist jälgitakse kogu perioodi jooksul. Oluline erinevus eelmise perioodiga võrreldes on see, et liikmesriigid ei saa deklareerida erieesmärkidega seotud kulusid seni, kuni rakendamistingimused ei ole täidetud.
EL juhendi eesmärk on selgitada liikmesriikidele, kui oluline on tagada põhiõiguste harta järgimine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel, ning anda praktiline vahend, nn põhiõiguste kontroll-leht, et aidata liikmesriikidel kontrollida, kas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendusmeetmete puhul järgitakse hartat. Juhendis selgitatakse harta sisu, õiguslikku seisundit ja kohaldatavust üldiselt ning ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames. Samuti selgitatakse selle järgimise tagamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kontekstis ning harta mittejärgimise võimalikke tagajärgi. Juhend sisaldab ka soovitusi, kuidas asjaomased osalised peaksid hindama meetmete kokkusobivust hartaga, ning selles määratletakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võetavad meetmed, mida peetakse liidu õiguse rakendamiseks.
Juhend on koostatud rakendamiseks perioodil 2014-2020, kuid on jätkuvalt asjakohane kasutamiseks ka perioodil 2021-2027, et tagada horisontaalse rakendamistingimuse „Põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja rakendamine“ täitmine.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja võrdse kohtlemise tagamise nõuded on sätestatud harta artiklites 21, 23 ja 26.
Artikkel 21 Diskrimineerimisekeeld
1. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
2. Igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine on aluslepingute reguleerimisalas keelatud, ilma et eelöeldu piiraks nende erisätete kohaldamist.
Artikkel 23 Naiste ja meeste võrdõiguslikkus
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.
Artikkel 26 Puuetega inimeste integreerimine ühiskonda
Liit tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus.
Juhendi lisas III on toodud üldsuunised selle kohta, milliseid konkreetseid küsimusi võiks arvesse võtta, kui kontrollitakse meetmete ja I lisas nimetatud dokumentide vastavust põhiõigustele.
Küsimused naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemine ja võrdsete võimaluste, diskrimineerimiskeelu ning puuetega inimeste õiguste vastavuse kontrolliks:
Kas meetmega tagatakse võrdsus seaduse ees ja kas sellega mõjutatakse otseselt või kaudselt diskrimineerimiskeelu, võrdse kohtlemise, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning võrdsete võimaluste põhimõtet?
Kas meetmel on (otseselt või kaudselt) erinev mõju naistele ja meestele?
Kuidas edendatakse meetmega naiste ja meeste võrdõiguslikkust?
Mil viisil toob meede kaasa rühmade või üksikisikute erineva kohtlemise otseselt soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel? Kas meede võib kaasa tuua kaudse diskrimineerimise?
Kas meetmega tagatakse puuetega inimeste õiguste austamine kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga? Kuidas?