Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Sisukaart
A A A A A

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Back to list

Juhendmaterjal TAT õigusakti koostamiseks

TAT juhendi peamine eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavaga ette nähtud fondide vahendite kasutamiseks toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) õigusaktide ettevalmistamist ja koostamist. Juhendi leiate RTK SF ekstranetist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) 2. peatükis on sätestatud poliitikaeesmärgid, millele fondidest toetust saab taotleda ja põhimõtted, mida fondide rakendamisel tuleb järgida. Need sisaldavad muuhulgas järgmisi nõudeid horisontaalsete põhimõtetega (sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine, sh ligipääsetavus) arvestamiseks toetuste kasutamisel:

  1. Kogu programmide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal tuleb võtta arvesse ja edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist.
  2. Võtta asjakohaseid meetmeid, et välistada programmide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige tuleb kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse võtta puuetega inimeste juurdepääsu.

Horisontaalsete põhimõtetega (sh soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavusega) arvestamist on käsitletud TAT juhendi peatükis „Riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtetega ning horisontaalsete põhimõtetega arvestamine“:

Rakenduskava meetmetel on väga oluline roll riigi pikaajalises arengustrateegias ehk „Eesti 2035“ strateegias seatud sihtide saavutamisel. Samuti peab vastavalt Ühissätete määruse artiklile 9, meetmeid rakendades panustama horisontaalsete põhimõtete nagu sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus edendamisse ning järgima põhiõiguste hartat ja puuetega inimeste konventsiooni.

Seetõttu on lähtuvalt ÜM § 41 lõike 1 punktist 3 iga TAT kavandamisel kohustuslik läbi mõelda võimalused, kuidas lisaks meetmespetsiifiliste eesmärkide saavutamisele panustada „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust edendaval moel.

Vajadusega panustada „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, horisontaalseid põhimõtteid edendades, tuleb arvestada  juba varajases ettevalmistusfaasis. TAT-ide puutumus „Eesti 2035“ alasihtidega ning soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse horisontaalsete põhimõtetega on eelkaardistatud meetmete laiendatud nimekirjas. Sihtide ja alasihtide sõnastused leiab Eesti 2035 strateegiast.

Kui TAT-il on meetmete laiendatud nimekirja või antud juhendi tabeli 1 kohaselt puutumus „Eesti 2035“ alasihi ja horisontaalse põhimõttega (nt soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste või ligipääsetavusega), tuleb lähemalt analüüsida, millised on võimalused kavandatava sekkumise raames aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse tagamisele.  Küsimuste tekkimisel soovitame konsulteerida ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusega. Kontaktid leiate https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/kontakt.

Teisisõnu, ülesandeks on jõuda selgusele, kuidas saavutada meetme eesmärke viisil, mis toetab „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide suunas liikumist horisontaalseid põhimõtteid (nt soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist ja ligipääsetavust) parimal võimalikul moel edendades.

Esimesena tuleb iga puutumust omava horisontaalse põhimõtte kohta valida ning vastavalt ÜM § 41 lg 1 punktile 5 TAT-is ära märkida „Eesti 2035“ näitajad, mille sihttaseme saavutamisse TAT tegevus panustab. Vaata RTK Ekstranetist TAT juhendi tabelit 1. „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist.

Valitud näitaja(te) alusel on võimalik hinnata, millistele horisontaalsetele aspektidele tuleb meetme sihtide saavutamisel enim tähelepanu pöörata. Näiteks, kui TAT-il on puutumus „Eesti 2035“ alasihiga „Tervist hoidev inimene“ ja soolise võrdõiguslikkuse horisontaalse teema puhul on TAT eesmärkidest ja tegevustest tulenevalt sobivaim „Eesti 2035“ näitaja „Tervena elada jäänud aastad“, ilmneb soolistest erinevustest antud näitaja tasemetes, millise soogrupi (kas naiste või meeste) näitajad on halvemuses ja vajadused sekkumiseks suurimad. Sealhulgas on oluline analüüsida ka sihtrühmasiseste rühmade näitajaid (nt eri vanuses ja rahvusest naised ja mehed).

Soovitav on meetme võimaliku mõju ja panuse analüüsimiseks kasutada ka muid andmeid ja indikaatoreid. Analüüsi põhjal valitakse välja lahendustee horisontaalsete põhimõtete lõimimiseks toetuse andmise tingimustesse. Olenevalt meetmest ning horisontaalsest põhimõttest võivad selleks olla lahendused, mis puudutavad:

meetme disaini (sihtgruppi, piirkonda, toetuste jagunemist jne)

projektivaliku kriteeriume*

nõudeid taotlejale, taotlusele ja projektile

väljundi- ja tulemuseesmärke meetme või projekti tasandil

jne

* Projektivalikul Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega arvestamine on määratletud ka ühe kohustusliku valikukriteeriumina ÜKP fondide rakendusperioodi 2021-2027 seirekomisjoni poolt kinnitatavates üldistes projektivaliku kriteeriumites

Analüüsi koostamisel ja lahendustee valikul soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse horisontaalsete põhimõtete lõimimiseks on abiks Sotsiaalministeeriumi ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus. 

Analüüsi tulemused tuleb esitada ning valitud lahendusteed kirjeldada TAT seletuskirjas. Täpsemaid abistavaid juhised analüüsi koostamiseks ning võimalike lahendusteede valikuks võib täiendavalt leida SoM koostatud juhenditest.

 TAT määrus peab andma toetuse taotlejale selguse oma projektides horisontaalsete põhimõtetega arvestamiseks toetatavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel, tulemuste mõõtmisel ja projekti aruannetes tulemuste kajastamisel.

Toetuse andmise tingimused, millel on puutumus horisontaalsete põhimõtetega, tuleb läbi rääkida vastava ministeeriumiga enne TAT ametliku eelnõu koostamist. Eelnõude infosüsteemi EIS kooskõlastusringile minev TAT peab juba sisaldama konsultatsiooni tulemusi. Eeskätt on see oluline, et võimalikud sekkumised kavandada TAT koostamise algfaasis, sest nö valmis eelnõusse horisontaalsete põhimõtete integreerimine on oluliselt keerukam kui mitte võimatu.

Strateegia „Eesti 2035“ sihtide ning alus- ja horisontaalsete põhimõtetega arvestamise protsessi etapid:

  1. TAT koostaja kontrollib laiendatud meetmete nimekirjast, millise „Eesti 2035“ aluspõhimõtte ja sihi ning horisontaalse põhimõttega on meetmel tuvastatud puutumus ning valib näitajad, millesse TAT panustab.
  2. Tuvastatud puutumuse põhjal viib TAT koostaja läbi põhjaliku analüüsi selgitamaks, kus on muutuse esile kutsumine realistlik ja eesmärgistamine asjakohane, valimaks välja lahendustee horisontaalsete põhimõtete lõimimiseks toetuse andmise tingimustesse. Abiks on RM, KeM/RTK ja SoM koostatud juhendid.
  3. TAT koostaja visandab TAT esimese kontseptsiooni või eelnõu, valib lahendustee ning konsulteerib valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. Konsultatsiooni tulemused fikseeritakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
  4. TAT koostaja viib ametlikule kooskõlastusele esitatava TAT eelnõu ja seletuskirja kooskõlla konsultatsiooni tulemustega. Seletuskiri peab sisaldama analüüsi põhijäreldusi ning lahendustee valiku põhjendust.
  5. TAT koostaja esitab eelnõu ametlikule kooskõlastusringile, sh konsulteerinud ministeeriumile.
  6. TAT suunistest lähtudes kirjeldab taotleja, kuidas projekti tegevused panustavad Eesti 2035 sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse ning arvestab sellega rakendamisel.
  7. Projektiaruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

Põhiõiguste harta jaotise „võrdsus“ juures on vajalik TATi seletuskirjas täiendav analüüs nii hartas nimetatud põhiõiguste kui puuetega inimeste konventsioonis nimetatud puuetega inimeste õiguste osas. Võimalikud täiendavalt vajalikud meetmed tuleb määratleda TATis. Ülejäänud harta ja artiklite juures kontrollida põhiõiguste riive ohtu ja vajadusel küsida taotlejalt täiendava tingimusena kinnitust põhiõiguste ja PIK väärtustega arvestamise kohta.

Kontroll-tabel (juhendi lisa 1) esitatakse mitteametliku kooskõlastuse käigus rakendusasutusele, kes nõustab Eesti 2035 strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist kooskõlas seotud horisontaalsete väärtustega ja ametlikul kooskõlastamisel seletuskirja lisana.

 NB! Taotleja peab taotluse esitamisel kinnitama, et tegutseb projekti ellu viimisel heas usus ja kooskõlas EV Põhiseaduses, EL Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.